3-14-51971/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 05.12.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-51971 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju summas 3650 eurot hüvitamise nõudes seonduvalt nimesildi kaelas kandmise kohustusega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 24.09.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.09.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 21.08.2014, 25.08.2014, 28.08.2014 ja 01.09.2014 Tartu Vanglale kokku 15 venekeelset kahju hüvitamise taotlust.

2. Tartu Vangla jättis 03.09.2014. a otsusega A. Maksimovi 21.08.2014, 25.08.2014, 28.08.2014 ja 01.09.2014 esitatud 15 venekeelset kahju hüvitamise taotlust menetlusse võtmata ning tagastas need A. Maksimovile. Sealhulgas tagastas Tartu Vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse registreerimisnumbriga 1-13/895-1. Eelnevalt mainitud venekeelne kahju hüvitamise taotlus oli esitatud seoses nimesildi kandmisega. Tartu Vangla selgitas, et vanglale on teada, et

A. Maksimov oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta. Tartu Vangla viitas, et seda on kaebaja ka näidanud, esitades hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi Tartu Vanglale erinevates küsimustes. Sellest tulenevalt leidis Tartu Vangla, et kaebaja on võimeline eesti keeles kaitsma oma õigusi ning suhtlema vanglaametnikega. Tartu Vangla leidis, et seega tuleb vanglal jätta VSkE § 491 lg 5 alusel kahju hüvitamise taotlused tõlkijale edastamata ja menetlusse võtmata ning tagastada kaebajale.

3. A. Maksimov esitas 04.09.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja märkis, et ta sai Tartu Vangla 03.09.2014. a vastuse nr 1-13/895-2 ja selgitas, et ta ei ole nõus formaalse vastusega. Kaebaja märkis, et hagi kohtusse on 3650 eurot nimesildi kandmise eest sektsiooni ees. Kaebaja selgitas, et see on ohtlik ning alandab inimväärikust.

4. Tartu Halduskohus 24.09.2014. a määrusega tagastas A. Maksimovi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus leidis, et kuivõrd kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt piisavalt, siis toimis vangla kahju hüvitamise taotlust tagastades õiguspäraselt ja sellest tulenevalt on kaebajal kahju hüvitamise nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

Halduskohus märkis, et vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Halduskohus selgitas, et eeltoodud sättest tuleneb kaebajale kohustus läbida hüvitamisnõudes enne kohtusse pöördumist kohustuslik kohtueelne menetlus. Halduskohus märkis, et Tartu Vangla vastusest nähtuvalt on vangla keeldunud kaebaja esitatud venekeelse kahju hüvitamise taotluse seoses nimesildi kaelas kandmisega menetlusse võtmisest ning see on tagastatud põhjusel, et A. Maksimov oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta (VSkE § 491 lg 5). Halduskohus selgitas, et kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see, et kaebajal on sellisel juhul alati õigus pöörduda kohtusse. Kahju hüvitamise taotluse tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui hüvitamistaotlus tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav eiras taotluse esitamise korda, ei saa väita, et kinnipeetav oleks pidanud kinni vastavat liiki asjade lahendamisel kehtivast kohustuslikust kohtueelsest korrast (Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2009. a otsus haldusasjas nr 3-08-2392). Halduskohus leidis, et käesoleval juhul on Tartu Vangla A. Maksimovi kahju hüvitamise taotluse tagastanud õiguspäraselt. Halduskohus märkis, et Tartu Vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse tagastanud ning on viidanud A. Maksimovi eesti keele oskusele, kuna A. Maksimov on esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi ja on vanglaametnikega suhelnud eesti keeles. Halduskohus märkis, et Tartu Vangla on haldusasjas nr 3-14-51695 edastanud kohtule mitmeid

A. Maksimovi eesti keeles kirjutatud ja vanglale adresseeritud pöördumisi. Halduskohtu hinnangul tõendavad nimetatud pöördumised seda, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Lisaks tõendab A. Maksimovi eesti keele oskust haldusasjas nr 3-14-51695 kohtule edastatud Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse hinneteleht, kus kaebaja eesti keele oskust on hinnatud „heaks“ ja ka asjaolu, et kaebaja on varem töötanud Eesti Politseis, kus on eesti keele oskus nõutav. Lisaks märkis halduskohus, et kaebaja on Tartu Halduskohtu 09.04.2014. a haldusasjas nr 3-14-56 toimunud istungi ajal teatanud, et ta saab eesti keelest aru.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. A. Maksimov esitas 05.10.2014 määruskaebuse, milles märkis, et ta sai 24.09.2014. a määruse. A. Maksimov selgitas, et kohus tõlgendab tema eesti keele oskust valesti. Kaebaja lisas, et kohtus on vaja kaitsjat. Kaebaja selgitas, et Tartu Vanglas viibimise ajal ei ole ta eksameid teinud ning kategooria „A“ on ekslik. A. Maksimov märkis, et nimesildi kaelas kandmine on lubamatu, inimväärikust solvav ning alandav. Kaebaja palus Tartu Halduskohtu 24.09.2014. a määruse tühistada.

6. Tartu Halduskohus 20.10.2014. a määrusega jättis käiguta A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 24.09.2014. a määruse peale ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks

10 päeva määruse kättesaamisest alates. Halduskohus osutas, et määruskaebuses ei ole esitatud andmeid riigilõivu tasumise kohta (RLS § 57¹ lg 6), millest tulenevalt tuleb A. Maksimovil esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument ning juhul, kui A. Maksimov leiab, et tal ei ole maksejõuetusest tingituna võimalik tasuda riigilõivu, on tal õigus taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist.

7. A. Maksimov esitas 22.10.2014 pöördumise, milles märkis, et ta sai 20.10.2014. a määruse.

A. Maksimov selgitas, et siiani ei ole võimaldatud kaitsjat ja rikutud on võrdsuse põhimõtet kohtus. Kaebaja selgitas, et ta ootab kaitsjat. Lisaks palus A. Maksimov vabastada ta riigilõivu tasumisest.

8. Tartu Halduskohus 20.11.2014. a määrusega vabastas A. Maksimovi riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 24.09.2014. a määrusele; võttis menetlusse

A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 24.09.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse rahuldamata; edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks ning jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 24.09.2014. a määruse üle, millega halduskohus tagastas A. Maksimovi kaebuse.

10. 24.09.2014. a määrusest nähtuvalt tagastas halduskohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal on kahju hüvitamise nõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. VangS § 1¹ lg 8 näeb vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtule kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse. HKMS § 47 lg 1 tulenevalt peab halduskohus kontrollima, kas kaebaja on kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast ning menetluse läbimata jätmisel ei ole kohtul õigust asja lahendada ja kaebus tuleb määrusega tagastada juhinduvalt HKMS § 121 lg 1 p 4. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas halduskohus on HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel õigesti veendunud, et kaebaja ei ole kinni pidanud kohustuslikust kohtueelsest menetlusest.

11. 03.09.2014. a otsusega jättis Tartu Vangla A. Maksimovi venekeelse kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/895-1 menetlusse võtmata ning tagastas selle A. Maksimovile VSkE § 491 lg 5 alusel põhjusel, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Kaebuses nähtuvalt ei ole kaebaja rahul Tartu Vangla otsusega.

12. Õige on halduskohtu seisukoht, et kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see seda, et kaebajal on sellisel juhul alati õigus pöörduda kohtusse. Tartu Vangla 10.09.2014. a vastusest Tartu Halduskohtu kohtunõudele haldusasjas nr 3-14-51695 (tl 11) selgub, et kaebaja on esitanud mitmeid eestikeelseid pöördumisi (tl 12-22) Tartu Vanglale. Samuti nähtub eelpool mainitud vastusele lisatud kaebaja Tallinna Kutsekooli tunnistuse hinnetelehe koopiast (tl 23-24), et A. Maksimovi eesti keele oskus vastab tasemele „hea“. Lisaks on kaebaja töötanud Eesti Politseis, kus on eesti keele oskus nõutav. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et nimetatud pöördumised, Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse hinneteleht ning varasem töötamine Eesti Politseis tõendavad, et A. Maksimov valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et kuivõrd kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt piisavalt, siis toimis vangla kahju hüvitamise taotlust tagastades õiguspäraselt. Kuivõrd kaebaja kahju hüvitamise taotlus tagastati läbi vaatamata, siis on kaebajal kahju hüvitamise nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Seega on halduskohus kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastanud.

13. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus A. Maksimovi 05.10.2014 esitatud määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.09.2014. a määruse muutmata.

Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/