3-14-51651/16 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-14-51651 Otsuse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2014, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 08.04.2014 otsuse nr 13-6/513 ja 01.07.2014 vaideotsuse nr 13-4/14/102-1 tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX OÜ, juhatuse liige Ivo Voor Vastustaja - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Resolutsioon

1. Jätta XXX OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 8. detsembrist 2014 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 7. jaanuaril 2015 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXX OÜ-le (taotluse viitenr 310011841384) määrati põllumajandusministri 22.12.10 määruse nr 119 “Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (edaspidi määrus nr 119) raames peadirektori 12.01.12 otsuse nr 13-6/59 alusel toetus kahe teisaldatava õhkküttesüsteemi Kozlusan 580 kW ostmiseks summas 100 000 eurot.

2. PRIA 08.04.2014 otsusega nr 13-6/513 jäeti MAK investeeringutoetuse taotluse nr 310011841384 alusel määratud toetuse saajale välja maksmata 50 000 eurot ja nõuti tagasi väljamakstud toetus summas 50 000 eurot. Otsuse vastuvõtmise peamiste motiivide kohaselt leidis PRIA, et: 1) investeeringu tegemise ja kuludokumentide esitamise tähtaeg oli 12.01.2014, kuid taotleja dokumente ei esitanud;

2) MTA-lt ja Lõuna Ringkonnaprokuratuurilt saadud andmete kohaselt kujunes õhkküttesüsteemi maksumuseks kokku ca 30 000 eurot; 3) Arvete ringlemise tulemusel kerkis seadme hind kunstlikult umbes 3 korda; 4) Farm Foxland OÜ esindaja Tero Oiva Stepan’i (Stepan) tunnistuse kohaselt ei ole Farm Foxland OÜ väljastanud Uudismaa OÜ-le hinnapakkumist teisaldatavale õhkküttesüsteemile, tegemist on võltsitud dokumendiga; 5) Silver Priimäe tunnistuse kohaselt ei osalenud OÜ Eesti Masinatööstus õhkküttesüsteemi koostamisel ning oli osaline vaid raharingluses, et näidata süsteemi maksumust kõrgemana, mis võimaldaks küsida suuremat toetust ning katta nõutav omaosaluse määr investeeringus; 6) MTA menetluse tulemusena on soetatud seadmed tollilaos arestitud ning juhtumit menetleb edasi Lõuna Ringkonnaprokuratuur (kriminaalasi nr 12930000527).

3. 27.05.2014 esitas kaebaja vaide, mille PRIA jättis 01.07.2014 vaideotsusega nr 13-4/102-1 rahuldamata (tl 7).

4. 04.08.2014 esitas XXX OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 08.04.2014 otsuse nr 13- 6/513 ja vaideotsuse nr 13-4/14/102-1 tühistamiseks (tl 2-3). Kaebuses oli esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus.

5. Tartu Halduskohus jättis 05.08.2014 määrusega XXX OÜ kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, andes kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kaebajal tuli nii kaebuselt kui ka esialgse õiguskaitse taotluselt tasuda riigilõiv. Kaebaja esitas 21.08.2014 Tartu Halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse koos maksekorraldusega riigilõivu tasumise kohta. Tartu Halduskohus võttis 25.08.2014 määrusega XXX OÜ kaebuse menetlusse ning küsis vastustajalt kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse osas seisukohta. 27.08.2014 määrusega jättis Tartu Halduskohus XXX OÜ esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, millele määruskaebust ei esitatud.

6. 16.10.2014 määras kohus lahendada käesolev haldusasi kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele täiendavate dokumentide esitamiseks tähtajad.

KAEBAJA VÄITED

7. Kaebaja hinnangu kohaselt on PRIA rikkunud menetlusnorme (kaalutlusõigus). Kaebaja on seisukohal, et MTA-lt ja Lõuna Ringkonnaprokuratuurilt saadud info ei saa olla haldusmenetluses tõendiks. Kaebaja väitel on ebaõige ja tõendamata nii MTA kui ka Lõuna Ringkonnaprokuratuuri hinnang seadme maksumuse kohta. Kaebaja väitel ei ole hinnapakkumine põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt samase tegevuse ja investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga (kaebajale jääb arusaamatuks, miks esitatakse toetuse tagasinõudmise otsuses väide, et taotleja on esitanud valeandmeid ja et seadme hind ei vastanud pakkumises esitatule).

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

8. Vastustaja ei pea kaebust õigeks, väites, et tõenditeks haldusmenetluses võivad olla ka haldusõiguserikkumise asjas või kriminaalasjas kogutud tõendid. Vastustaja viitab siinjuures Komisjoni määrusele (EL) nr 65/2011, 27. jaanuarist 2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas lõikele 9, mis sätestab, et liikmesriigid võivad abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks kasutada teistelt talitustelt, asutustelt või organisatsioonidelt saadud tõendusmaterjali. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on läbi mitmete tegevuste (erinevate ettevõtete vahel ringlevad arved) investeeringuobjekti maksumust näidanud kunstlikult kõrgemana selle tegelikust hinnast. Vastustaja on seisukohal, et toetuse eesmärke ja vahendeid ei tohi läbi kuritarvituste ära kasutada, viidates Euroopa Kohtu 14. detsembri 2000. a lahendi C-110/99 Emsländ-Stärke punktidele 52 ja 53, milles rõhutatakse, et kuritarvitustega on tegemist siis, kui hoolimata ühenduse õiguse formaalsest järgimisest ei ole täidetud nende reeglite eesmärk ning osapooled kavatsevad saada eeliseid ühenduse õigusest sel viisil, et loovad selle saamiseks kunstlikud tingimused.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

9. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale määrati PRIA peadirektori 12.01.2012 otsuse nr 13-6/59 alusel toetust kahe teisaldatava õhkküttesüsteemi Kozlusan 580 kW ostmiseks summas 100 000 eurot. 01.06.2012 esitas kaebaja muudatusavalduse, milles soovis vahetada investeeringuobjekti hankijat Farm Foxland OÜ-d Eesti Masinatööstus OÜ vastu ja vahetada seadme marki (A-600), millele PRIA andis nõusoleku.

09.07.12 esitas toetuse saaja toetuse väljamaksetaotluse, mille kohaselt on investeeringust teostatud 50%. Väljamaksetaotlusele lisatud arve kohaselt on OÜ XXX antud arve täies mahus (120 000 eurot) tasunud. Pärast dokumentide ja kohapealse kontrolli läbiviimist maksti toetuse saajale välja toetus summas 50 000 eurot. Nimetatud investeeringu tegemise ja kuludokumentide esitamise tähtaeg oli 12.01.2014, kuid kaebaja lõplikke kuludokumente investeeringu tegemise kohta PRIA-le ei esitanud. Asja materjalidest nähtuvalt teatas 12.02.2014 XXX OÜ (juhatuse liige Ivo Voor), et investeering on tehtud ja seadmed ostetud, kuid väljamaksetaotlus on esitamata, kuna Maksuja Tolliameti menetluse tulemusena on seadmed arestitud ja projekti läbiviimine temast mitteolenevatel põhjustel peatunud.

10. 08.04.2014 otsustas vastustaja jätta kaebajale välja maksmata toetus summas 50 000 eurot ja nõuda tagasi juba välja makstud toetus summas 50 000 eurot (tl 5-6) põhjusel, et taotleja esitas valeandmeid ja et seadme hind ei vastanud pakkumises esitatule. PRIA võttis nimetatud otsuse tegemisel aluseks MTA-lt ja Lõuna Ringprokuratuurilt saadud tõendusmaterjalid, asudes seisukohale, et antud juhul ei ole mingit vajadust tellida täiendavat eksperthinnangut seadme maksumuse kohta, kuna kriminaalmenetluses on juba faktilised asjaolud kindlaks tehtud.

11. Vaidlus käesolevas asjas ongi selles, kas MTA-lt ja Lõuna Ringprokuratuurilt saadud info võib olla käesoleval juhul tõendiks investeeringutoetuse taotluse läbivaatamise asjas.

12. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et MTA-lt ja Lõuna Ringkonnaprokuratuurilt saadud info ei saa olla haldusmenetluses tõendiks, sest komisjoni määrus (EL) nr 65/2011, 27. jaanuarist 2011, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas, lg 9 sätestab, et liikmesriigid võivad abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks kasutada teistelt talitustelt, asutustelt või organisatsioonidelt saadud tõendusmaterjali. Seega võivad tõenditeks haldusmenetluses olla nii haldusõiguserikkumise asjas kui ka kriminaalasjas kogutud tõendid, kusjuures kriminaalmenetlus ei pea olema ilmtingimata lõpule viidud. Käesolevas asjas olid faktilised asjaolud kindlaks tehtud kriminaalmenetluses kriminaalasjas nr 12930000527 kogutud tõenditega ja maksuhaldur hindas tõendeid kogumis.

13. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et ebaõige ja tõendamata on nii MTA kui ka Lõuna Ringkonnaprokuratuuri hinnang seadme maksumuse kohta. Asja materjalidest nähtuvalt tuvastas MTA, et OÜ Nordgrain (juhatuse liige Ivo Voor) soetas Türgist seadme (katel) hinnaga 16 500 eurot (tl 32), seadistas ja komplekteeris selle ise. Arvete ringlemise tulemusena läbi Loodushoiu OÜ, OÜ Eesti Masinatööstus ja XXX OÜ (kõik nimetatud äriühingud on läbi juhatuse liikmete omavahel seotud) kerkis ühe seadme hind kunstlikult umbes kolm korda ja seade kujundati 100 000 eurot maksvaks õhkküttesüsteemiks (tl 42).Nimetatud katla hind koos kõikide muude kuludega, mida OÜ Nordgrain tegi (katel, tolliteenus, metallitööd jm kaubad), on arvete alusel kokku vaid 29 994,39 eurot (sh käibemaks 1 345,90 eurot), kuid XXX OÜ näitas PRIA-le esitatavas kuludeklaratsioonis tegelikust investeeringu teostamise hinnast suuremat hinda, mistõttu oli kaebajal võimalik teostada investeering sisuliselt ilma kohustusliku omafinantseeringuta või minimaalse omafinantseeringuga. MTA jõudis järeldusele, et tehingud Setu Põllud OÜ ja OÜ Eesti Masinatööstus ning XXX OÜ ja OÜ Eesti Masinatööstus vahel on olnud näilikud ning tegemist on vaid arvete väljastamisega seadmete hinna kunstlikuks suurendamiseks. Tegelikult OÜ Eesti Masinatööstus mingeid töid ei teinud ja õhkküttesüsteeme ei tootnud. Setu Põllud OÜ poolt Eesti Masinatööstus OÜ-le kantud raha (osamaksetena õhkküttesüsteemide eest) kandis Ivo Voor kohe edasi enda äriühingule Loodushoiu OÜ, Nordgrain OÜ ning sealt omakorda Ivo Voorile, kust raha liikus uuesti Setu Põllud OÜ-le ja XXX OÜ-le. Ivo Voor näitas sellega, et arvete eest on kogusummas tasutud, kuigi reaalselt arvel olevaid summasid pole ühelgi tehingutega seotud ettevõttel olnud. Ivo Voori isikliku ja Uudismaa OÜ, Setu Põllud OÜ, Loodushoiu OÜ ning Nordgrain OÜ arvelduskontode vahelised kanded on tehtud osaliselt märkusega „laen“ ja osaliselt tasumine arvete eest. Selliselt näitas XXX OÜ investeeringuobjekti eest täielikku tasumist.

14. Põllumajandusministri 22.12.10 määruse nr 119 “Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” § 5 lg 3 näeb ette, et investeeringuobjekti maksumus peab olema põhjendatud, selge, üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekas ja vajalik tegevuse eesmärgi saavutamiseks. Taotleja peab tagama toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise.

15. Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011, 27. jaanuarist 2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas art 3 p 8 näeb ette, et olenemata üksikute toetuskavade mis tahes erisätetest, ei maksta toetust toetusesaajatele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad on tekitanud sellise toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, saamaks kasu kõnealuse toetuskava eesmärkide vastaselt.

16. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL, EURATOM) nr 966/2012, 25. oktoobrist 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 art 135 p 3 c näeb ette, et kui pärast toetuse andmist selgub, et toetuse andmise menetluses või toetuse rakendamisel on esinenud olulisi vigu, eeskirjade eiramisi või pettust või kohustuste täitmata jätmist, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja sõltuvalt sellest, millisesse etappi menetlus on jõudnud ning eeldusel, et taotlejale või toetusesaajale on antud võimalus oma seisukohtade esitamiseks, lõpetada vajaduse korral toetusleping või toetuse andmise otsus.

Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja läbi mitmete tegevuste (erinevate ettevõtete vahel ringlevad arved) investeeringuobjekti maksumust näidanud kunstlikult kõrgemana selle tegelikust hinnast (tl 31), seega ei ole kohtu arvates antud juhul tegemist toetusraha säästliku ja otstarbekohase kasutamisega.

17. Kohus peab vajalikuks märkida, et ei saa nõustuda kaebaja väitega, et vastustaja poolt on otsitud põhjendused vaide rahuldamata jätmiseks. Vastupidi, MTA dokumendid tõendavad tegelikkuse ja hinnakujunduse tulemusena tekitatud olukordade vahelist erinevust. PRIA, hinnates tõendeid kogumis, jõudis kohtu arvates õigele järeldusele, et kuna tegelikkuses ei ole toetuse saamiseks esitatud tingimustele vastavaid tegevusi näidatud rahasumma eest ellu viidud, siis ei pea ka seadme turuhinda kindlaks määrama ekspert ega ole vajalik tellida ka ekspertiisi.

18. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks puudub alus, järelikult jätab kohus XXX OÜ kaebuse rahuldamata.

19. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik