3-14-52104/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

08.12.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-52104

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vanglalt kahju

hüvitamise nõudes summas 10 eurot seonduvalt

sellega, et vanglas ei anta puhkepäevadel A4 paberit

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29.09.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.09.2014. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas Tartu Halduskohtule 15.09.2014 kaebuse (tl 2), mille kohaselt ta ei ole

nõus Tartu Vangla formaalse vastusega nr 1-13/180-2. Kaebaja märkis, et hagi on 10 eurot,

kuna valve ei anna puhkepäevadel paberit A4 avalduste jaoks. Kaebaja lisas, et on olemas

tunnistajad.

2. Tartu Halduskohus palus Tartu Vanglal väljastada vastuse nr 1-13/180-2. Tartu Vangla

väljastas 18.02.2014. a kirja nr 1-13/157-2, millega vastati A. Maksimovi taotlusele

nr 113/180-1 (tl 10). Kirjast selgub, et kaebaja esitas Tartu Vanglale 07.02.2014 ja 10.02.2014

kokku 56 venekeelset kahju hüvitamise taotlust.

3. Tartu Halduskohus 29.09.2014. a määrusega (tl 28-29) tagastas A. Maksimovi kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus märkis, et

tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2009. a otsusest asjas 308-2392 on kinnipeetaval

pärast kahju hüvitamise taotluse tagastamist vangla poolt õigus halduskohtule kaebus esitada

vaid juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt. Halduskohus viitas Justiisministri

30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 49¹ lg-le 1, mille kohaselt

saadetakse võõrkeelne kahju hüvitamise taotlus enne menetlusse võtmist tõlkijale ning

VSkE § 49¹ lg-le 5, mille kohaselt jäetakse võõrkeelne dokument tõlkijale edastamata, kui

kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti

keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Halduskohus viitas eesti keeles kirjutatud

ja vanglale adresseeritud A. Maksimovi pöördumistele, mis edastati Tartu Vangla poolt

halduskohtule 10.09.2014 haldusasjas nr 3-14-51695 . Nimetatud pöördumised tõendavad

halduskohtu hinnangul seda, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma

õigusi kaitsta. Halduskohus leidis, et A. Maksimovi eesti keele oskust tõendab ka

halduskohtule edastatud Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse hinneteleht, kus kaebaja eesti

keele oskust on hinnatud „heaks“ ja ka asjaolu, et kaebaja on varem töötanud Eesti Politseis,

kus on eesti keele oskus nõutav. Samuti viitas halduskohus asjaolule, et kaebaja on Tartu

Halduskohtus 09.04.2014 haldusasjas nr 3-14-56 toimunud istungi ajal teatanud, et ta saab

eesti keelest aru. Eeltoodut arvesse võttes oli halduskohus veendunud, et A. Maksimov valdab

eesti keelt piisavalt selleks, et kaitsta oma õigusi ja Tartu Vangla on kaebaja keeleoskust

õigesti hinnanud. Halduskohus järeldas eeltoodust, et Tartu Vangla toimis 18.02.2014 kaebaja

kahju hüvitamise taotlust tagastades õiguspäraselt. Kuna kaebaja kahju hüvitamise taotlus

tagastati läbi vaatamata, on kaebajal kahju hüvitamise nõudes läbimata kohustuslik

kohtueelne menetlus.

4. Kaebaja esitas 12.10.2014 määruskaebuse (tl 36-37), milles märgib, et sai Tartu

Halduskohtu 29.09.2014. a määruse. Kaebaja märgib, eesti keele oskamine või mitteoskamine

on asjassepuutumatu ning käsitleda tuleb A4 paberi väljaandmisest keeldumise fakti, mille

kinnitamiseks on vaja vaid tunnistajad kohtusse kutsuda. Kaebaja leiab, et halduskohtu

määrus on formaalne ning kutsekooli hinnete käsitlemine ei ole arutlemine probleemi sisu üle,

milleks on A4 paberi väljaandmisest keeldumine.

5. Tartu Halduskohus 29.10.2014. a määrusega (tl 43-43p) jättis määruskaebuse käiguta, kuna

selles ei sisaldunud ühtegi taotlust ning riigilõiv oli tasumata.

6. Kaebaja märkis 04.11.2014 esitatud pöördumises (tl 45), et siiani ei ole võimaldatud

kaitsjat ning rikutud on võrdsuse põhimõtet kohtus. Kaebaja palus end vabastada riigilõivu

tasumisest, kuna tal puudub sissetulek.

7. Tartu Halduskohus 24.11.2014. a määrusega (tl 51-52) vabastas kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest määruskaebuse esitamisel, võttis menetlusse määruskaebuse Tartu Halduskohtu

29.09.2014. a määrusele ning jättis selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

9. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja on märkinud, et sai Tartu Halduskohtu

29.09.2014. a määruse, mille põhjal võib järeldada, et ta vaidlustab nimetatud määrust. Samas

ei ole kaebaja märkinud, missugust lahendit ta taotleb. Ringkonnakohus leiab, et kuna kaebaja

väljendab rahulolematust seoses määruse sisuga, tuleb asuda seisukohale, et kaebaja taotleb

Tartu Halduskohtu 29.09.2014. a määruse tühistamist.

10. Tartu Halduskohtu 29.09.2014. a määrusest tulenevalt tagastati A. Maksimovi kaebus

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega

selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast. Käesolevas asjas tagastas Tartu Vangla kaebaja poolt esitatud kahju

hüvitamise taotluse, kuna see oli vene keeles. VSkE § 49¹ sätestab vaide ja kahju hüvitamise

taotluse tõlkimise korra vanglates. VSkE § 49¹ lg 1 kohaselt saadab vangla võõrkeelsed kahju

hüvitamise taotlused enne menetlusse võtmist tõlkijale. VSkE § 49¹ lg 5 sätestab, et kui

kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ning vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab

eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, siis jäetakse taotlus tõlkijale

edastamata ning menetlusse võtmata. Tartu Vangla 18.02.2014. a kirjast nähtub, et kaebaja

isikuarvel ei olnud piisavalt vahendeid, et tõlkimise eest tasuda. Halduskohus viitas Tartu

Vangla poolt haldusasjas nr 3-14-51695 saadetud dokumentidele, millest nähtus, et kaebaja on

võimeline eesti keelest aru saama ja eesti keeles kirjutama (tl 12-26). Kuna halduskohus

veendus kaebaja eesti keele oskuses ja kahju hüvitamise taotluse tagastamise õiguspärasuses,

järeldas halduskohus õigesti, et kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Seega

oli kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel õiguspärane. Kaebaja on

määruskaebuses väitnud, et tema eesti keele oskus on asjassepuutumatu küsimus ning

halduskohus oleks pidanud tema kaebust sisuliselt käsitlema. Ringkonnakohus selgitab, et

kaebaja eesti keele oskust käsitleti selle tõttu, et otsustada, kas kahju hüvitamise taotluse

tagastamine vangla poolt oli õiguspärane või mitte. Kuna see oli õiguspärane, ei saanud

kaebust menetlusse võtta ning halduskohtul polnud põhjust tema kaebust sisuliselt käsitleda.

11. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 29.09.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi