3-14-50519/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2014. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50519

Haldusasi

V.K.i kaebus Maksu- ja Tolliameti 11.02.2014 korralduse nr

12.2-3/6929-141 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – V.K.

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Miiko

Vainer

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V.K.i kaebus ning tühistada Maksu- ja Tolliameti 11.02.2014 korraldus

nr 12.2-3/6929-141.

2. Mõista Maksu- ja Tolliametilt V.K.i kasuks välja riigilõiv 15 (viisteist) eurot. Muus

osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 05.01.2015, välja arvatud HKMS

§ 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-14-50519

2(5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (vastustaja) kohustas 11.02.2014 korraldusega nr 12.2-3/6929-141

(tl 5-5p) maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-te 1 ja 3 ning § 62 lg-te 1 ja 3 alusel V.K.i

(kaebaja) andma kolmanda isikuna OÜ Petkam Trade maksumenetluses suulisi selgitusi ja

esitama dokumente. Korralduse põhjenduste kohaselt kontrollib vastustaja OÜ Petkam Trade

2011. a novembri kuni 2012. a veebruari käibedeklaratsioonidel kajastatud andmete

arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Nimetatud ülesannete täitmiseks ja

maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks on maksuhaldur korduvalt

pöördunud nii OÜ Petkam Trade kui ka mitmete kolmandate isikute poole. Praeguses

kontrollistaadiumis on OÜ Petkam Trade otsustanud maksuhalduriga koostööd mitte teha.

Maksuhalduril on tekkinud kontrolli käigus kahtlus, et OÜ Petkam Trade on loonud

kontrollitaval perioodil maksupettuse skeemi, mille raames kajastati tehingute läbiviimise

kohana OÜ-ga Petkam Trade seotud OÜ Petroil PVTK aktsiisiladu ning tegelike

tehingupartnerite varjamiseks kasutati varifirmasid. Kaebaja on OÜ Petkam Trade juhatuse

liige ja üheks isikuks, kes on osalenud kontrollitavates kütusetehingutes, mistõttu on

maksumenetluses tähendust omavate faktiliste asjaolude kindlakstegemiseks vajalik saada

teavet temalt kui kolmandalt isikult. Tagamaks OÜ Petkam Trade menetluse tarbeks kõige

kiirem ja kvaliteetsem teave, on vajalik asjaolude täpseks ja täielikuks väljaselgitamiseks

otseseid selgitusi suulises vormis. Sellest tulenevalt kohustatakse kaebajat andma

kontrolliobjekti puudutavates küsimustes suulisi seletusi ning juhul, kui kaebaja valduses ja/või

käsutuses on kontrollitava perioodi kohta OÜ Petkam Trade kütusetehingutega seotud

dokumente, siis esitama dokumentide kinnitatud väljavõtted. Korralduse tähtajaks täitmata

jätmisel rakendatakse sunniraha.

2. Kaebaja esitas korralduse peale 17.02.2014 vaide (tl 6-6p).

3. Vastustaja jättis 13.03.2014 vaideotsusega nr 6-1/2003-4 (tl 7-9) vaide rahuldamata.

Põhjendused:

3.1. Kaebajalt andmete küsimine on otseselt seotud maksumenetluse eesmärgiga. Vastustaja ei

nõua teavet, mille kasutamiseks vajadus puudub. OÜ Petkam Trade on loobunud koostööst

maksuhalduriga ega täida oma kaasaaitamiskohustust, viidates M. G. tervislikule seisundile ja

asjaolule, et kaebaja ei tegele äriühingu tegevusega ega ole tehingutest teadlik. Äriregistri

andmetel on mõlemad OÜ Petkam Trade juhatuse liikmeteks. Kaebaja on esitanud OÜ Petkam

Trade nimel nii vastustajale kui kohtule mitmeid kaebusi, millest saab järeldada, et ta on

kontrollitaval perioodil aktiivselt osalenud OÜ Petkam Trade tegevuses. Vaatamata

pingutustele ei ole vastustajal kogu menetluse vältel õnnestunud kaebajaga suhelda ega temalt

teavet saada. Samas on vastustaja endiselt seisukohal, et kaebaja seletused aitaksid paremini

välja selgitada asjas tähendust omavaid asjaolusid. Seega ei kohusta vastustaja vaidlustatud

korraldusega kaebajat ümber lükkama maksuhalduri kahtlust maksupettuse osas, vaid püüab

teha kõik endast oleneva, et välja selgitada kõik asjas tähendust omavad asjaolud.

3.2. Korralduse

põhjendustes

on

adressaadilt

nõutava

teabe

seos

läbiviidava

kontrollimenetlusega selgelt ära toodud ja üheselt mõistetav. Korralduses on näidatud, millistel

kaalutlustel on vajalik kaebaja poole pöörduda, ning täidetud on kõik MKS §-s 61 sätestatud

vajalikud eeldused, et nõuda teavet kolmandalt isikult. Vastustaja ei peagi kolmandale isikule

tehtud korralduses detailselt selgitama maksukohustuslase suhtes läbiviidava maksumenetluse

asjaolusid ega seda, mida nõutud teabe ja dokumentide abil tõendatakse (Tallinna

Ringkonnakohtu 10.03.2011 otsus haldusasjas nr 3-10-293, p 15). Ei ole võimalik täpselt

määratleda, kui suur peab antava eelteabe konkreetsuse aste olema, kuid see peab olema piisav

selleks, et kolmas isik saaks teada, millise äriühingu ja millise ajavahemikuga seoses teavet

3-14-50519

3(5)

küsitakse. Vaidlustatud korralduses on see info piisaval kujul olemas. Samuti peab arvestama,

et antud juhul on kaebaja kontrollitava äriühingu juhatuse liige, mistõttu võib eeldada, et ta on

äriühingu esindajana teadlik nii kontrollitavate tehingute asjaoludest kui ka kontrollimenetluse

käigust, mistõttu piisab selles osas vaid teabe saamise vajaduse asjaolule viitamisest.

3.3. MKS § 11 lg-st 2 tuleneb, et maksuhaldur otsustab, milliseid toiminguid ta peab vajalikuks

maksude tasumise õigsuse kontrollimise läbiviimisel teha ja milliseid tõendeid koguda.

Uurimispõhimõte määrab, et maksuhaldur on kohustatud välja selgitama kõik maksustamisel

olulised asjaolud, sh nii maksukohustust suurendavad kui vähendavad. Järelikult ei saa

maksuhaldur piirduda ainult menetlusosaliste esitatud tõenditega, vaid tal on kohustus vastavad

asjaolud vajadusel ise välja selgitada. Uurimispõhimõtte teostamisse on kätketud maksuhalduri

õigus valida maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajadus,

toimingute liigid ja ulatus. MKS §-st 11 tuleneva uurimiskohustusega on hõlmatud ka

maksuhalduri kohustus kontrollida maksukohustuslase poolt maksuhaldurile esitatud andmete

usaldusväärsust (Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2011 otsus haldusasjas nr 3-09-2625, p 12).

Vastustaja on seisukohal, et asjaolude täpseks ja täielikuks väljaselgitamiseks on vajalik võtta

kaebajalt suulises vormis seletus ning seda vajadust on korralduses ka põhjendatud. OÜ Petkam

Trade suhtes läbiviidavas kontrollimenetluses tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemisel

võivad kaebaja antavad suulised vastused aidata maksuhalduril kõige paremini ja kiiremini

maksukohustuslase esitatud väidete ja tõendite õigsust kontrollida. Samuti on suuliste seletuste

andmise käigus võimalik esitada täiendavaid ja täpsustavaid küsimusi ning koguda parima

kvaliteediga vastused. Toodud põhjendustest tulenevalt peab vastustaja erinevalt kaebajast

võimalikuks, et teabe nõudmine suuliste seletuste kaudu ongi käesoleval juhul MKS § 10 lg 3

kohane menetluse läbiviimine võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt ning üleliigseid kulutusi

ja ebamugavusi vältivalt. Kirjalik menetlus võib kujuneda lõppkokkuvõttes aeganõudvamaks ja

koormavamaks kui ühekordne suuliste seletuste andmine. Vaidlustatud korraldus on

õiguspärane, motiveeritud, antud kehtiva seaduse alusel ja on sellega kooskõlas ning vaides

väljendatu ei anna alust korralduse tühistamiseks.

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 11.02.2014 korralduse nr 12.2-

3/6929-141 tühistamiseks. Põhjendused:

4.1. Korraldus on ebaseaduslik ja tuleb tühistada. Korraldus on motiveerimata maksuhalduri

valitud teabe kogumise viisi osas. Maksuhaldurile on antud kaalutlusõigus valimaks erinevate

teabe kogumise viiside hulgast. Kolmandalt isikult saab nõuda teavet ka kirjalikult. Kohustus

ilmuda teabe andmiseks maksuhalduri juurde on kaebajat koormavam võrreldes teabe kirjaliku

esitamisega ning toob kaasa lisakulusid ja ebamugavusi. Vastustaja on lähtunud korralduse

tegemisel üksnes oma ametialastest huvidest ja vajadustest, kuid on jätnud arvestamata kaebaja

eelistuste ja õigustatud huvidega. Antud juhul ei selgu korraldusest, milliste konkreetsete

asjaolude väljaselgitamiseks peab vastustaja vajalikuks saada kaebajalt suulisi selgitusi.

4.2. Kaevatava korralduse põhjendustest nähtub üheselt, et kaebajat kohustati sisuliselt ümber

lükkama maksuhalduril tekkinud maksupettuse kahtlust. Antud nõue on vastuolus seaduses

sätestatu ja õigusriigi põhimõtetega. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 22 lg 2 sätestatu kohaselt ei

ole keegi kohustatud tõendama kriminaalmenetluses oma süütust. Sama põhimõte on

kohaldatav ka maksumenetluses ja olukorras, kus maksuhaldur heidab isikule ette maksupettuse

toimepanemist.

5. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:

5.1. Kaebust ei ole põhjendatud. Väited kaebajale täiendava koormuse tekkimise kohta on

paljasõnalised. Korraldust on piisavalt põhjendatud. Haldusakti pole vaja lisada formaalseid

eesmärgipäratuid põhjendusi. Põhjendus peaks olema otstarbekas ja sisaldama neid elemente,

3-14-50519

4(5)

mida isik haldusakti põhjuste mõistmiseks ja vaidlustamiseks vajab. Kaebaja ei ole

põhjendanud, kuidas takistas väidetav puudulik motiveerimine tal haldusakti vaidlustada või

täita. Samuti põhjendas vastustaja, miks on vaja saada teavet suulises vormis.

5.2. OÜ Petkam Trade on kontrolli raames ise ning samuti kolmandad isikud vaidlustanud

kõikvõimalikke maksuhalduri haldusakte. Samuti on isikud käesolevas maksumenetluses üldise

käitumismustri kohaselt taotlenud kõikvõimalikel juhtudel ja ettekäänetel enda suhtes

menetlustoimingute edasilükkamist. Kohtule esitatud erinevad kaebused on alati menetluslike

puudustega (riigilõiv tasumata, ebaselged nõuded), mis viitab, et ettevõtja taga on juriidiliste

teadmistega isikud, kellel on soov muuta OÜ Petkam Trade kontroll maksuhaldurile äärmiselt

keerukaks ja aeganõudvaks.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Vaidlusalune korraldus tehti MKS § 46, § 61 lg-te 1 ja 3 ning § 62 lg-te 1 ja 3 alusel. MKS

§ 46 räägib maksuhalduri haldusakti vorminõuetest. MKS § 61 räägib teabe nõudmisest

kolmandalt isikult ning MKS § 62 räägib asjade ja dokumentide nõudmisest

maksukohustuslaselt ja kolmandalt isikult.

7. Riigikohtu 30.03.2011 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-98-10 (p 12) nähtub, et MKS §-st 61

kasutatud mõiste „kolmas isik“ on eksitav, sest isik, kellelt selle sätte alusel teavet nõutakse, ei

pruugi sellise nõude aluseks olevas maksumenetluses olla kolmas isik, st menetlusosaline, kelle

õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming (maksumenetluses eelduslikult

maksuotsus) võib puudutada, vaid üldjuhul on tegemist menetlusvälise isikuga. Kohtu

hinnangul nähtub MKS §-de 60 ja 61 võrdlusest, et § 61 on mõeldud teabe küsimiseks isikult,

kes ei ole ise selles konkreetses maksumenetluses uurimise all olevaks maksukohustuslaseks.

Maksukohustuslaselt või tema esindajalt teabe küsimist reguleerib MKS § 60.

8. Korralduse tegemise ajal, so 11.02.2014 oli kaebaja OÜ Petkam Trade (st uurimise all oleva

maksukohustuslase) ainus juhatuse liige. Kuni 31.12.2013 oli juhatuse liikmeks ka M. G.

Kaebaja on seega OÜ Petkam Trade seaduslik esindaja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 34 lg 1 tähenduses, kelle kaudu äriühing tegutseb (TsÜS § 31 lg 5). Seaduslikul esindajal on

MKS § 8 lg 1 järgi kohustus tagada esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste

ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Seaduslik esindaja vastutab MKS §-s

8 nimetatud kohustuste tahtliku või raske hooletusega rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest

solidaarselt maksukohustuslasega ning maksukohustuslase maksuvõla sissenõudmiseks saab

talle teha MKS § 96 lg 1 alusel vastutusotsuse. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus kaebajat OÜ

Petkam Trade maksumenetluses kolmandaks isikuks, kellelt saab MKS § 61 alusel teavet

nõuda. Kaebaja näol on tegemist äriühingu esindajaga, kellelt teabe nõudmise õiguse sätestab

MKS § 60. Seda, et äriühingu juhatuse liikmelt küsitakse teavet kui maksukohustuslase

esindajalt, mitte kui kolmandalt isikult, on õiguspäraseks pidanud ka Tartu Ringkonnakohus

oma 30.09.2011 otsuses haldusasjas nr 3-10-1281. Kaebaja määratlemiseks kolmanda isikuna

ei ole alust ka tulenevalt asjaolust, et väidetavalt ei olnud kaebaja äriühingusisestel

töökorralduslikel põhjustel kursis äriühingu tegevuse ega tehingutega. Äriühingu seadusliku

esindajana peab juhatuse liige olema kursis äriühingu tegevusega, seda enam, et kaebaja näol

on tegemist ainsa juhatuse liikmega. Äriühingusisesed töökorralduslikud kokkulepped kehtivad

ärihingu sees ega mõjuta TsÜS §-st 34 tulenevalt nende esindusõigust kolmandate isikute ees.

9. Kohtu hinnangul ei ole korralduses MKS §-le 61 tuginemine ja kaebaja määratlemine

kolmanda isikuna pelgalt vormivead haldusmenetluse seaduse § 58 tähenduses. Isik peab

teadma, kellena ta haldusmenetluses osaleb, sest tema rollist sõltuvad ka tema õigused ja

kohustused. Ka maksuhaldur peab tõendeid kogudes järgima seadusest tulenevaid nõudeid, sest

3-14-50519

5(5)

valesti kogutud tõendid võivad hiljem osutuda kõlbmatuteks. Kohtu hinnangul on korralduse

vead sellised, mis toovad kaasa selle tühistamise.

10. Kohus ei eita maksuhalduri õigust kaebajalt OÜ Petkam Trade maksumenetluses teavet ja

dokumente küsida. Selline õigus on tal MKS §-de 60 ja 62 alusel vaieldamatult olemas.

Vastustajal on nende sätete alusel õigus teha kaebajale uus korraldus teabe ja dokumentide

esitamiseks.

11. Kaebaja ei ole viidanud kaebuses ühelegi MKS §-s 64 toodud alusele, mis annaks talle

õiguse teabe ja dokumentide esitamisest keelduda. Kohus selgitab kaebajale, et teabe ja

dokumentide andmisest keeldumisel tuleb viidata konkreetsele seaduses toodud alusele.

Soovimatus maksuhalduriga koostööd teha ei ole selliseks aluseks. MKS § 56 sätestab

maksukohustuslase üldise kaasaaitamiskohustuse maksumenetluses. Kaasaaitamiskohustus

kehtib ka olukorras, kui isik teab, et esitatavate tõendite alusel fikseeritakse tema rahaline

kohustus riigi ees. Kui maksukohustuslane rikub kaasaaitamiskohustust ega esita

maksumenetluses olulisi dokumente, on maksuhalduril õigus määrata maksusumma hindamise

teel ja maksukohustuslasel tekib kõrgendatud tõendamiskoormus, kui ta soovib maksuotsust

vaidlustada.

12. Kaebaja ei ole põhjendanud ega tõendanud ka seda, et dokumentide ja teabe nõudmine

oleks tema jaoks põhjendamatult koormav või et maksuhalduri juurde isiklikult ilmumine

tekitab talle täiendavaid ebamugavusi ja/või lisakulutusi. Kohus nõustub vastustaja selgitustega,

et isikult suuliste selgituste küsimine on efektiivseim viis, sest võimaldab vajadusel küsimusi

täpsustada ja täiendavaid küsimusi esitada. Korduvalt kirjalikele küsimustele vastamine oleks

isikut tunduvalt koormavam. Sellises olukorras esineks ka menetluse venima jäämise oht. Kuigi

maksuhalduri ruumidesse ilmumise kohustuse panemine eeldab kaalumist, ei saa korraldust

tühistada üksnes põhjusel, et kaalumise käik ei nähtu korraldusest. Kui kaebaja hinnangul ei ole

korralduse täitmine selleks ettenähtud tähtajal võimalik, saab ta vajadusel sellest maksuhaldurit

teavitada ja taotleda korralduse muutmist.

13. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse ja tühistab vastustaja 11.02.2014

korralduse. Kaebaja ei ole soovinud vaidlustada vastustaja 13.03.2014 vaideotsust, mistõttu

kohus selle õiguspärasuse osas seisukohta ei esita.

14. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, jäävad menetluskulud

vastustaja kanda.

HKMS § 109 lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja

menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja

ei ole esitanud kohtule muid menetluskulu dokumente peale kaebuse esitamisel riigilõivu

tasumist tõendava maksekorralduse (tl 22). Seetõttu tuleb mõista riigilõiv 15 eurot vastustajalt

kaebaja kasuks välja. Muud kaebaja võimalikud menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik