1-13-1215/176 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5) Toimik nr 1-13-1215

K O

H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

11. detsembril 2014 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-13-1215 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Rene Susi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 11.12.2014 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Rene Susi, isikukood 37506020359, xxx Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 383, § 384, § 386, § 387, § 426, § 432 , määras:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rene Susi

Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga le taotlus ja määrata tema poolt Rene Susi’

osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 48 eurot (s.h

kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 40 8eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista ’ Rene Susi lt kriminaalmenetluse kulud:

48 gusabi eest. eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õi

Rene Susi l ’ tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 №rdea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003

Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus „ 99914700040344 Rene Susi 1-13-

1215 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

2(5)

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 02.12.2014 Viru Maakohtule materja kinnipeetava Rene Susi tingimisi enne lid tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Rene Susi Harju Maakohtu 15.04.2013 kohtuotsusega 1 tunnistati süüdi KarS § 99 lg 2 p 6,7,8,9, §

202 lg 2 p 2 ja karistati 4 lg 1 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 4 kuud. Karistuse järgi KarS § 6

kandmise algus 04.09.2012 03.01.2017. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 03.11.2014.

Kinnipidamisasutusest Rene Susi kohta koostatud iseloomustu al sest nähtub, et kinnipeetav

puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. vabanemise korral soovib isik elama Ennetähtaegse asuda aadressil xxx. Tegemist on munitsipaaleluruumiga, mis xxx xxx ei andnud nõusolekut isiku

elama asumiseks nimetatud korterisse xxx. Kutsehariduskeskuses on

. Isik on lõpetanud

omandanud xxx. Vangistuses osaleb isik reaalselt pole

alates 26.05.2014 majandustöödel –

töötanud seoses terviseseis Individuaalse täitmiskava raames läbi viidud vestlus „ “.

undiga. xxx

Vabanemisel on isikule garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Isiku vabanemisfondis on 29 eurot,

tasumata rahalisi nõudeid 13 Isiku lähivõrgustiku moodustavad ema, isa ja

271,98 eurot.

elukaaslane. Koos elukaaslasega on isikul 3 ühist last. Tuttavate hulgas on isikul ka

kriminaalkorras karistatud isikuid. Viru Vangla toetab Rene Susi

ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetaval lähedastest ema, isa ja elukaaslane. 20

aasta pikkusest kooselust elukaaslasega on neil kolm ühist last. Pere on valmis kinnipeetavat

vabanemisel toetama. Vabanemisjärgne elukoht on aadressil xxx. Tegemist on

munitsipaaleluruumiga, kuid kuna kinnipeetav elukaaslasega abielus ei ole ning sissekirjutust ei

oma, ei ole xxx nõus isiku elamaasumisega antud pinnale. Ennetähtaegse vabanemise korral on

kinnipeetaval garanteeritud töökoht ettevõttes . Kriminaalhooldaja märgib, et isik on 8 korda xxx kriminaalkorras karistatud. Süüdimõistetu on olnud kolmel korral kriminaalhooldusel, mis kõik on

kulgenud probleemselt

– viimasel korral pöörati karistus täitmisele.

Prokurör, kirjal süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole

ikus arvamuses, leiab, et õigustatud. Kuna teda oli varem 7-l korral karistatud, siis ei olnud uute kuritegude toimepanemine

juhuslik. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse

vabastamise osas. Tema puhul, negatiivsena tuleb märkida, et olles varasemalt kriminaalkorras

karistatud, ei ole kohaldatud õigusjärelmid tema suhtes mingit positiivset toimet omanud.

Süüdimõistetu käitus kriminaalhooldust takistavalt. Prokurör märgib, et

kinnipeetava

iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud veel üle kahe aasta, mis on küllaltki pikk aeg.

Kaitsja oli seisukohal, et kõik aluseks isiku ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas. Isikule garanteeritakse töökoht. Tal on teda toetab pere, elukaaslane ja lapsed. Elukohaga ei pea tekkima probleeme.

Rene Susi selgitas, et nad andsid elukaaslasega avalduse abielu registreerimiseks ja pärast seda ei

ole linnal õigust keelduda teda elamispinnale registreerida. Ta on motiveeritud jätkata seadusekuulega eluga.

3(5)

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning

arvestades prokuröri kirjalik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega

ku arvamust, leiab, et Rene Susi

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest

vabastamine . põhjendatud

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumist isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu lõpeta Enda sõnul asutas erinevaid firmasid,

on nud xxx on isik xxx eriala. ametlikult töötanud vähe.

Karistusregistri andmetel on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud seitse korda ja

vanglakaristust kannab kuuendat korda. Varem on isikut karistatud varguste eest, mis on toime pandud grupi poolt; mis on toime pandud sissetungimisega; mis on toime pandud isiku poolt, kes

on varem toime pannud varavastase kuriteo; atiliselt; narkootikumide mis on toime pandud süstema

eb , suures aseadusliku käitlemise eest, mis on toime pandud teistkordselt ja isikute grupi poolt

koguses. Isik on karistuse kandmisest vabastatud tingimisi vangistusega ja olnud kolmel korral

kriminaalhooldusel, mis kõik on kulgenud probleemidega. Viimasel korral pöörati erakorralise ettekande alusel karistus täitmisele. Käesoleval hetkel kannab isik karistust varguste eest, mis on

toime pandud suures ulatuses, grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt ning süüteo

toimepanemise tulemusena saadud vara korduva hoidmise ja turustamise eest. Kohtuotsusest

nähtub (kohtutoimik, tl 23 42), et süüdimõistetu pani süstemaatiliselt toime kütuse ja olmetarbete -

varguseid. orras karistatud 22- Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetut on väärteok l

korral: 3- -l korral liiklusalaste

l korral KarS §218 alusel (väheväärtusliku asja vargus), 16

rikkumiste eest, 2-l korral Alkoholiseaduse alusel ja 1-l korral narkootikumidega seotud süüteo

eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude dünaamika varieeruv, kuna isikut on karistatud eriliigiliste süütegude eest. Soodusteguriks on orienteeritus kiirele kasule.

Kohus leiab, et kuna isik on kolmel korral määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud oma

käitumist muuta seadus kõik katseajad kulgesid probleemidega, viimasel korral

kuulekamaks (

pöörati karistus täitmisele), ei ole varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus

süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Kohtuotsustest nähtub, et süüdimõistetu pani süstemaatiliselt toime erinevate vallasasjade varguseid, saamaks kiiret rahalist kasu.

Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik osaleb vangistuses alates 26.05.2014 majandustöödel ja on läbinud Individuaalse Täitmiskava raames vestluse teemal „xxx “.

Kinnipeetaval on , EV pass, kehtivusega kuni 07.10.2016. kehtiv isikut tõendav dokument

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda aadressil xxx, mille puhul on tegemist

munitsipaalkorteriga. Omanik, xxx, ei ole andnud nõusolekut kinnipeetava elamispinnale

asumiseks. Lähedastest on isikul ema, isa ja elukaaslane. Samas kohus arvestab positiivse

prognoosiga, et süümõistetu võib asuda elama nimetatud aadressile, kus elab tema tulevane

abikaasa ja ühised lapsed. Kohus aga märgib, et see asjaolu ei ole ülekaalukalt olulise

tähendusega ennetähtaegse küsimuse lahendamiseks. Isikul oli elukoht ja elukaaslase toetus ka varem. Vaatamata sellele, jätkas isik kuritegeliku eluga.

4(5)

Arvestades poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani koos teiste isikutega

süüdimõistetu

süstemaatiliselt toime varguseid), korduvaid karistusi (isik on kokku seitsmel korral

kriminaalkorras karistatud, enamjaolt varavastaste kuritegude eest), ei ole kohtu hinnangul

kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et

seitsmel korral karistatud isiku puhul, kes on juba kolmel korral määratud kriminaalhooldusele,

kuid ei ole suutnud katseaegasid probleemideta , ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo läbida

toimepanemise risk oleks keskmise

s määras e madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi

olenemata karistuse asendamisest tingimisi vangistuse , leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta ga isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas.

Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline

võimalus oli talle juba Isik ei läbinud katseaega, mistõttu kuri korduvalt antud. tarvitas talle kohtu poolt antud usaldust, millega tal oli võimalus viibida vabaduses reaalse vangistuse asemele. Oleks

kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik, kes ei ole katseaega läbinud, hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu, alustama.

Viru Vangla koostatud iseloomustusest , et isik on kinnipidamisasutuses nähtub asunud tööle majandustöödel, mis tähendab, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema

ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema

vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Karistuse üldpreventsiooni

eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole

aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Kinnipeetav 03.01.2017 miseks on veel natuk alla kolme aasta, mis a karistusaeg lõpeb , ärakand e on küllaltki pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks

isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine l Lisaks nähtub vangla esitatud

iialt ennatlik.

iseloomustusest, et isiku tutvusringkonnas on varasemalt kriminaalkorras karistatud isikud, mis

näitab, et isik suhtleb kriminogeense kogukonnaga. Ühtlasi on isikul ca ~13 tuhande eurot eest

tasumata võlanõudeid.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda

seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine

erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki eluli süüdimõistetu si asjaolusid. Kohus hindab pingutused

(osalemine tööhõives) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema

ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt

vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-

1-1-91-06 p 8.1). kinnipidamisasutuses. Kohus hindab positiivselt isiku head käitumist

Seepärast leiab kohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära

kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamise korra kehtestamisega isikute

le õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

5(5)

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud

alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi

mõistetud karistusi piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku

materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Seega on k like vahenditega

ohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhooldus

võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Rene

Susi temale Harju Maakohtu 15.04.2013 vangistuse kandmisest enne

kohtuotsustega mõistetud tähtaega vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik