3-14-51153/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 08.12.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-51153 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 21.08.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Maksimov RESOLUTSIOON Jätta A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.08.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas Tartu Halduskohtule 09.06.2014 kaebuse (tl 1), mille kohaselt sai ta Tartu Vanglalt 05.06.2014 vastuse nr 2-5/1843-2, millega ta nõus ei ole ning pöördub seetõttu halduskohtusse.

2. Tartu Halduskohus 16.06.2014. a määrusega (tl 6-6p) jättis kaebuse käiguta ning andis kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 7 päeva alates määruse kättesaamisest. Kaebaja pidi kaebusesse lisama halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg 1 p-des 5-10 sätestatud andmed. Samuti pidi kaebaja esitama andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotluse.

3. Kaebaja palus 30.06.2014 esitatud puuduste kõrvaldamise avalduses (tl 11) võimaldada endale kaitsja, kuna ta ei saanud enda väitel aru halduskohtu nõudmiste sisust.

4. Tartu Halduskohus 21.08.2014. a määrusega (tl 15-15p) tagastas A. Maksimovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ning jättis tema taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus märkis, et kaebuses ja puuduste kõrvaldamise avalduses esitatud andmetest ei nähtu kaebuse nõue, vaidlustatud tegevuse sisu ja periood ega kaebuse faktiline põhjendus. Lisaks märkis halduskohus, et kaebaja ei ole tasunud riigilõivu ega taotlenud riigilõivust vabastamist kaebuse esitamisel. Eeltoodust tulenevalt asus halduskohus seisukohale, et kaebus ei ole menetletav. Halduskohus ei pidanud vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks, kuna kaebaja on oma varasemates kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahju hüvitamise taotluste ja kaebuste esitamisel on haldusorgani ja halduskohtu koormamine. Halduskohus mõistis 30.06.2014 esitatud riigi õigusabi taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Halduskohus leidis, et eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Eeltoodust tulenevalt jättis halduskohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Halduskohus märkis lisaks, et kaebaja väide, nagu vajaks ta esindajat halduskohtu nõudmiste sisust arusaamiseks, on alusetu, kuna kaebaja ise on ainus, kes saab täpsustada kaebuse nõuet ning selgitada ja põhjendada, millise Tartu Vangla tegevusega ta rahul ei ole.

5. Kaebaja esitas 31.08.2014 määruskaebuse (tl 21-22p), milles väidab, et absurdne on pidada teda võimeliseks ise oma õigusi kaitsma, kuna ta ei valda vajalikke teadmisi. Sellest tulenevalt palub kaebaja võimaldada endale kaitsja kasvõi üheks tunniks igas asjas, mis säästab menetluskulusid kogu kaebuse osas. Kaebaja märgib, et kui halduskohus keeldub kaitsja andmisest, viib see uute kaebuste esitamiseni, kuna HKMS § 43 lg 2 kohaselt jätab kaebuse tagastamine kaebajale õiguse uuesti pöörduda halduskohtusse. Kaebaja hinnangul peab kohtunik kaebusi vastu võttes seadma end kaebaja olukorda ja üritama mõista kaebuse sisu, mitte suhtuma formaalselt oma ülesannete täitmisse. Kaebaja hinnangul peaks halduskohus tegema otsuse ning peatama vanglapoolsed rikkumised, et kaebusi rohkem ei tuleks.

6. Tartu Halduskohus 06.10.2014. a määrusega (tl 27-27p) jättis määruskaebuse käiguta, sest see ei vastanud HKMS § 205 lg 1 nõuetele ning riigilõiv oli tasumata.

7. Kaebaja esitas 16.10.2014 menetlusabi taotluse (tl 33) riigilõivust vabastamiseks ning märkis, et ootab kaitsjat, kuna ta ei saanud täpselt aru, mida halduskohus soovib.

8. Tartu Halduskohus 25.11.2014. a määrusega (tl 41-41p) vabastas A. Maksimovi riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel 21.08.2014. a määruse peale, võttis määruskaebuse menetlusse ning jättis selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

10. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud selget taotlust Tartu Halduskohtu 21.08.2014. a määruse tühistamiseks, kuid kuna määruskaebuse tekstist on väljaloetav tema rahulolematus seoses kaebuse tagastamise ja riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmisega, tuleb eeldada, et määruskaebus on esitatud 21.08.2014. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et 16.10.2014 esitatud pöördumises sisalduvat väidet kaebaja ootamise kohta ei tuleks käsitleda uue riigi õigusabi taotlusena, sest kaebaja vaidlustab juba määruskaebusega riigi õigusabi andmata jätmist. Kuna määruskaebuse rahuldamise korral saaks kaebaja riigi õigusabi, ei olnud uue taotluse esitamine vajalik.

11. Tartu Halduskohtu 21.08.2014. a määrusest tulenevalt tagastati A. Maksimovi kaebus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus selgitas kaebajale, millised puudused tema kaebuses esinevad ning määras puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Ringkonnakohtu hinnangul andis halduskohus kaebajale arusaadavad juhised puuduste kõrvaldamiseks ning jättis selleks piisavalt pika tähtaja. Kuna kaebaja tähtaegselt puudusi ei kõrvaldanud ning tegemist oli puudustega, mis takistasid asja läbivaatamist, tagastas halduskohus kaebuse õiguspäraselt. Kaebaja väidab, et halduskohus peaks tegema otsuse ning peatama vanglapoolsed rikkumised, et kaebusi rohkem ei tuleks. Ringkonnakohus märgib, et sisulise otsuse tegemine ei ole võimalik, kui kaebus pole isegi menetlusse võetav. Kui isik pöördub kaebusega halduskohtusse, peab ta oma probleemi kirjeldama. Kuna kaebaja pole seda teinud, ei olnud halduskohtul võimalik kaebust tõlgendada. Seega on kaebaja etteheited halduskohtule põhjendamatud.

12. Halduskohus jättis 21.08.2014. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi veenvat põhjendust, miks riigi õigusabi taotluse oleks pidanud rahuldama.

13. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 21.08.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi