3-13-70056/33 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-13-70056

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

05. detsember 2014 Pärnu kohtumaja. Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-13-70056 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi

A. V esitas kohtule kaebuse, milles taotleb:

- tühistada Pärnu Linnavalitsuse 17.10.2013 otsus nr 3-5/1545.

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

05. detsember 2014

Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja Kaebaja Kaebaja Kaebaja A. V (esindaja tütar K. V, nõustaja H. P). Vastustaja Vastustaja Vastustaja Vastustaja Pärnu linn (esindaja Piret Tõnnus-Saks).

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata A. V kaebus haldusasjas nr 3- 13-70056.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 05. detsember 2014.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

23.10.2008 23.10.2008 23.10.2008 23.10.2008 väljastas Pärnu Linnavalitsus A. Vle projekteerimistingimused Pärnus K

109 kõrvalhoone elamuks ümberehitamiseks (tl 41, 42). 11.09.2009 11.09.2009 11.09.2009 11.09.2009 väljastati A. Vle ehitusluba Pärnus K 109 kinnistul asuva hoone laiendamiseks (tl 12, 15). 26.09.2011 26.09.2011 26.09.2011 26.09.2011 tegi Pärnu Linnavalitsus A. Vle ettekirjutus-hoiatuse nr 9- 13/8148, millega kohustas isikut viima K tn 109 kinnistul elamu laiendamine vastavusse ehitusloa saanud ehitusprojektiga. Isikut hoiatati, et ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatakse tema suhtes sunnivahendit 600 eurot asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras (tl 43).

3-13-70056

19.01.2012 19.01.2012 19.01.2012 19.01.2012 toimus Pärnu Linnavalitsuses arutelu K tn 109 toimuva projektist mööda ehitamise küsimuses (tl 48, 49). 19.01.2012 19.01.2012 19.01.2012 19.01.2012 esitas A. V ehitusprojekti muudatused. Linnavalitsus tuvastas, et projektimuudatused on vastuolus projekteerimistingimustega ning muudatuste tõttu muutuvad hoone olulised tehnilised näitajad. Taotlejale selgitati, et taotletud muudatuste alusel ehitamiseks tuleb teha uus ehitusprojekt, taotleda uus ehitusluba ning tasuda riigilõiv või tuleb jätkata ehitamist ehitusloa saanud projekti alusel (tl 51, 52, 53). 24.01.2012 24.01.2012 24.01.2012 24.01.2012 teostas OÜ Pärnu Maamõõduteenistus teostusjoonise K 109 ehitatava elamu põranda kõrguse kontrollmõõdistamise kohta (tl 94-95). 02.04.2012 02.04.2012 02.04.2012 02.04.2012 teostas OÜ Pärnu Maamõõduteenistus teostusjoonise K 109 ehitatava elamu põranda ja müüride kõrguse kontrollmõõdistamise kohta (tl 96-97). 19.07.2012 19.07.2012 19.07.2012 19.07.2012 esitas A.

V ehitusprojekti muudatused. Linnavalitsus tuvastas, et esitatud projektimuudatus on jätkuvalt vastuolus projekteerimistingimustega. Taotlejale selgitati, et taotletud muudatuste alusel ehitamiseks on vaja teha uus ehitusprojekt, taotleda uus ehitusluba ning tasuda riigilõiv või tuleb jätkata ehitamist ehitusloa saanud projekti alusel (tl 56). 06.09.2012 06.09.2012 06.09.2012 06.09.2012 Pärnu Linnavalitsuse märgukirjaga kohustati A. Vt viima vaidlusaluse elamu laiendamine vastavusse ehitusloa saanud ehitusprojektiga (tl 57). 05.12.2012 05.12.2012 05.12.2012 05.12.2012 toimus Pärnu Linnavalitsuses arutelu K 109 ehitustegevuse osas (tl 60- 61). 18.04 18.04 18.04 18.04.2013 .2013 .2013 .2013 Pärnu Linnavalitsuse otsusega nr 3-5/471 otsustati rakendada sunnivahendina A.

Vle sunniraha 600 eurot Pärnu K 109 kinnistul 26.09.2011 tehtud ettekirjutus-hoiatuse nr 9-13/8148 p 1 täitmata jätmise eest (tl 66-67). 03.04.2013 03.04.2013 03.04.2013 03.04.2013 Pärnu Linnavolikogu vastuses K. Vi pöördumisele anti ülevaade K109 elamu ehitamisest ning selgitati mil moel on võimalik ehitamine seadusega kooskõlla viia (tl 87-89). 08.10.2013 08.10.2013 08.10.2013 08.10.2013 tuvastati Pärnu Linnavalitsuse ametnike poolt, et K 109 asuv rekonstrueeritav hoone on jätkuvalt pooleliolevas seisus, mis ei vasta ehitusloa saanud projektile (tl 68). 17.10.2013 17.10.2013 17.10.2013 17.10.2013 Pärnu Linnavalitsuse otsusega nr 3-5/1545 otsustati rakendada sunnivahendina A.

Vle sunniraha 600 eurot Pärnu K 109 kinnistul 26.09.2011 tehtud ettekirjutus-hoiatuse nr 9-13/8148 p 1 täitmata jätmise eest (tl 8-11). 18.11.2013 18.11.2013 18.11.2013 18.11.2013 esitas A. V kaebuse Pärnu Linnavalitsuse otsusele nr 3-5/1545 (tl 5-7, 8-30). 20.12.2013 20.12.2013 20.12.2013 20.12.2013 esitas vastustaja seisukohad kaebuses (tl 36-39, 41-68). 15.04.2014 15.04.2014 15.04.2014 15.04.2014 toimus kaebuse lahendamiseks kohtuistung (tl 77-78). 16.05.2014 16.05.2014 16.05.2014 16.05.2014 esitas kaebaja kohtule täiendavad tõendid (tl 81-98). 31.07.2014 31.07.2014 31.07.2014 31.07.2014 esitas kaebaja seletuse 16.05.2014 esitatud tõendite osas (tl 106, 107, 108). 15.09.2014 15.09.2014 15.09.2014 15.09.2014 esitas vastustaja seisukohad menetluses (tl 112-114). 14.11.2014 14.11.2014 14.11.2014 14.11.2014 vastas vastustaja kohtunõudele (tl 125).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja Kaebaja Kaebaja Kaebaja selgitustel tekkis tema pereliikmel KredExi programmi raames võimalus hakata ehitama omale maja ning kaebaja tegi ettepaneku ehitada tema kinnistul asuv

3-13-70056

kõrvalhoone ümber elumajaks. Teostati kinnistu täppismõõdistamine ning leiti sobiv projekteerija, kes tegi projekti. 09.02.2009 allkirjastati leping KredExiga. Ehitusloa saamine venis, kuna tekkis vaidlus naaberkinnistu piiri paiknemise üle. 11.08.2009 väljastati ehitusluba ning 2010 alustati ehitust. Ehitustegevuse käigus selgus, et projekti alusel ei ole võimalik ehitada. Seetõttu otsustati valada uus vundament ning laduda uued seinad. Ehitustegevuse käigus muutus maja laiemaks, kuid ei väljunud projekteerimistingimustes lubatud täisehitusprotsendist. Kuna projekti kohaselt oleks teisel korrusel asuvast toast olnud võimalik kasutada ainult 2 m2, siis otsustati toa kasutamiseks tõsta välisseina 1 meetri võrra. Alati ei ole kõike võimalik eelprojektiga ette näha ning alati on võimalik projekti muudatusi teha. Kuna oli näha, et muudatusi tuleb teha veelgi, siis ei asutud kohe projekti uuendama – planeeriti muudatused viia sisse siis, kui projekt on lõplikult selgunud. Tulemüür sai algselt laotud sirgelt, et hiljem vastavalt katusekaldele välja lõigata, kuid see ei meeldinud naabrile. Linnavalitsus tegi ettekirjutus-hoiatuse tulemüüri projektiga kooskõlla viimiseks. Kuna seinte kõrguse tõstmisega oli muutunud katusekalle, tuli selleks saada kinnitus linnaarhitektile, mis ka saadi ning seejärel sai katusekalle lõigatud projektile vastavalt. Samuti anti luba müüride kinni valamiseks. Otsiti projekteerijat uue siseteostuse planeerimiseks. Muudetud projekti teostati ning esitati Pärnu Linnavalitsusele, kuid seda ei aktsepteeritud, kuna väidetavalt ei vastanud projekti muudatus projekteerimistingimustele ning esitati uued nõudmised. Uusi nõudmisi ei ole võimalik täita, kuna kulutused on olnud eeldatust suuremad. Tehtud fotode alusel on näha, et naaberkinnistul on piisava päevavalgus. Kaebaja hinnangul on ta ehitise suurendamise eest juba oma karistuse saanud ning ühe trahvi juba tasunud.

Vastustaja Vastustaja Vastustaja Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Ehitusjärelevalve üheks ülesandeks on ehitustööde ja ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine. Ehitada tuleb vastavalt projektile. Kaebajale on väljastatud projekteerimistingimused ja kaebaja esitas projekti, mis vastas nõuetele ning kaebajale väljastati ehitusluba. Kaebusest selgub, et ehitusprojektile mittevastav ehitamine toimus teadliku ja tahtliku tegevusena, mille eesmärgiks oli saada suurem elamu, kui nõuetekohase projektiga oli kavandatud. Ehitusprojektile mittevastav ehitamine tehti kindlaks 2011. aastal ning kaebajat kohustati viima ehitamine kooskõlla ehitusprojektiga hiljemalt 27.10.2011. Antud tähtaega on taotluste alusel muudetud ning ehitamisega seonduvat arutatud. Kaebaja on esitanud linnavalitsusele projektimuudatused. Vastustaja on teavitanud kaebajat sellest, et muudatused on vastuolus projekteerimistingimustega. Kontrollmõõdistamiste tulemustega on tõendatud, et tulemüür on ehitatud projekteeritust 0,7-0,84 m kõrgem. Vastustaja on korduvalt küsinud kaebaja seisukohta tema edasise tegevuse osas – kas jätkatakse projekti muutmise taotlemist või ehitatakse projekti alusel. 19.07.2012 esitati projektimuudatus, mille analüüsimisel selgus, et see ei vasta projeekteerimistingimustele. Kaebajale selgitati, et tal tuleb muudatuste sisseviimiseks taotleda uued projekteerimistingimused ja uus ehitusluba ning anti tähtaeg edasistest otsustest teavitamiseks. Kinnistu omanikud ei ole sellele kirjale vastanud. Käesolevaks ajaks ei ole vaidlusalust ehitist nõuetekohaselt ehitatud ega muul viisil õigusaktidega kooskõlla viidud. Õiguserikkumise lõpetamiseks on tehtud vastavasisuline ettekirjutus ning edastatud hoiatus ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärgedest. Ettekirjutus on teatavaks tehtud, see on jõustunud, kuid jäetud kaebaja poolt täitmata. Seega on sunniraha rakendamine lubatud. 18.04.2012 anti otsus sunniraha rakendamiseks. Otsust ei vaidlustatud ning sunniraha on kaebajalt

3-13-70056

sisse nõutud. 08.10.2013 toimus K 109 kinnistu ülevaatus, mille tulemusel selgus, et kaebaja ei ole ettekirjutust täitma asunud ega esitanud linnavalitsusele mingeid taotlusi või selgitusi/põhjendusi ettekirjutuse täitmist takistavate asjaolude kohta. Sunnivahendi kohaldamist ei saa käsitleda karistusena. Sunnivahendi rakendamise eesmärgiks on ettekirjutuse täitmise tagamine. Ka kohtumenetluses esitatud tõendite pinnalt saab väita, et kaebaja ei ole taganud talle seadusega pandud ehitusprojekti kohase ehitamise kohustust.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Vaidlustatud Pärnu Linnavalitsuse 17.10.2013 otsusega nr 3-5/1545 otsustati rakendada A. Vle sunniraha 600 eurot Pärnus K 109 kinnistul 26.09.2011 tehtud ettekirjutus-hoiatuse nr 9-13/8148 p 1 täitmata jätmise eest (tl 8-11). Otsuse tegemise aluseks on 26.09.2011 tehtud ettekirjutus-hoiatuse nr 9-13/8148 punktid 1 ja 2, ehitusseaduse (EhS) § 29 lg 1 p 3, § 61 lg 1 p 3, § 61 lg 6, asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 9, § 10, § 15 lg 1.

Pärnu Linnavalitsuse 26.09.2011 ettekirjutus-hoiatuse nr 9-13/8148 punktiga 1 kohustati A. Vt viima K tn 109 kinnistul asuva elamu laiendamine vastavusse ehitusloa saanud ehitusprojektiga ning p 2 märgiti, et ettekirjutuse p 1 täitmata jätmisel rakendatakse A. V suhtes sunnivahendit summas 600 eurot asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras (tl 43). EhS § 29 lg 1 p 3 kohaselt on ehitise omanik kohustatud tagama ehitusprojekti kohase ehitamise. EhS § 61 lg 1 p 3 järgi teeb ehitusjärelevalvet teostav ametiisik ehitise omanikule või ehitist ehitavale isikule ettekirjutuse, kui ehitamise käigus ei peeta kinni ehitusprojektist. Lähtudes EhS § 61 lg 6 võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral ehitusjärelevalvet teostav ametiisik rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. ATSS § 9 sätestab, kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud ja ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödas, annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku seadudes nõuetel vastavalt vormistatud täitekorralduse. Lähtudes ATSS § 10 lg-st 1 on sunniraha hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. ATSS § 15 lg 1 alusel nõutakse asendustäitmise kulud ja sunniraha sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue.

ATSS § 4 lg 1 järgi on ettekirjutus haldusakt, mis paneb isikule kohustuse teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost (sunni rakendamine). ATSS § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendi rakendamise üheks eelduseks ka adressaadile tehtud kirjalik hoiatus, mille tingimused on sätestatud ATSS § 7 lg-s 1. Hoiatus peab mh sisaldama kohustuse täitmata jätmise korral kohaldatavat sunnivahendit (ATSS § 7 lg 1 p 4), st hoiatust andev haldusorgan peab selgelt väljendama, millist sunnivahendit võidakse kasutada. Hoiatus võib ATSS § 7 lg 2 järgi kaasneda ettekirjutusega. Sunniraha rakendamise hoiatuses märgitakse ettenähtud sunniraha summa (ATSS § 7 lg 5). ATSS § 10 lg 1 defineerib sunniraha kui hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille

3-13-70056

adressaat peab tasuma, kui ta ei täida ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul. Seega kohustati kaebajat 26.09.2011 ettekirjutus-hoiatusega kõrvaldama rikkumine hiljemalt haldusaktis märgitud kuupäevaks ning hoiatati, et nõude täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha ettekirjutuses märgitud summas.

18.04.2013 rakendas vastustaja otsusega nr 3-5/471 kaebaja suhtes sunnivahendina sunniraha 26.09.2011 ettekirjutushoiatuse nr 9-13/8148 p 1 täitmata jätmise eest (tl 66-67). Sunniraha on laekunud. ATSS § 2 lg 2 alusel võib sunnivahendit kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt rakendada. ATSS § 3 lg 2 alusel rakendamist sunnivahendi ei käsitata karistusena. Arvestades eeltoodut ei ole asjakohased kaebaja väited selle kohta, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada seetõttu, et kaebaja on hoone suurendamise eest oma karistuse saanud ja trahvi tasunud.

Lähtudes ATSS § 2 lg 1 rakendatakse sunnivahendit juhul, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. ATSS § 9 lg 1 kohustab haldusorganit enne täitekorralduse andmist kontrollima sunnivahendi rakendamise aluste olemasolu, st olemas peab olema kohustava sisuga haldusakt, see peab olema jõustunud ning ettekirjutusega pandud kohustus ei ole täidetud. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et ettekirjutus-hoiatuse näol on tegemist jõustunud ja kehtiva haldusaktiga. Järelikult saab käesolevas haldusasjas käia vaidlus üksnes selle üle, kas kaebaja on nõuetekohaselt täitnud talle ettekirjutusega pandud kohustuse.

Kaebajale 23.10.2008 väljastatud projekteerimistingimuste alusel (tl 41-42) on projekteerija teostanud projekti, mille vastavust ehitusseadusele kontrolliti pädevate spetsialistide poolt. Projekti menetluslehele andis allkirja ka Lääne-Eesti Päästekeskus (tl 17). Menetluslehe kohaselt on geoalusena kasutatud OÜ Pärnu Maamõõduteenistuse 03.08.2008 tööd nr TM-471/08 (tl 16). Projekti kohta spetsialisti poolt antud ekspertarvamuse järgi on projekt koostatud nõuetekohases mahus ning projekti menetluse tulemusel otsustati anda ehitusluba (tl 16). Tulenevalt eeltoodust on vaidlusaluse hoone eelprojekti koostanud ja seda kontrollinud vastava ala spetsialistid. Projekti kohta on andnud ekspertarvamuse ekspertiisi spetsialist ning sellele on andnud kooskõlastuse lisaks Lääne-Eesti Päästekeskusele mitmed teised oma ala spetsialistid. Arvestades eeltoodut on kaebaja väited projekti puuduste kohta (ehitusloa saanud ehitusprojekti alusel ei ole võimalik ehitada - projektis on palju vastuolusid ning hoone ei vasta tuleohutusnõuetele; vana hoone seinad ei kannata peale ehitamisel koormust välja; maapinna keskmine kõrgus on valesti arvutatud; tegelikkuses ei ole hoone kõrgem) paljasõnalised ja tõendamata.

Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et vaidlusalune elamu on ehitatud kõrgem, laiem ja pikem, kui on ettenähtud ehitusloa saanud ehitusprojektis. Asjas ei ole vaidlust ka selles, et vastuolu ehitusprojekti muudatuse ja projekteerimistingimuste vahel käesolevaks ajaks kõrvaldatud ei ole – vastustaja on

3-13-70056

tuvastanud, et kaebaja poolt esitatud ehitusprojekti muudatus(ed) on vastuolus talle väljastatud projekteerimistingimustega antud kõrguse, laiuse ja pikkuse osas ning muudatuste projektil puudub linnaarhitekti kooskõlastus. Hoone kontrollmõõdistamise tulemusel 10.04.2012 selgus, et ehitatud tulemüür on projekteeritust kõrgem (tl 37 pöördel, 94-97). Kaebaja ei ole esitanud asjas tõendeid selle kohta, et vastustaja hinnangud kaebaja poolt edastatud projektimuudatusele on valed. Kaebaja esindajate 30.10.2012 pöördumistes soovitakse selgitada oma seisukohta asjas oluliste asjaolude osas ning pöördumiste eesmärgiks oli probleemile osapooli rahuldava lahenduse leidmine (tl 58-59). Asjas esitatud materjalidest selgub, et kaebaja ettepaneku arutelu käigus 05.12.2012 võeti vastu otsused, mis oleksid võinud viia probleemi lahendamisele (tl 60-61), kuid nähtuvalt järgnevast kirjavahetusest (tl 62, 64, 65) ei teostanud kaebaja ja/või tema esindajad otsuses nimetatud toiminguid. Vastustaja poolt kirjeldatud asjaoludest selgub, et kaebaja ei ole peale 18.04.2013 sunniraha rakendamise otsust ettevõtnud midagi ehitamise seadustamiseks (tl 37). Vastustaja on kaebaja tegevuse kontrollimise kohta koostanud erinevatel aegadel paikvaatluse protokollid ja teinud kohapeal fotod (tl 127-134). 08.10.2013 teostasid vastustaja ametnikud K 109 kinnistu ülevaatuse ning tuvastasid, et vaidlusalune hoone on jätkuvalt pooleliolevas seisus ning ei vasta ehitusloa saanud projektile (tl 132, 133-134). Seega ei olnud kaebaja kontrolli toimumise ajaks ettekirjutust täitnud.

Kaebaja väidetest saab järeldada, et ehitamise käigus jõudis ta arusaamisele, et projekt ei vasta tema soovidele ja vajadustele (tubade suurus ja katusekalle tegid ülemise korruse kasutamise ebamugavaks; tekkis vajadus uue toa järgi). Ehitusprojektiga tellija soovide ja nõudmiste realiseerumiseks saab lahendusi pakkuda projekteerija, kuid lahenduste pakkumisel tuleb arvesse võtta konkreetsele ehitisele esitatavaid arhitektuurilisi ja ehituslikke tingimusi. Juhul, kui kaebajal ei ole võimalik projekteerida talle sobivat elamut väljastatud projekteerimistingimuste alusel, tuleks tal kaaluda taotluse esitamist uute projekteerimistingimuste saamiseks ning nende järgi teostatud projekti alusel uus ehitusluba taotleda.

Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid, asjas esitatud väiteid ja tõendeid ei ole kaebaja täitnud talle seadusega pandud kohusust – ehitada kooskõlas ehitusprojektiga.

Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Menetlusosalised menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole, mistõttu jääavad võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik Kohtunik