3-14-50551/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2014. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50551

Haldusasi

MC Liising OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 27.03.2014

korralduste nr 13-2.7/157928 ja 13-2.7/157917, 01.04.2014

korralduste nr 13-2.7/166477 ja 13-2.7/166475, 04.04.2014

korralduse nr 13-2.7/175552 ja 09.04.2014 taotluse nr 13-

2.6/DVK õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MC Liising OÜ, volitatud esindaja v.adv Dmitri

Teplõhh

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo

Karu

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta MC Liising kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 05.01.2015, välja arvatud HKMS

§ 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-14-50551

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (vastustaja) kohustas 31.01.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/8076-23

(tl 8-17p) MC Liising OÜ-d (kaebaja) tasuma tulumaksu 6178,5 eurot ning 06.02.2014

maksuotsusega nr 12.2-3/8721-11 (tl 22-28p) tasuma tulumaksu 2458,65 eurot. Kaebaja esitas

nende maksuotsuste peale tühistamiskaebused, mis jäeti Tallinna Halduskohtu 21.10.2014

otsusega haldusasjas nr 3-14-50253 (tl 126-135) rahuldamata. Hetkel on menetlus pooleli

Tallinna Ringkonnakohtus, kus menetletakse kaebaja esitatud apellatsioonkaebust halduskohtu

otsuse peale.

2. Vastustaja kohustas 27.03.2014 korraldusega nr 13-2.7/157928 (tl 33-34) Nordea Bank

Finland Plc Eesti filiaali, 27.03.2014 korraldusega nr 13-2.7/157917 (tl 35-35p) AS Citadele

banka Eesti filiaali ja 04.04.2014 korraldusega nr 13-2.7/175552 (tl 41-41p) Nordea Bank AB

Eesti filiaali arestima kaebaja pangakontod arestinõude ulatuses ning vabastama pangakontod

aresti alt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul arvates korralduses märgitud maksuvõla täielikust

tasumisest. Vastustaja kohustas 01.04.2014 korraldusega nr 13-2.7/166477 (tl 37-37p) AS

SEB Pank kandma kaebaja pangakontodelt vastustaja pangakontole arestinõude täitmiseks

rahalised vahendid, vajadusel osade kaupa, ning vabastama pangakontod aresti alt hiljemalt

3 tööpäeva jooksul arvates korralduses märgitud maksuvõla täielikust tasumisest. Vastustaja

kohustas 01.04.2014 korraldusega nr 13-2.7/166475 (tl 39-40) AS SEB Pank arestima kaebaja

pangakontod arestinõude ulatuses, kandma kaebaja pangakontodelt vastustaja pangakontole

arestinõude täitmiseks rahalised vahendid, vajadusel osade kaupa, ning vabastama pangakontod

aresti alt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul arvates korralduses märgitud maksuvõla täielikust

tasumisest. Samuti taotles vastustaja 09.04.2014 taotlusega nr 13-2.6/DVK (tl 43-44)

Maanteeametilt kaebajale kuuluvatele mootorsõidukile (registreerimismärgiga 878 BHC)

käsutamise keelumärke kandmist liiklusregistrisse Eesti Vabariigi kasuks.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 27.03.2014, 01.04.2014 ja

04.04.2014 korralduste tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks esitama Maanteeametile

avaldus kaebajale kuuluvale sõidukile (registreerimismärgiga 878 BHC) liiklusregistrisse

kantud käsutamise keelumärke kustutamiseks. Põhjendused:

3.1. Korraldused ja taotlus on õigusvastased ning rikuvad kaebaja õigusi, mistõttu tuleb need

tühistada. Maksuhaldur on korralduste ja taotluse tegemisel eiranud kaebaja huve ja

proportsionaalsuse põhimõtet, pannes kaebajale ebamõistliku koorma. Vastustaja on

täitetoimingu valikul rakendanud kaebaja õigusi kõige enam piiravat meedet (pangakonto

arestimine), seejärel süvendanud kaebaja õiguste riivet sõiduki arestimisega. Riigikohus on

seonduvalt hagi tagamise abinõudega korduvalt leidnud, et pangakonto arestimist saab

rakendada vaid väga piiratud juhtudel, kuna eriti majandustegevusega tegelevate isikute puhul

tuleks sellele võimalusele eelistada käibevahendite kasutamist vähem piiravaid tagamise

vahendeid (nt kohtulikku hüpoteeki) ja konto arestida üksnes juhul, kui alternatiivset mõistlikku

võimalust ei ole ja hagi tagamata jätmisega võib kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele.

Seega tuleneb Riigikohtu praktikast, et konto arestimine piirab tugevalt ettevõtja

käibevahendite kasutamist ja majandustegevust. Kuna hagi tagamisel rakendatavad abinõud on

võrreldavad maksuhalduri toimingutega maksuvõla sundtäitmisel, saab toodud praktikat

rakendada ka kaalutlusõiguse teostamisele maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 alusel.

3.2. Kaebaja tegevusalaks on autoliisinguteenused, mistõttu on kaebaja tegevuse toimimiseks

vajalik rahaliste vahendite pidev liikumine pangakontol. Kaebajal puuduvad vahendid

maksuvõla tasumiseks. Konto arestimine takistab tal maksekohustusi täita ja toob kaasa

täiendavad kohustused kolmandate isikute ees, halvendades kaebaja seisundit veelgi. Uut

3-14-50551

3(7)

pangakontot kaebaja MKS § 131 lg 5 tõttu avada ei tohi. Seega on kontode arestimine seisanud

kaebaja majandustegevuse ja piiranud ebaproportsionaalselt tema ettevõtlust.

3.3. Konto arestimine ei olnud maksuvõla sundtäitmiseks vajalik. Maksuhaldur saanuks

rakendada kaebaja jaoks oluliselt leebemat meedet – käsutuskeeldu kaebaja omandis olevatele

sõidukitele. Kaebajale kuulub 6 sõiduautot.

3.4. Kuna taotluse tegemise ajaks olid pangakontod juba arestitud, ei olnud proportsionaalne

kanda täiendavalt liiklusregistrisse keelumärget. Pangakontode arestimine ja sõidukile

keelumärke seadmine üheaegselt riivavad kaebaja õigusi ilmselgelt ülemääraselt.

4. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:

4.1. Kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses selliseid asjaolusid ja tõendeid, mille alusel saaks

järeldada, et vastustajal puudus õiguslik alus vaidlustatud korralduste alusel nõuete

sissenõudmiseks ja keelumärke seadmiseks kaebajale kuuluvale mootorsõidukile. Kaebajat

hoiatati maksuotsuses, et maksuvõla mittetasumisel on maksuhalduril õigus algatada

sundtäitmine MKS 13. peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud

korras. MKS § 130 lg 1 p 1 kohaselt on maksuhalduril õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks

tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku

nõusolekuta ja MKS § 131 lg 1 kohaselt anda krediidiasutustele korraldus arestida võlgniku

pangakonto või kanda tema pangakontolt raha üle selleks määratud kontole maksuvõla summa

suuruses. Kaebaja ei olnud täitetoimingute tegemise ajaks taotlenud haldusasjas nr 3-14-50253

esialgse õiguskaitse kohaldamist, seega oli vastustajal õigus täitetoiminguid teha.

4.2. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas takistab sõiduautole käsutamiskeelumärke seadmine

tema majandustegevust ja lepingute täitmist. Keelumärke seadmine ei takista sõiduki

kasutamist ettevõtluse tarbeks. Pole välistatud, et sõidukid võivad sattuda liiklusavariisse ja

tekkiva liikluskahju tulemusena väheneb ka sõiduki turuväärtus. Kindlustus hüvitaks vaid

sõidukite hetketuruväärtuse. Arvestades maksuotsusega seotud vaidluse pikaajalisust, on alust

arvata, et kaebajale kuuluvate sõidukite turuväärtus väheneb aja jooksul. Kuna hüvitis kantakse

tavaliselt pangakontole, on põhjendatud pangakontod arestida. Samuti on vastustajal keeruline

kontrollida sõidukite tegelikku seisukorda ja nende turuväärtust, mis sõltub sõiduki tehnilisest

seisukorrast jms. Kui kaebajal tekib vajadus sõidukite võõrandamiseks, on tal võimalik taotleda

selleks vastustaja nõusolekut. Mootorsõidukid on vähelikviidne vara ning nende realiseerimine

täitemenetluses on aega ja ressurssi nõudev.

4.3. Kaebaja ei ole tõendanud, et vaidlustatud korraldustega kaebaja pangakontode arestimine

oleks ebaproportsionaalne. Ka Tallinna Halduskohus on haldusasjas nr 3-14-50253 tehtud

määruses, millega jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, märkinud, et

pangakontode arestimine ja keelumärke seadmine ei riiva kaebaja huve ja proportsionaalsuse

põhimõtet. Kaebaja ei ole seda määrust vaidlustanud.

4.4. Kaebaja tasus 07.05.2014 ja 13.05.2014 maksuvõla, mille järel vabastas vastustaja kaebaja

pangakontod 08.05.2014 korraldustega nr 13-2.8/95101 ja 13-2.8/95134 ning 14.05.2014

korraldusega nr 13-2.8/103611 aresti alt, samuti palus 20.05.2014 kirjas nr 13-2.6/DVK

kustutada liiklusregistrist keelumärge.

5. Kaebaja avaldas 25.06.2014 soovi muuta esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuded

tuvastamisnõueteks. Põhjendused:

5.1. Kaebaja põhjendatud huviks on kahju hüvitamise nõude esitamine vastustaja vastu, kuna

kaebajale on tekitatud tema kõikide pangakontode arestimise ja sõidukile keelumärke

seadmisega varaline kahju. Vastustaja valitud meede oli kaebaja õigusi oluliselt piirav. Kontode

3-14-50551

4(7)

arestimine takistas kaebajal jooksvaid maksekohustusi täita ja tõi kaasa täiendavad kohustused

kolmandate isikute ees (viivised, leppetrahvid, kahju jms). Uut pangakontot kaebaja avada ei

võinud,

seega

seiskas

pangakontode

arest

kaebaja

majandustegevuse

ja

piiras

ebaproportsionaalselt tema ettevõtlust. Sellega tekitas vastustaja kaebajale kahju.

Õigusvastasuse tuvastamine lihtsustab hilisemat kahju hüvitamise menetlust. Hetkel ei ole veel

võimalik täpset kahjusummat arvutada ja kahjunõuet kohe esitada.

5.2. Vastustaja nõue oli kokku 8637,15 eurot, vaidlustatud korraldustega arestiti kaebaja kontod

kokku 19 711,1 euro ulatuses. Seega tegutses vastustaja korralduste andmisel vastuolus

täitemenetluse seadustiku § 53 lg-ga 1. Täiendavalt kehtestati käsutamiskeeld sõidukile, mille

väärtus ületab kordades vastustaja nõuet. Seega on vastustaja ebaproportsionaalselt valinud

aresti kohaldamise, huvitumata kaebaja varalisest seisust.

6. Kohus lubas 26.06.2014 määrusega kaebajal muuta tühistamis- ja kohustamisnõuded

tuvastamisnõueteks.

7. Vastustaja leidis täiendavates seisukohtades:

7.1. Kaebaja väidetav hüvitamiskaebus oleks perspektiivitu. Kuna kaebaja ei ole tõendanud,

kuidas takistas sõidukile keelumärke seadmine autoliisinguteenuse osutamist, siis ei saa

nõustuda väitega, et valitud meede oli ebaproportsionaalne. Seejuures on kaebaja sõidukid

liisingu tõttu kolmandate isikute valduses. Liiklusregistrist nähtub, et see ei kajasta kaebajale

kuuluvate sõidukite osas tegelikke andmeid.

7.2. MKS § 131 lg 4 järgi võib arestitud pangakontolt väljamakseid teha üksnes maksuhalduri

loal. Arestitud pangakonto avatakse maksuhalduri loal. Seega oli kaebajal võimalus

kiireloomuliste arvete tasumiseks pöörduda maksuhalduri poole, et sooritada väljamakseid

arestitud pangakontodelt. Kaebaja ei ole vastava taotlusega maksuhalduri poole pöördunud.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja taotles esialgses kaebuses vastustaja 27.03.2014 korralduste nr 13-2.7/157102 ja

13-2.7/157098, 01.04.2014 korralduste nr 13-2.7/162791 ja 13-2.7/162793 ning 04.04.2014

korralduse nr 13-2.7/172320 tühistamist ning hiljem samade korralduste õigusvastasuse

tuvastamist. Kaebusele lisatud vastustaja korraldustest nähtub, et vaidlustatud korraldused

kandsid teisi numbreid – 27.03.2014 korralduste numbrid olid 13-2.7/157928 ja 13-2.7/157917,

01.04.2014 korralduste numbrid olid 13-2.7/166477 ja 13-2.7/166475 ning 04.04.2014

korralduse number oli 13-2.7/175552. Kaebaja on ekslikult võtnud numbrid vaidlustatud

korralduste lisades märgitud aresti korralduse numbritest (tl 34p, 36, 38, 40p, 42). Nimetatud

aresti korraldusi ei ole kohtule esitatud ega neid ka vaidlustatud, mistõttu loeb kohus kaebaja

nõuetes valede numbrite märkimise eksimuseks. Kuna tegemist on ilmselge eksimusega, siis ei

pea kohus vajalikuks asja arutamist uuendada, et paluda kaebajal oma nõudeid täpsustada, vaid

loeb kaebuse esitatuks nõudes tuvastada vastustaja 27.03.2014 korralduste nr 13-2.7/157928 ja

13-2.7/157917, 01.04.2014 korralduste nr 13-2.7/166477 ja 13-2.7/166475, 04.04.2014

korralduse nr 13-2.7/175552 ja 09.04.2014 taotluse nr 13-2.6/DVK õigusvastasus.

9. Vastustaja tugines vaidlusalustes korraldustes MKS §.le 46, § 128 lg-le 4, § 130 lg 1 p-le 3

ja §-le 131. 09.04.2014 taotluses tugineti MKS § 130 lg 1 p-le 1 ja lg-le 11.

10. MKS § 46 sätestab maksuhalduri haldusakti vorminõuded. Vaidlust ei ole selle üle, et

korraldused ja taotlus vastavad MKS § 46 ning haldusmenetluse seaduse §-de 55 ja 57 nõuetele.

Kaebaja heidab vaidlustatud haldusaktidele ette kaalumisvigu ja ebaproportsionaalsust.

3-14-50551

5(7)

11. Vastustaja on viidanud korraldustes ekslikult MKS § 128 lg-le 4, mis reguleerib muude

rahaliste kohustuste sissenõudmisest. Kuna korraldustega nõuti sisse maksuvõlga, olnuks õige

viidata MKS § 128 lg-le 1. Tegemist ei ole siiski veaga, mis tooks kaasa korralduste

õigusvastaseks tunnistamise.

12. MKS § 128 lg 1 järgi on maksuhaldur kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt

tasumata maksuvõla. Maksuvõla sundtäitmine toimub MKS 13. peatükis ning täitemenetlust

reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Vastustaja andis kummagi maksuotsusega

kaebajale maksuvõla tasumiseks 30-päevase tähtaja ja hoiatas kaebajat, et maksuvõla tähtaegse

tasumata jätmise korral viiakse läbi sundtäitmine (MKS § 128 lg 3, § 129). Kuna haldusakt oli

kaebajale teatavaks tehtud (MKS § 128 lg 2 p 2), kaebaja ei tasunud maksuvõlga ettenähtud

tähtaja jooksul (MKS § 128 lg 2 p 1) ega taotlenud maksuvõla ajatamist (MKS § 128 lg 2 p 3),

maksuvõlg ei olnud aegunud (maks määrati 2012. a märtsikuu eest; aegumistähtaeg on MKS

§ 98 lg 1 järgi 3 aastat) (MKS § 128 lg 2 p 4) ning kaebaja ei olnud täitetoimingute tegemise

ajaks taotlenud halduskohtult esialgse õiguskaitse korras maksuotsuste kehtivuse peatamist

(MKS § 128 lg 2 p 5), siis oli vastustaja õigustatud ja kohustatud kaebajalt maksuvõlga

sundtäitmise korras sisse nõudma. Kaalutlusõiguse sundtäitmise läbiviimise osas näeb ette vaid

MKS § 128 lg 8, mille järgi on maksuhalduril õigus loobuda sundtäitmisest, kui sundtäitmisega

seotud kulud ületavad sissenõutava summa või summa sissenõudmine on maksukohustuslase

maksejõuetuse tõttu lootusetu ning pankrotiavalduse esitamine ei ole otstarbekas. Praegusel

juhul ei ole selliseid asjaolusid esile toodud.

13. Maksuhalduri täitetoimingud on sätestatud MKS §-s 130. Vastustajal on õigus valida neis

sätestatud erinevate võimaluste vahel. Kaebajal on õigus selles, et täitetoimingute vahel valikut

tehes tuleks mh arvestada maksukohustuslase huvidega ja õiguse riive proportsionaalsusega.

Samas ei saa jätta arvestamata ka täitetoimingute eesmärki. Sundtäitmise eesmärk on

maksuvõlg maksukohustuslaselt sisse nõuda, mitte selle tulevikus toimuva pidavat täitmist

tagada, seetõttu ei ole kaebaja viide Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.01.2011 määrusele

tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10 asjakohane. Täitmist tagavaid toiminguid kohaldatakse olukorras,

kus maksukohustust ei ole veel kindlaks määratud, kuid maksukohustuslase käitumine annab

alust arvata, et pärast maksukohustuse määramist on selle täitmine oluliselt raskem või võimatu

(vt MKS § 1361). Sellises olukorras tuleks eelistada käsutuskeeldude ja hüpoteekide seadmist,

sest nende kohaldamine ei takista ebaproportsionaalselt maksukohustuslase igapäevast

tegevust, kuid välditakse maksukohustuslase poolt oma vara võõrandamist ja enda

maksejõuetuks

muutmist.

Praegusel

juhul

oli

vastustaja

eesmärk

maksuotsusega

kindlaksmääratud, kuid kaebaja poolt täitmata jäetud maksukohustuse sissenõudmine. Kõige

efektiivsem meede selleks on vaieldamatult pangakontode arestimine MKS § 131 lg 1 alusel ja

krediidiasutuse kohustamine kandma maksukohustuslase kontolt raha üle maksuhalduri

kontole. Selline täitetoiming võimaldab võlga kõige kiiremini sisse nõuda. Hüpoteegi või

käsutuskeelu seadmine ei kohusta iseenesest maksukohustuslast maksuvõla täitmiseks

vahendeid hankima. Maksukohustuslasel on hüpoteegi olemasolu korral võimalik endiselt

kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada. Kinnisasja võõrandamisel läheb hüpoteek üle

kinnisasja uuele omanikule. Käsutamise keelumärge keelab asja käsutada, kuid mitte vallata ja

kasutada. Hüpoteek ja käsutamise keelumärge ei tee ettevõtjale äritegevuseks olulisi takistusi

ega motiveeri teda olemasolevat maksuvõlga kustutama. MKS § 132 lg-st 1 tulenevalt on

maksuotsuse alusel sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg 5 aastat, seega ei

saa maksuhaldur jääda lootma sellele, et hüpoteek või käsutamiskeeld võib muutuda mingil

hetkel maksukohustuslasele takistuseks ja motiveerida teda oma võlgnevust likvideerima.

14. Kinnistusraamatu andmetel puudub kaebajal kinnisvara. Seega puudus vastustajal võimalu

kaaluda hüpoteegi seadmist. Liiklusregistri andmetel kuulub kaebajale 3 sõidukit. Sõidukitele

käsutamise keelumärgete seadmine ei ole aga tõhus viis maksuvõla sissenõudmiseks. Esiteks

3-14-50551

6(7)

puudub vastustajal teave kaebaja omandis olevate sõidukite väärtuse ja seisukorra kohta.

Teiseks on sõidukite väärtus ajas kahanev, olenedes nende kasutamise intensiivsusest ja

avariilisusest. Sõiduk võib sattuda kergesti avariisse ja kaotada saadud kahjustuste tõttu oma

väärtuse. Samuti võib sõiduk sattuda kergesti varguse objektiks. Äriregistri ja kaebaja

veebilehe1 andmetel on kaebaja tegevusalaks sõiduautode rentimine. See tähendab, et sõidukid

ei ole kaebaja valduses ja tal puudub ülevaade nende seisukorra kohta. Seega võivad sõidukid

kaotada oma väärtust ka kaebajast sõltumatutel asjaoludel. Sõidukite võõrandamine

täitemenetluse käigus on aja- ja ressursimahukas ning toonuks kaebajale lisaks maksuvõla

tasumise kohustusele kaasa ka täitekulude kandmise kohustuse. MKS § 10 lg 3 järgi viib

maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid

kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades

menetlusosaliste õiguste kaitse. Ainuüksi kaebaja sõidukitele käsutamise keelumärgete

seadmine ei oleks olnud efektiivne, kiire ja odav viis maksuvõla sissenõudmiseks.

15. Vaieldamatult riivab kaebaja kõigi pangakontode arestimine intensiivselt tema õigusi ja

takistab mingil määral majandustegevust. Samas ei ole kaebaja põhjendanud, miks ta eelistab

teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist riiklike kohustuste täitmisele. Kaebajal on ühesugune

kohustus tasuda kõik temale esitatud nõuded. Avalike maksukohustuste täitmine on avalikes

huvides. Samas oli kaebajal MKS § 131 lg 4 alusel võimalik teha arestitud kontolt olulisi

väljamakseid, taotledes selleks maksuhaldurilt luba.

16. Põhjendamatu on kaebaja väide, et tal puudusid rahalised vahendid maksuvõla tasumiseks.

Esiteks ei saa isik vabandada oma kohustuste täitmata jätmist raha puudumisega. Võlgnikul

tuleb leida oma kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Teiseks kinnitas kaebaja kaebuses,

et talle kuulusid 6 sõidukit. Seega oli kaebajal olemas vara, mida oli võimalik võõrandada, et

kohustuste täitmiseks raha hankida. Kaebajal endal on oluliselt lihtsam oma vara võõrandada ja

paremad lepingutingimused, sh hind, saavutada kui maksuhalduril täitemenetluse käigus.

17. Kõigi kaebaja pangakontode arestimine oli vajalik ka põhjusel, et kaebaja ei asuks

maksuvõla tasumise vältimiseks suunama oma rahalisi vahendeid aresti alt vabaks jäänud

kontole ja tegema tehinguid selle kaudu. Selline meede ei oleks aidanud maksuvõla

sundtäitmisele kaasa.

18. Arvestades asjaoluga, et vastustaja kohustas krediidiasutusi kaebaja kontosid arestima

27.03.2014, 01.04.2014 ja 04.04.2014 korraldustega ning vabastama kontod 08.05.2014 ja

14.05.2014 korraldustega, ei saa kontode arestimise aega pidada ebaproportsionaalselt pikaks

ja kaebaja majandustegevust väljasuretavaks. See, et kaebaja tasus pärast kontode arestimist

üsna ruttu maksuvõla, näitab, et kaebajal oli võimalik maksuvõlga tasuda, kuid ta ei soovinud

seda vabatahtlikult teha ja sundtäitmise toimingute tegemine oli maksuvõla tasumiseks vajalik.

19. Kuna vastustajal puudus eelnevalt info selle kohta, millises krediidiasutuses, millisel kontol

ja millises summas kaebaja raha hoiab ja liigutab, siis ei saanudki vastustaja teha

krediidiasutustele korraldusi kontode arestimise kohta maksuvõla konkreetses ulatuses.

Eeltoodu ei tähenda siiski, nagu oleks kaebaja kõigi kontode arestimisega maksuvõlg olnud

mitmekordselt üle tagatud. Maksuvõlga sai sisse nõuda vaid ühekordses ulatuses, mis tähendab,

et maksuvõla suuruse summa saamisel ühest krediidiasutusest või mitmest krediidiasutusest

kokku tuli vastustajal MKS § 131 lg 4 järgi teha korraldus pangakonto aresti alt vabastamise

kohta. Üleliigselt tasutud summad tulnuks vastustajal kaebaja kontole tagasi kanda, vastasel

juhul olnuks kaebajal õigus esitada vastustaja vastu nõue alusetu rikastumise sätete alusel

(riigivastutuse seaduse § 22 lg 1).

1 http://www.mcliising.ee/.

3-14-50551

7(7)

20. Lisaks pangakontode arestimisele kohustas vastustaja Maanteeametit seadma ühele

kaebajale kuuluvale sõidukile käsutamise keelumärke. Korralduste ja taotluse kuupäevadest

nähtub, et taotlus esitati Maanteeametile pärast seda, kui kontode arestimise tagajärjel selgus,

et kontodel ei ole raha ja arestimise kaudu ei ole võimalik nõuet (vähemalt mitte kohe) täita.

Sellises olukorras vajas vastustaja täiendavat tagatist maksuvõla täitmiseks. Kaebaja ei ole

põhjendanud, kuidas seatud keelumärge tema õigusi ebaproportsionaalselt riivas või

majandustegevust takistas. Kaebaja ei ole viidanud sellele, et käsutamiskeelu tõttu ei saanud ta

juba sõlmitud rendilepingut täita või et tal oli käsutamiskeelu kehtivuse ajal vältimatu vajadus

sõiduk võõrandada.

21. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased ja kaebuse

rahuldamiseks puudub alus.

22. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud

kaebaja kanda.

HKMS § 109 lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja

menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega tema kantud menetluskulusid

tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik