1-14-7535/40 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHT U OT S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.11.2014

Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-7535 (11240102703) Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Sigrid NURM Kaitsja vandeadvokaat

Sergei POLITŠEV Asja läbivaatamise kuupäev 28.10.2014 Kriminaalasi

U.G

süüdistus Karistusseadustiku § järgi 422 lg.2

l

ühimenetluses Süüdistatav

U.G

sünd. XXX, isikukood XXX, xxx kriminaalkorras karistamata

Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §233 lg.1, §238 lg.1 p.4 ja lg.2, §313, §315 lg.4, §318 lg.1 ja lg.3 p.2 ning §319, maakohus

O T S U S T A S :

Süüdi Karistusseadustiku §42 järgi ning mõi tunnistada U.G 2 lg.2 sta karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

2 Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe

ko U.G-le l ks karistuseks 4 (neli) lmandiku võrra ja mõista õpliku aastat vangistust.

Karistusseadustiku §73 lg.1 alusel määrata, et mõistetud karistust 4 (neli) aastat vangistust ei pöörata U.G suhtes täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

Karistusseadustiku §73 lg.3 alusel määrata katseajaks 5 (viis) aastat.

Karistusseadustiku §78 p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest.

Karistusseadustiku §50 lg.1 p.1 alusel kohaldada U.G-le lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 2 (kaks) aastat.

Liik 127 alusel on U.G lusseaduse § kohustatud 5 (viie) tööpäeva

jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Jätta kannatanu VxxxKxxx tsiviilhagi summas xxx

Võlaõigusseaduse §129, §1043 ja §1045 lg.1 p. alusel välja mõista 1 U.G-lt tsiviilhagi katteks Txxx Zxxx (xxx) kasuks 1902 (

üks tuhat üheksasada kaks) eurot 76 senti.

Asitõendid – Gxxx Mxxx jalgratas, mis asub -

asitõendi üleandmise vastuvõtmise akti

nr.1539 alusel Ida Prefektuuri ning Gxxx Mxxx T- asitõendite laos

särk, teksapüksid

vöörihmaga, sokid, nokamüts õendi hoiulevõtmise akti nr. , mis asuvad asit

2281 alusel kriminaalasja juures Kriminaalmene – tluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Asitõend mis asuvad asitõendi hoiulevõtmise akt - xxx i nr.1698 alusel Ida Prefektuuri parklas tumisel – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel kohtuotsuse jõus tagastada U.G-le.

Asitõend – - -plaat arvutisimulatsiooniga, mis asub kriminaaltoimikus CD

Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel

kriminaalasja juurde.

Välja mõista tluse seadustiku §179 lg.1 p.1

U.G-lt Kriminaalmene

alusel sundraha seoses esimese astm 2,5 kuupalga

e kuriteos süüdimõistmisega

alammäära kaheksasada kaheksakümmend seitse ulatuses, s.o. summas 887 ( ) eurot 50

senti, Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.3 alusel ekspertiisitasu 1419 (üks tuhat nelisada üheksateist) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtueelses menetluses makstud tasu eest

58 ( ) eurot 30 senti viiskümmend kaheksa ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175

3 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 1

(üks) euro riigituludesse.

Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.3 alusel jätta ekspertiisitasu 706 (seitsesada kuus) eurot Eesti Vabariigi kanda.

Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud kokku summas 2365 (kaks tuhat kolmsada kuuskümmend viis) eurot 80 senti tuleb

U.G tasuda ositi 1

(ühe) aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003

Maksekorr 99914700026957 U.G aldusele märkida viitenumber ning selgitus „ 1-14-7535 kriminaalmenetluse kulud “.

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb

otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poole

l on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega.

Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 08.12.2014.

Süüdistus

U.G on kohtu alla antud ja a xxx), teda süüdistatakse selles, et t sõitis

olles alkoholijoobes (Joobeseisundi tuvastamise saatekirja-uuringuakti nr.1317T alusel

tuvastati U.G veres alkoholisisaldus 2,33 mg/g - 0,06 mg/g kohta) ning +/

ületades lubatud sõidukiirust, mööda viibisid lisaks süüdistatavale veel A xxx xxx xxx

SxxxSxxx ja Ixxx Kxxx. Parkla rajoonis xxx xxx ei tulnud U.G sõiduki

juhtimisega toime, kaldus vastassuunavööndisse ning põrkas kokku seal liigelnud

sõiduautoga , kes oli kaine. Kokkupõrkes sai kannatada ka xxx), mida juhtis U.G Kxxx

Gxxx xxx xx xx paiskus. kes sõitis ning kellele liiklusõnnetuse tagajärjel sõiduauto Saadud vigastustest suri Gxxxi Mxxxsündmuskohal.

xxx

Liiklusõnnetuses said vigastada ka U.G Kxxx, AxxxZxxxv, Sxxx Sxxx IxxxKxxx. ja

Isiku xxxx alusel olid U.GKxxx vigastused eluohtlikud. Nimetatud vigastused tekkisid liiklusavarii ajal löögist vastu auto salongi osasid. U.G Kxx esinesid seljaaju vigastuseta seitsmenda xxx rutus, mis moodustasid Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 ja vasaku kopsu põ

määruse nr.266 Tervise e tuvastamise kohtuarstlik kord § kahjustus 7 alusel eluohtliku tervisekahjustuse.

4

Isiku ekspertiisiakti xxx alusel esinesid Axxx Zxxkõvakelmealune verevalum paremal,

peaaju difuusne vigastus, kelmealused verevalumid seljaaju kaelaosas, parema kopsu põrutus, haav vasakul labakäel, haav näol ja vasakul kõrvalestal, hulgaliselt väikseid haavu näos, rindkere ning jalgade marrastused ja väikesed haavad, vasaku kämblaluu murd, mis

põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse ning olid saadud löögist vastu autosalongi

väljaulatuvaid osasid liiklusõnnetuse hetkel. A ägedast kahepoolsest xxx Zxx xxx kopsupõletikust, mille tulemusel tekkis xxxx

Isiku ekspertiisiakti nr.80 alusel esinesid SxxxSxxxkõhu põrutus koos peensoole

rebendiga, mille tulemusel tekkis äge kõhukelmepõletik. Nimetatud vigastus on saadud

liiklusõnnetuse ajal löögist vastu autosalongis paiknevaid kõvasid tömpe esemeid või

pindu, antud vigastus on Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr.266 Tervisekahjustus 7 alusel eluohtlik. e tuvastamise kohtuarstlik kord §

Isiku xxxx alusel esinesid Ixxx xxarema kodarluu alaotsa nihkumisega murd, parema

lodiluu murd, vasakpoolne ülalõualuu urke murd, haav vasakul säärel ja vasakul -

näopoolel. Nimetatud vigastused olid saadud liiklusõnnetuse käigus löögist vastu

autosalongis p vigastused ei olnud aiknevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu. Kõik

Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr.266 Tervisekahjustuse tuvastamise

kohtuarstlik kord § eluohtlikud ning põhjustasid 7 alusel pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4

nädalat, kuid vähem kui 4 kuud.

Liiklustehnilise ekspertiisi akti nrxxx alusel tuvast xxxx ati, et sõiduauto olid kokkupõrke hetkel vastavalt 56 km xx /h ja 144 km/h. Autode kokkupõrge toimus sõiduvööndis ning

nimetatud auto juhil puudus võimalus kokkupõrget ära hoida. juhil olid kõik xxx

võimalused käituda vastavalt liikluseeskirja nõuetele. Liiklusohu põhjustas xxx juht. Jalgrattur sai löögi sõiduautolt saadud löögist tahapoole. xxx kui nimetatud auto xx

U.G nr.48 rikkus Vabariigi Valitsuse poolt 02.02.2001 vastu võetud määruse

Liikluseeskiri 123, mille kohaselt peab juht § kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks,

mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.

Sama määruse §124 p.1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

Sama määruse §76 p.1

kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on

vastavalt Liiklusseaduse §20 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine lg. tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Seega U.G, rikkudes mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõudeid ja tekitades sellise rikkumise tõttu ettevaatamatusest kahele inimesele raske tervisekahjustuse ja kahe inimese surma, pani toime KarS 422 lg.

§ 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtulik uurimine maakohtus

5 Süüdistatav U.G tunnistas end maakohtu istungil täielikult süüdi, ütlusi anda ei soovinud ja jäi kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde.

Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev leidis maakohtu istungil, et süüdistus on

põhjendatud ja märkis, et süüdistatav tunnistab täielikult kannatanu T

xxx Zxxtsiviilhagi, kuid ei tunnista kannatanu U.G Kxx tsiviilhagi.

Süüdistatav U.G süü talle esitatud süüdistuses on lisaks süüdistatava

enda poolt süü täielikult tunnistamisele tõendatud veel

kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses uuritud tõenditega Maakohus võttis kohtuotsuse .

tegemisel aluseks kõik süüdistusakti p.13 nimetatud tõendid ja tuli alljärgnevale järeldusele.

KarS §422 lg.2 näeb ette vastutuse mootor , õhu või veesõiduki või trammi või - - raudteeveeremi juhi poolt liiklusvõi käitusnõuete rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud kahe või enama inimese surm.

Seega tuleb käesolevas kriminaalasjas tuvastada, kas U.G rikkus liiklusnõudeid ja kas tema poolt liiklusnõuete rikkumine tõi xxx

Liiklusnõuete rikkumise all tuleb mõista sõidukiga liiklemisele kehtestatud nõuete rikkumist. Nimetatud nõuete rikkumine seisneb sõidukijuhi kohustuste eiramises, s.h.

mootorsõi sõidukiiruse valikul liiklusoludega duki juhtimist alkoholijoobes ja arvestamata jätmist.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et U.G xxx xx.

Vastavalt 05.06.2011 kehtinud Liikluseeskirja §123 (käesoleval ajal kehtiva Liiklusseaduse §50 lg.3) peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis

arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.

Vastavalt 05.06.2011 kehtinud Liikluseeskirja §124 p.1 (käesoleval ajal kehtiva

Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2) on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunni s.

Liiklustehnilise ekspertiisi 08.11.2012 xxx

Eeltoodust nähtub, et U.G, juhtides 05.06.2011 kell 13.00 xxx xxx

Vastavalt 05.06.2011 kehtinud Liikluseeskirja §76 p.1 (käesoleval ajal kehtiva Liiklusseaduse §69 lg.1) ei tohi juht olla joobeseisundis. Vastavalt sama paragrahvi p.3 (käesoleval ajal kehtiva Liiklusseaduse §69 lg.2) ei ohi juht olla seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi või

rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem,

6 Joobeseisundi tuvastamise 15.06.2011 uuringuakti nr.1317T kohaselt tuvastati U.G veres etanoolisisaldus 2,33 mg/g +/- 0,06 mg/g.

Eeltoodust nähtub, et U.G juhtis xxx

Vastutus lg.2 KarS §422 järgi järgneb juhul, kui sõiduki liiklusnõuete rikkumisega põhjustati tagajärjena kahe või enama inimese surm.

Käesoleva kriminaalasja materjalide kohaselt juhtis U.G xxxxl otsa paiskus.

xxx xxx Mxxx nähtub, et G surma põhjuseks oli rindkere ja kõhu tömp trauma, mille tüsistusena tek auto väljaulatuvate osadega, millele järgnes keha kukkumine kis xxx kõvale pinnale. xxx

Isiku xxxx

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määrusega nr.266 vastu võetud Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra §7 põhjustavad taolised vigastused

koosvõetuna elavatel isikutel nende tekitamise hetkel ja kulul eluohtliku tervisekahjustuse.

Lisaks sellele nähtub käesoleva kriminaalasja materjalidest, et ülalnimetatud liiklusõnnetuses said vigastusi U.G xxxx xxxi Stxxxx ja Ixxx xx

Isiku xxxx: seljaaju vigastuseta seitsmenda xxx netuse väljaulatuvaid osasid liiklusõn hetkel.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määrusega nr.266 vastu võetud Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra §7 põhjustavad taolised vigastused

koosvõetuna, ohustades elu vigastuste tekitamise momendil, eluohtliku tervisekahjustuse.

Isiku xx, et Sxxx Sxxxil esines xxxx kokku xxx põrke momendil näidatud ajal –

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määrusega nr.266 vastu võetud Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra §7 kohaselt moodustab peensoole rebend eluohtliku tervisekahjustuse.

Isiku xxxx, et Ixxxxr Kxx xxx esinesid järgmised vigastused

Maakohus leiab, et ülaltoodud ekspertiisiaktidega on tuvastatud põhjuslik seos U.G

poolt liiklusnõuete rikkumise ja süüteokoosseisus nimetatud tagajärje saabumise vahel. Liiklusnõuete rikkumine U.G poolt põhjustas Gxxx Mxx ja xxxx. Juhul, kui U.G ei oleks sõiduautot juhtinud alkoholijoobes ja ei

oleks ületanud lubatud sõidukiirust, oleks ta ilmselgelt suutnud kohandada oma

liikumise vastavaks sõidukogemusele, teeoludele, tee ja sõiduki seisundile, veose iseärasusele, ilmastikutingimustele, liikluse tihedusele ning muudele liiklusoludele selliselt, et ta oleks suutnud

peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees.

Maakohus leiab, et U.G tegu on kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud KarS §422 lg.2 järgi. Kriminaalasjas kohtueelses menetluses kogutud

7 ja kohtulikus menetluses uuritud tõenditega on usaldusväärselt tõendatud, et U.G

rikkus sõidukijuhina liiklusnõudeid, mis . U.G käitumises xxx

esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Arvestades asjaolu, et U.G

asus sõiduautot juhtima alkoholijoobes ja ületas sõidukit juhtides lubatud sõidukiirust, on ta süüteo toime pannud otsese tahtlusega.

Karistus

U.G on varem kriminaalkorras karistamata. Samuti ei ole teda kordagi karistatud väärteokorras.

Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt arvestatakse kergendavaid asjaolusid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üldkui

eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava

sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-1- 14-07).

Karistuse mõistmisel võtab maakohus kõigepealt arvesse toimepandud kuriteo asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale – karistusõigusliku hinnangu andmise

aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ja Riigikohtu 14.06.2006 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-43-06).

Süüdistatav U.G tunnistas end maakohtu istungil täielikult süüdi. Maakohus arvestab eeltoodut kergendava asjaoluna.

Lisaks sellele arvestab maakohus karistuse mõistmisel asjaolu, et süüdistatav kahetses

tehtut, tegi menetluse

vältel koostööd, sai ise nimetatud õnnetuses raskelt viga, ei olnud

eelnevalt karistatud ja ei oma tänase päevani ei kri ega ka väärteokaristusi ning

minaalkuritegu on toime pandud juunis 2011, seega 3,5 aastat tagasi. xxx stused: ristluuesinesid U.G liiklusõnnetuse tagajärjel järgmised viga niudeluu ja xxxx vigastused olid eluohtlikud. Süüdistatav viibib kuni käesoleva ajani Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuses.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei olnud U.G enne käesolevat süütegu varem kriminaalega väärteokorras karistatud. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et peale 05.06.2011 toimepandud kuritegu oleks U.G jätkanud süütegude toimepanemist.

8

KarS §422 lg.2 näeb karistusena ette kolmekuni kaheteistaastase vangistuse.

Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine

määr, mida siis kergendavate ja raskendatavate asjaolude ilmnemisel kas

suurendatakse või vähendatakse. Maakohus peab oluliseks seda, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et ükski süütegu ei jää ilma karistamiseta. Sellega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et

karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju ning

väldiksid edaspidi süütegude toimepanemist antud süüdistatava poolt. Sanktsiooni keskmine määr KarS §422 lg.2 järgi on vangistus 7,5 aastat.

Arvestades kõike eeltoodut, leiab maakohus, et U.G on võimalik tema

poolt toimepandud kuriteo eest karistada vangistusega, millest ta on tingimisi

vabastatud ja reaalse vangistuse mõistmine ei ole põhjendatud. Kuigi kohus ei pea karistusest tingimisi vabastamise ebaotstarbekust eraldi oma otsuses põhjendama (vt. ka Riigikohtu 18.02.2005 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-138-04 ja 20.02.2002 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-14-02), peab maakohus vajalikuks rõhutada järgmist. Karistusest tingimisi vabastamine tähendab sellise prognoosi esitamist ja kohtu veendumust, et

isik ei pane enam toime uusi kuritegusid ja seetõttu on vangistuse kandmine ebaotstarbekas. Karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdistatava isik. Maakohus leiab, et KarS §56 lg.1 sätestatud eesmärke –

hoiduda uute kuritegude toimepanemisest tusega, mis – on võimalik saavutada ka karis

ei ole seotud vabaduse võtmisega. Karistamine vangistusega tingimisi tähendab

sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate

vahenditega. Seega on U.G-le antud võimalus tõestada, et ta suudab jätkuvalt elada seaduskuulekalt ja ei pane ka edaspidi toime süütegusid. Maakohus leiab, et maksimaalse pikkusega katseaeg on sellisel juhul piisavaks meetmeks.

Sanktsiooni keskmine määr KarS §422 lg.2 järgi on 7,5 aastat vangistust. Arvestades seda, et süüdistatav on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud ning sai ka ise väga raskelt viga, millest taastub kuni käesoleva ajani, peab maakohus põhjendatuks mõista süüdistatavale karistuseks 6 aastat vangistust.

KrMS §238 lg.2 alusel vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra.

Seega kuulub U.G-le 6 aastat vangistust

mõistetud karistus – – vähendamisele ühe kolmandiku võrra ning U.G kuulub ärakandmisele 4 aastat vangistust.

Mõistetud vangistus 4 aastat jäetakse U.G suhtes tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 5 aastat.

KarS §78 p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Lisakaristus

KarS §50 lg.1 p.1 näeb ette võimaluse kohaldada mootor , õhu või veesõiduki, samuti - - trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud

9 süüteo eest süüdimõistetule lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks.

Maakohus peab lisakaristuse kohaldamist antud kriminaalasjas antud süüdistatava

puhul põhjendatuks. Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust ning põhikaristuse tähtaega, peab maakohus põhjendatuks kohaldada lisakaristust tähtajaga 2 aastat.

Tsiviilhagid

Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu Txxx Zxx esitanud tsiviilhagi summas xxx

Tegemist on materiaalse kahjuga seoses Axxx Zxx xxx. Tsiviilhagiavaldusele olid

lisatud xxxx.

Vastavalt Võlaõigusseaduse §129 lg.1 tuleb isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju

hüvitamise hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, kohustuse olemasolu korral

eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või

kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju.

Vastavalt Võlaõigusseaduse §1043 peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

Vastavalt Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.1 ahju tekitamine on õigusvastane on k e

elkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega.

Süüdistatav tunnistas maakohtu istungil kannatanu Txxxx Zxxx tsiviilhagi ja ei

vaielnud selle summale vastu. Süüdistatava poolt tsiviilhagi tunnistamist tuleb käsitleda tsiviilhagi õigeksvõtuna, mis annab maakohtule õiguse nimetatud tsiviilhagi

rahuldada täies ulatuses (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.01.2010 otsus

kohtuasjas nr.3-1-1-79-09). Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb

juhinduda Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korrast, arvestades

kriminaalkohtumenetluse erisusi. Kui süüdistatav tsiviilhagi vastu ei vaidle ning tunnistab hagi, on see käsitletav tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS §440 lg.1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtt

on kohtule siduv. TsMS §444 lg.4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest.

Eeltoodu alusel tuleb kannatanu Txxx Zxx tsiviilhagi xxx

€ rahuldada ja nimetatud summa kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt.

Käesol € evas kriminaalasjas on tsiviilhagi summas xxx

esitanud ka kannatanu U.G Kxxxi. Tegemist on mittevaralise

kahju nõudega.

Maakohus leiab, et nimetatud tsiviilhagi tuleb KrMS §310 lg.1, 3 alusel jätta läbi

vaatamata. Kannatanul on õigus esitada tsiviilhagi koos vastavate põhjendustega tsiviilkohtumenetluse korras.

Asitõendid

10 Käesolevas asjas on tunnistatud asitõenditeks Gxxx Mxxx kuulunud jalgratas, T-

särk, teksapüksid vöörihmaga, sokid ja nokamüts.

Maakohus peab KrMS §126 lg.3 p.4 alusel põhjendatuks nimetatud esemete hävitamise kohtuotsuse jõustumisel.

Samuti on käesolevas kriminaalasjas tunnistatud xxx

Maakohus peab KrMS §126 lg.3 p.2 alusel põhjendatuks kohtuotsuse jõustumisel nende esemete tagastamise U.G-le.

Samuti -plaat salvestusega. on käesolevas kriminaalasjas tunnistatud asitõendiks CD

Maakohus peab KrMS §126 lg.3 p.1 alusel põhjendatuks jätta see asitõend kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde.

Kriminaalmenetluse kulud

Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus.

Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Vastavalt KarS §4 lg.2 on esimese astme kuritegu süütegu, mille eest on samas

seadustikus raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine.

Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.1 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära.

Eeltoodu alusel

kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele 887,50 €.

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.3 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka ekspertiisitasud.

Käesolevas kriminaalasjas on prokuröri abi süüdistusakti märkinud ekspertiisitasudena kokku 2890 €. Selle summa sisse on prokuröri abi ekslikult lisanud kaks korda 255 €, kuna arved toimiku II köite lehekülgedel 147 ja 149 on esitatud ühe ja sama ekspertiisi teostamise eest.

Maakohus leiab, et ekspertiisitasudest kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele järgmised summad: -

U.G joobeseisundi tuvastamine 14 € - U.G xxx - Ix Kxxxi xxxx xx - Sxxxi Sxx

i ekspertiisi eest 61 € -

liiklustehnilise liiklusekspertiisi eest 457 € - -

kohtupsühhiaatria psühholoogia kompleksekspertiisi eest 765 €.

Ekspertiisitasu kokku summas 706 € jätab maakohus Eesti Vabariigi kanda.

11

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud

kaitsjale makstud tasu.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelses menetluses oli süüdistatavale määratud kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kelle taotlust summas 58,30 € peab maakohus põhjendatuks ning mõistab selle summa riigituludesse välja süüdistatavalt.

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.5 kuuluvad menetluskulude hulka ka kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud.

Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele 1 €.

Maakohus arvestab, et süüdistatav käesoleval ajal ei tööta ja õpib ning seetõttu tuleb kriminaalmenetluse kulud süüdistataval tasuda ositi 1 aasta jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik