3-14-52830/5 · 3-14-52830/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Summary
AI generatedKOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlustoiming RESOLUTSIOON Tallinna Halduskohus Sirje Kaljumäe 8. detsember 2014, Tallinn 3-14-52830 I. A. kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju (34 eurot) väljamõistmiseks Kaebuse tagastamine. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 pä...
Full Text of the Judgment · 3-14-52830/5
KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlustoiming RESOLUTSIOON Tallinna Halduskohus Sirje Kaljumäe 8. detsember 2014, Tallinn 3-14-52830 I. A. kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju (34 eurot) väljamõistmiseks Kaebuse tagastamine. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Halduskohtule saabus 17.11.2014 I.A.i kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju 34 eurot väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt ei võimaldata kaebajal piisavalt internetti kasutada ning see alandab kaebaja inimväärikust, põhjustab nördimustunnet ja kaotusvalu. Kaebaja väitel on tema viibimiskohas internetipunkti kasutamine jaotatud üksuste vahel selliselt, et ühel kuupäeval saavad seda kasutada ühe üksuse kinnipeetavad ja teisel kuupäeval teise üksuse kinnipeetavad. Ühes üksuses on aga 680 – 700 kinnipeetavat ja teises kokku 300 kinnipeetavat, mistõttu on rikutud ka võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebajale ei võimaldata igal tööpäeval või 2-3 korral nädalas 1 tunni jooksul internetti kasutada. 2. Kohus küsis 25.11.2014 kohtunõudega Tallinna Vanglalt, kas I.A. on pöördunud vangla poole kaebuses kirjeldatud kahju hüvitamise taotlusega ja kas vangla on vastava kahjunõude lahendanud ning palus esitada ka asjakohased materjalid. Tallinna Vangla edastas kohtule kaebaja poolt vanglale 04.09.2014 esitatud vastavasisulise kahju hüvitamise taotluse (tl 12) ning Talinna Vangla 26.11.2014 vastuse, millega jäeti kaebaja taotlus rahuldamata (tl 14). 1
KOHTU PÕHJENDUSED 3. Kaebaja on läbinud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8 ettenähtud kohustusliku kohtueelse menetluse (tl 14) ja tal on vastava kahju hüvitamise kaebusega õigus kohtu poole pöörduda . 4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. 5. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt peavad õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 4) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Haldusorgani tegevuse peale esitatud hüvitamiskaebuse korral puudub isikul HKMS § 121 lg 2 p 1 tähenduses kaebeõigus RVastS § 7 lg-st 1 tulenevalt ilmselgelt juhul, kui kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduste puudumine on asjaoludest tulenevalt ilmselge (Riigikohtu 26.04.2012 otsus nr 3-3-1-17-12, p-d 7-8). Halduskohtul ei ole kohustust võtta kaebust menetlusse olukorras, kus kohus ei kahtle kaebeõiguse puudumises ega pea vaidlusalust küsimust õiguslikult keerukaks (vt nt Riigikohtu 21.05.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-26-14, p 9). 6. Kohus leiab, et käesoleval juhul on RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused ilmselgelt täitmata. Vanglal puudub seadusest tulenev kohustus võimaldada kinnipeetavatel internetti kasutada ning seega ei saa interneti kasutamise ebapiisav võimaldamine kinnipeetava õigusi rikkuda. Vangistusseaduse (VangS) § 311 kohaselt on kinnipeetavatel keelatud internetti kasutada. Erand on tehtud üksnes ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Samuti on kohtupraktikas seda keeldu peetud õigustatuks (Riigikohtu üldkogu 07.12.2009 otsus haldusasjas nr 3-3-1-5-09, p-d 33 ja 34). Interneti kasutamise keeld on tingitud eelkõige vajadusest välistada kinnipeetava vanglaväline suhtlemine nendes vormides, mis ei ole vangistusseaduses ette nähtud ja mis seadusandja hinnangul ei pruugi soodustada karistuse täideviimise eesmärkide saavutamist; sealhulgas välistamaks internetist sellise teabe hankimist, mis võiks ohustada vangla julgeolekut, ühiskondlikku turvalisust väljaspool vanglat või vastu töötada kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamise eesmärgile. Interneti vahendusel üldiseks kasutamiseks levitatavale informatsioonile juurdepääsuga võivad kaasneda ka võimalused internetti muul otstarbel kasutada. Kaebaja viide VangS §-le 311 ei ole asjakohane, kuivõrd kõnealune säte ei kohusta vanglat kinnipeetavatele interneti kasutamist võimaldama, vaid võimaldab seda kinnipeetavatele üksnes vangla poolt selleks kohandatud arvutites seaduses sätestatud ulatuses. Seega puudub vanglal seadusest tulenev kohustus tagada üleüldine juurdepääs informatsioonile interneti kaudu. Praegusel juhul puudub nii vangla õigusvastane tegu kui ka kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Vastuseks kohtunõudele on Tallinna Vangla esitanud 26.11.2014 vastuse kaebaja kahju hüvitamise taotlusele nr 5-18/14/24016-2 (tl 14), millest nähtub, millises ulatuses on kaebajal võimaldatud internetti kasutada septembrist 2011 kuni augustini 2014. Vastuses märgiti ka, et taotleja puhul tuleb arvestada tema sagedast viibimist distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartseris. Kartserikaristust kandva kinnipeetava juurdepääs internetile on takistatud VangS § 651 lg-st 3 tuleneva liikumispiirangu tõttu (vt ka Riigikohtu 05.11.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-41-11, p 20). Kaebaja ei ole ka välja toonud, et väidetav ebapiisav juurdepääs internetile oleks takistanud tal tema õiguste kaitseks informatsiooni hankida. 2
7. RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus ei kahtle, et kaebaja võis tunda end häirituna, kui ta ei saanud soovitud ajal internetti kasutada, kuid praegusel juhul võib asuda seisukohale, et isegi kui lugeda interneti ebapiisavat võimaldamist vanglapoolseks rikkumiseks, ei küündiks selline kaebaja õiguste väidetav rikkumine ilmselgelt tasemini, mis õigustaks mittevaralise kahju hüvitamist. 8. Eeltoodu põhjal on kahju hüvitamise nõude eelduste puudumine asjaoludest tulenevalt ilmselge ning esitatud hüvitamiskaebus seetõttu ilmselgelt perspektiivitu. Ilmselgelt perspektiivitu kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel (vt nt Riigikohtu 16.06.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-29-14, p 34). Kuna käesoleval juhul puudub I.A.il kaebeõigus hüvitamiskaebuse esitamiseks ning tema kaebus kuulub läbivaatamatult tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, ei ole vajalik ka menetlusabi taotluse lahendamine. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 3