3-14-51766/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

08.12.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51766

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju

summas 300 euro hüvitamise nõudes seonduvalt

07.08.2014 kambri läbiotsimisel kaebaja asjade

kaotsiminekuga

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 24.09.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Halduskohtu 24.09.2014. a määruse resolutsioon muutmata. Muuta

põhjendusi kaebuse tagastamise osas, asendades need käesolevas määruses toodud

põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 11.08.2014 Tartu Vanglale venekeelse kahju hüvitamise taotluse

seoses 07.08.2014 toimunud läbiotsimisega, milles küsis hüvitist ära võetud jalanõude eest.

2. Tartu Vangla tagastas 13.08.2014. a kirjaga A. Maksimovi 11.08.2014 esitatud taotluse.

Tartu Vangla selgitas kirjas, et vanglale on teada, et A. Maksimov oskab eesti keelt tasemel,

mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta. Tartu Vangla viitas, et seda on kaebaja ka näidanud,

esitades hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi Tartu Vanglale erinevates küsimustes. Sellest

tulenevalt leidis Tartu Vangla, et kaebaja on võimeline eesti keeles kaitsma oma õigusi ning

suhtlema vanglaametnikega. Tartu Vangla leidis, et seega tuleb vanglal jätta VSkE § 491 lg 5

alusel kahju hüvitamise taotlus tõlkijale edastamata ja menetlusse võtmata ning tagastada

kaebajale.

3. A. Maksimov esitas 13.08.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1). Kaebaja märkis, et

pärast 07.08.2014 toimunud läbiotsimist läksid kambrist kaduma tema asjad ning

äravõtmisakti kambris ei olnud. Kaebaja lisas, et ta palus kontaktisikul ebaseaduslikult ära

võetud asjad tagastada, kuna need kuuluvad kaebajale ja on kaardile kantud. Kaebaja märkis,

et ta esitab hagi summas 300 eurot.

4. Tartu Halduskohus 24.09.2014. a määrusega (tl 26-27) tagastas A. Maksimovi kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus leidis, et

kuivõrd kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt piisavalt, siis toimis vangla kahju

hüvitamise taotlust tagastades õiguspäraselt ja sellest tulenevalt on kaebajal kahju hüvitamise

nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

Halduskohus märkis, et vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või

vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel,

et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras

kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või

tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Halduskohus selgitas, et eeltoodud sättest tuleneb kaebajale

kohustus läbida hüvitamisnõudes enne kohtusse pöördumist kohustuslik kohtueelne menetlus.

Halduskohus märkis, et Tartu Vangla vastusest nähtuvalt on vangla keeldunud kaebaja

11.08.2014, 28.08.2014 ning 01.09.2014 esitatud venekeelsete kahju hüvitamise taotluse

seoses 07.08.2014 toimunud läbiotsimisega menetlusse võtmisest ning need on tagastatud

põhjusel, et A. Maksimov oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta

(VSkE § 491 lg 5). Halduskohus selgitas, et 08.09.2014 esitatud kahjunõude taotluse

läbivaatamiseks on veel aega. Halduskohus selgitas, et kui kahju hüvitamise taotlus

tagastatakse, ei tähenda see, et kaebajal on sellisel juhul alati õigus pöörduda kohtusse. Kahju

hüvitamise taotluse tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid

juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui hüvitamistaotlus tagastati õiguspäraselt

põhjusel, et kinnipeetav eiras taotluse esitamise korda, ei saa väita, et kinnipeetav oleks

pidanud kinni vastavat liiki asjade lahendamisel kehtivast kohustuslikust kohtueelsest korrast

(Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2009. a otsus haldusasjas nr 3-08-2392). Halduskohus leidis, et

käesoleval juhul on Tartu Vangla A. Maksimovi kahju hüvitamise taotluse tagastanud

õiguspäraselt. Halduskohus märkis, et Tartu Vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse

tagastanud ning on viidanud A. Maksimovi eesti keele oskusele, kuna A. Maksimov on

esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi ja on vanglaametnikega suhelnud eesti

keeles. Halduskohus märkis, et Tartu Vangla on ka haldusasjas nr 3-14-51695 edastanud

kohtule mitmeid A. Maksimovi eesti keeles kirjutatud ja vanglale adresseeritud pöördumisi.

Halduskohtu hinnangul tõendavad nimetatud pöördumised seda, et kaebaja valdab eesti keelt

tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Lisaks tõendab A. Maksimovi eesti keele

oskust haldusasjas nr 3-14-51695 kohtule edastatud Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse

hinneteleht, kus kaebaja eesti keele oskust on hinnatud „heaks“ ja ka asjaolu, et kaebaja on

varem töötanud Eesti Politseis, kus on eesti keele oskus nõutav. Lisaks märkis halduskohus, et

kaebaja on Tartu Halduskohtu 09.04.2014. a haldusasjas nr 3-14-56 toimunud istungi ajal

teatanud, et ta saab eesti keelest aru.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. A. Maksimov esitas 12.10.2014 määruskaebuse (tl 32), milles märkis, et ta sai

24.09.2014. a määruse ja ta ei ole nõus kohtuniku arvamusega, kuna siiani ei ole antud

kaitsjat. A. Maksimov selgitas, et vangla väide on ebaõige, et kaebaja oskab eesti keelt.

6. Tartu Halduskohus 24.10.2014. a määrusega (tl 35-35p) jättis käiguta A. Maksimovi

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 24.09.2014. a määruse peale ja andis kaebajale puuduste

kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest alates. Halduskohus osutas, et

määruskaebuses ei ole esitatud andmeid riigilõivu tasumise kohta (RLS § 57¹ lg 6), millest

tulenevalt tuleb A. Maksimovil esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument ning

juhul, kui A. Maksimov leiab, et tal ei ole maksejõuetusest tingituna võimalik tasuda

riigilõivu, on tal õigus taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist. Lisaks palus halduskohus

kaebajal täpsustada, kas ta on soovinud määruskaebuses esitada ka taotluse riigi õigusabi

saamiseks tema esindamiseks halduskohtumenetluses.

7. A. Maksimov esitas 28.10.2014 määruskaebuse (tl 38), milles märkis, et ta sai

24.10.2014. a määruse. A. Maksimov selgitas, et siiani ei ole võimaldatud kaitsjat ja rikutud

on võrdsuse põhimõtet kohtus. Lisaks palus A. Maksimov vabastada ta riigilõivu tasumisest.

8. Tartu Halduskohus 24.11.2014. a määrusega (tl 42-42p) vabastas A. Maksimovi riigilõivu

tasumisest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 24.09.2014. a määrusele; võttis

menetlusse A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 24.09.2014. a määrusele; jättis

määruskaebuse rahuldamata; jättis kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata

ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja

lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 24.09.2014. a

määruse üle, millega halduskohus tagastas A. Maksimovi kaebuse.

10. 24.09.2014. a määrusest nähtuvalt tagastas halduskohus kaebaja kaebuse HKMS

§ 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal on kahju hüvitamise nõude osas läbimata

kohustuslik kohtueelne menetlus. VangS § 1¹ lg 8 näeb vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks halduskohtule kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse

menetluse. HKMS § 47 lg 1 tulenevalt peab halduskohus kontrollima, kas kaebaja on

kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast ning menetluse

läbimata jätmisel ei ole kohtul õigust asja lahendada ja kaebus tuleb määrusega

tagastada juhinduvalt HKMS § 121 lg 1 p 4. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas

halduskohus on HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel õigesti veendunud, et kaebaja ei ole

kinni pidanud kohustuslikust kohtueelsest menetlusest.

11. 13.08.2014. a otsusega jättis Tartu Vangla A. Maksimovi venekeelse kahju hüvitamise

taotluse seoses 07.08.2014. a läbiotsimisega menetlusse võtmata ning tagastas selle

A. Maksimovile VSkE § 491 lg 5 alusel põhjusel, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis

võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Tartu Vangla vastusest (tl 6) nähtuvalt on võimalik, et

A. Maksimov taotles kahju hüvitamist seoses jalanõude äravõtmisega. Kaebuses nähtuvalt

esitas A. Maksimov kaebuse Tartu Vangla vastu kahju summas 300 eurot hüvitamise nõudes

selle eest, et 07.08.2014 toimunud läbiotsimisel läksid kambrist kaduma tema asjad, kuid asjade

äravõtmise kohta akti ei tehtud.

12. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et kaebuse esitamise seisuga, s.o

13.08.2014 oli kaebaja seoses 07.08.2014. a läbiotsimisega esitanud Tartu Vanglale kahju

hüvitamise taotluse vaid jalanõude äravõtmisega seonduvalt. Vastavasisulise kahju hüvitamise

taotluse esitas A. Maksimov Tartu Vanglale 11.08.2014. Tartu Vangla 18.09.2014 esitatud

vastusest (tl 6) nähtub, et kaebaja on 07.08.2014. a läbiotsimisega seoses esitanud Tartu

Vanglale veel kolm kahju hüvitamise taotlust 28.08.2014 ja 08.09.2014. Eelnimetatud kahju

hüvitamise taotlused on Tartu Vanglale esitatud seega peale 13.08.2014. a kaebuse esitamist

Tartu Halduskohtule. Sellest tulenevalt on halduskohus ennatlikult asunud 24.09.2014. a

määruses hindama Tartu Vangla tegevuse õiguspärasust 28.08.2014 ning 08.09.2014 esitatud

kahju hüvitamise taotluse tagastamise osas. Ringkonnakohus selgitab, et Tartu Halduskohtule

13.08.2014 esitatud kaebus kahju hüvitamise nõudes ei ole ülejäänud osas VangS § 11 lg 8 järgi

halduskohtus lubatav eelkõige selle tõttu, et A. Maksimov ei ole kaebuse esitamise seisuga

esitanud muude asjadega seonduvalt Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotlust ning kuulub

eeltoodud põhjendustel HKMS § 121 lg 1 p 4 järgi tagastamisele.

13. Muus osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega. Õige on halduskohtu

seisukoht, et kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see seda, et kaebajal on

sellisel juhul alati õigus pöörduda kohtusse. Tartu Vangla 10.09.2014. a vastusest Tartu

Halduskohtu kohtunõudele haldusasjas nr 3-14-51605 (tl 11) selgub, et kaebaja on esitanud

mitmeid eestikeelseid pöördumisi (tl 12-22) Tartu Vanglale. Samuti nähtub vastusele lisatud

kaebaja Tallinna Kutsekooli tunnistuse hinnetelehe koopiast (tl 2223), et A. Maksimovi eesti

keele oskus vastab tasemele „hea“. Lisaks on kaebaja töötanud Eesti Politseis, kus on eesti

keele oskus nõutav. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et nimetatud

pöördumised, Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse hinneteleht ning varasem töötamine Eesti

Politseis tõendavad, et A. Maksimov valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi

kaitsta. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et kuivõrd kaebaja valdab oma õiguste kaitseks

eesti keelt piisavalt, siis toimis vangla 11.08.2014 esitatud kahju hüvitamise taotlust tagastades

õiguspäraselt. Kuivõrd kaebaja kahju hüvitamise taotlus tagastati läbi vaatamata, siis on

kaebajal kahju hüvitamise nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Seega on

halduskohus kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastanud.

14. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus A. Maksimovi 12.10.2014 esitatud

määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.09.2014. a määruse resolutsiooni

muutmata, kuid muudab põhjendusi kaebuse tagastamise osas, asendades need käesolevas

määruses toodud põhjendustega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi