4-14-8355/12 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-14-8355 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Väärteoasi Vjatšeslav Rizovi süüdistuses LS § 224 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 6. oktoobri 2014. a otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik Vjatšeslav Rizov

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 6. oktoobri 2014 otsus muutmata ja Vjatšeslav Rizovi apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vjatšeslav Rizovi suhtes koostati 5. oktoobril 2014 väärteoprotokoll selle kohta, et ta juhtis 5. oktoobril 2014 kell 13.44 Ida-Virumaal Jõhvi linnas XXX tänaval maja nr 26 juures mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,63 mg/l (0,68 mg/l +/- 0,05 mg/l). Sellise teoga rikkus V. Rizov liiklusseaduse (LS) § 69 lg-s 3 sätestatud keeldu, mille kohaselt ei tohi juhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

V. Rizovi tegu on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi.

2. Viru Maakohtu 6. oktoobri 2014 otsusega tunnistati V. Rizov süüdi LS § 224 lg 2 järgi ja karistati 10-päevase arestiga. Karistuse alguseks loeti 5. oktoober 2014 kell 13.44, mil V. Rizov kinni peeti. LS § 224 lg 3 p 1 alusel võttis kohus talt kolmeks kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõiguse.

2.1

V. Rizov tunnistas ennast maakohtu istungil süüdi, andes ütlusi, et tarvitas garaažis õlut ja asus seejärel sõitma, sest pidas vajalikuks auto ära panna. Alkomeetri näiduga oli menetlusalune isik nõus. Kohus avaldas ja uuris istungil veel isiku kinnipidamise, indikaatorvahendi kasutamise ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolle koos väljatrükiga alkomeetrist, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, kohtueelse menetluse kokkuvõtet kriminaalasjas nr 14240103047 ja V. Rizovi karistusregistri väljavõtet. Kohus luges need tõendid usaldusväärseteks ning tugines nendele otsuse tegemisel. Indikaatorvahendi, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega on tõendatud ning menetlusalune isik on tunnistanud, et juhtis mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

2.2 Karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalune isik varem korduvalt karistatud väärtegude ja kuritegude toimepanemise eest. Vjatšeslav Rizovil on kolm kehtivat kriminaalkaristust, üks kehtiv väärteokaristus LS § 227 lg 2 järgi, samuti üheksa arhiveeritud kriminaalkaristust ja 33 arhiveeritud väärteokaristust (sh liiklusseaduse järgi). Viru Ringkonnaprokuratuuri menetluses on V. Rizovi kriminaalasi KarS § 424 järgi.

2.3 LS § 224 lg-s 2 sätestatud süüteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud arest, rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümneks kuuks. Riigikohtu senises praktikas väljendatud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel kõigepealt hinnata ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, ning alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Käesoleval juhul tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta rikkumise toimepanemise kohta, kus asub palju ülekäiguradasid ja ristuvaid kõrvaltänavaid, menetlusaluse isiku varasemat korduvat väärteoning kriminaalkorras karistatust ja kergendavat asjaolu, et

V. Rizov kahetseb toimepandut. Kuna rahalised karistused ei ole V. Rizovi suhtes tulemuslikud olnud ega teda uutest süütegudest hoiduma pannud, on karistuse valikul õigustatud aresti kohaldamine. Samuti on vajalik rakendada V. Rizovi suhtes lisakaristust, sest mootorsõidukit joobeseisundis juhtides seadis ta ohtu teiste inimeste elu ja tervise. Süüdistatav on liikluses ohtlik ja ta tuleb lisakaristuse kohaldamisega liiklusest kõrvaldada. Kuivõrd V. Rizovilt pole varem juhtimisõigust ära võetud, võib lisakaristust rakendada minimaalses määras.

3.

V. Rizov esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb enda õigeksmõistmist. Kaebuse kohaselt juhtis ta autot kainena. V. Rizov möönab, et pärast auto maja ette parkimist tarvitas ta seal alkoholi, kuid võtit süütelukus ei olnud ja ta ei kavatsenud enam sõitma minna. Politseipatrulli saabudes oli V. Rizov enda auto juures. Kui ta hakkas trepikoja juurde minema, paluti tal peatuda ja sooritada alkoholitest, mis näitas 0,63-promillist joovet. V. Rizovile öeldi, et kui ta ei nõustu auto joobeseisundis juhtimist tunnistama, teisaldatakse tema auto tasulisse parklasse, kust ta peab selle välja ostma. Kuna auto on V. Rizovi ainuke sissetulekuallikas, pidi ta nõustuma ja protokollile alla kirjutama. V. Rizov nõustus rikkumist tunnistama, kuigi ta oli autot juhtinud täiesti kainena, sest lootis, et talle määratakse karistuseks väike rahatrahv.

4. Tartu Ringkonnakohtu 24. novembri 2014 määrusega määrati väärteoasi lahendamisele kirjalikus menetluses. Kohtuvälisele menetlejale anti kuni 2. detsembrini 2014 võimalus esitada apellatsiooni kohta kirjalikke seisukohti.

5.

1. detsembril 2014 registreeriti ringkonnakohtus kohtuvälise menetleja seisukoht, mille kohaselt on apellatsioon alusetu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. V. Rizovi väide, et ta tarvitas alkoholi alles pärast seda, kui oli auto ära parkinud, ei ole usaldusväärne. V. Rizovi apellatsioonis esitatud seisukohad on vastuolus tema enda poolt varem antud ütluste ja menetluse käigus kogutud tõenditega. Väärteo toimepanemine on tõendatud kohtuvälise menetluse käigus kogutud ja kohtus uuritud tõenditega, sh tunnistaja A.N. ütluste ja menetlusaluse isiku enda 5. oktoobri 2014 ülekuulamise protokollis ja 6. oktoobril 2014 toimunud kohtuistungil antud ütlustega. A.N. andis kohtuvälises menetluses ütlusi, et V. Rizovi joovet kontrolliti vahetult pärast tema sõiduki peatamist. Kohtuväline menetleja kinnitab, et

V. Rizov viibis 5.–10. oktoobril 2014 Jõhvi arestikambris ja on seega maakohtu otsusega mõistetud põhikaristuse (10 päeva aresti) ära kandnud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, selle peale esitatud apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja vastusega, on seisukohal, et kaebus jääb tagajärjetuks.

7. Apellatsioonis esitatud väidete kohaselt ei juhtinud V. Rizov mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Väärteoprotokolli, kus menetlusalune isik tunnistas auto juhtimist alkoholi piirmäära ületavas seisundis, allkirjastas ta enda sõnul eesmärgiga vältida sõiduki teisaldamist.

V. Rizov eeldas tegu omaks võttes tagajärjena minimaalset rahalist karistust. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse väited on paljasõnalised ega sea kahtluse alla maakohtu järelduste põhjendatust. Maakohus on argumenteeritult hinnanud menetluse käigus kogutud tõendite usaldusväärsust ning ammendavalt motiveerinud, kuidas asjas on indikaatorvahendi, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega tõendatud V. Rizovi poolt talle inkrimineeritava teo toimepanemine.

8. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga V. Rizovile mõistetud karistuse liigi ja määra osas. LS § 224 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 näeb ette, et juhul, kui isikut ei ole varem analoogilise teo eest karistatud, võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

8.1 Tulenevalt KarS § 56 lg-st 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus on põhjendatult arvesse võtnud V. Rizovile inkrimineeritava süüteo toimepanemise asukohta, mille lähedal asub palju ülekäiguradasid ja ristuvaid kõrvaltänavaid, menetlusaluse isiku varasemat korduvat väärteoning kriminaalkorras karistatust ja kergendavat asjaolu, et V. Rizov kahetseb toimepandut.

8.2 Riigikohus on oma praktikas sedastanud, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama süüdlase isikut (RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7). Isiku süü suuruse hindamisel tuleb arvestada tema poolt toime pandud tegu iseloomustavaid asjaolusid, sealhulgas teo raskust, korduvust, tagajärge, isiku motiivi ja eesmärki ning teos avalduvat suhtumist. Pidades silmas karistuse eripreventiivseid eesmärke ehk võimalusi mõjutada V. Rizovit edaspidiste süütegude toimepanemisest hoiduma, leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt V. Rizovile mõistetud karistus – põhikaristusena kümnepäevane arest ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks – on põhjendatud. Käesoleval hetkel on Viru Ringkonnaprokuratuuri menetluses

V. Rizovi kriminaalasi KarS § 424 järgi, samuti on isik varasemalt korduvalt väärtegude ja kuritegude eest karistatud. Tõendamist on leidnud fakt, et V. Rizov ei ole rahaliste sanktsioonide suhtes olnud karistustundlik. Kriminaalkolleegium nõustub, et asjas on karistuse valikul põhjendatud aresti kohaldamine. Lisaks on maakohus ammendavalt motiveerinud, et süüdistatav on mootorsõiduki juhina liikluses ohtlik ning tuleb seetõttu lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Kuna V. Rizovilt pole varem juhtimisõigust ära võetud, võib lisakaristust kohaldada minimaalses määras.

8.3 Ringkonnakohus peab vajalikuks toonitada, et karistuse mõistmisel on lisaks eripreventiivsetele kaalutlustele, mis on suunatud konkreetse isiku mõjutamisele, vajalik võtta arvesse ka üldpreventiivseid eesmärke, s.o õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohtu hinnangul on seadusandja poolt võimaldatud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena eelkõige eripreventiivse toimega. Kriminaalkolleegium soovib täiendavalt rõhutada Riigikohtu praktikas väljendatud hoiakut, mille kohaselt lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Ehkki üldpreventiivsed kaalutlused ei tohi anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle selle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega, tuleb ka lisakaristuse kohaldamisel üldpreventiivsete eesmärkidega arvestada (RKKKo nr 3-1-1-122-13, p 9).

8.4 Kriminaalkolleegium on seisukohal, et nii maakohtu mõistetud põhikaristus kui lisakaristus on lisaks eripreventiivsetele kaalutlustele kooskõlas ka karistuse üldpreventiivsete eesmärkidega. Sõiduki juhtimine seisundis, kus lubatud alkoholi piirmäära oluliselt ületatakse, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi. Sellises seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Riigikohus on senises praktikas konstateerinud, et positiivse üldpreventsiooni põhimõtted nõuavad mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise puhul riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega (RKKKo nr 3-1-1-26-03, p 5). Sellest tulenevalt on ringkonnakohus veendunud, et olukorras, kus V. Rizov juhtis mootorsõidukit seisundis, milles tema joove oli ligilähedane LS § 224 lg-s 2 sätestatud ülemmäärale, on ka karistuse üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt põhjendatud mõista V. Rizovile karistuseks kümnepäevane arest ja juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks.

9. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja V. Rizovi apellatsiooni rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aarne Sarjas /allkirjastatud digitaalselt/

Maarika Kuusk /allkirjastatud digitaalselt/

Mati Kartau