3-14-52073/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedG.B. esitas 15.07.2014 Tallinna Vanglale võõrkeelse pöördumise, milles palus tema suhtes 03.07.2014 koostatud akti nr 879 tõlget vene keelde. Kaebaja selgitas taotluses, et temal on õigus saada distsiplinaarkaristuse akte arusaadavas vene keeles tutvumiseks ja vajadusel kohtus vaidlustamiseks.
Legislator headnote
AI generated3-14-52073/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 05.12.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-52073 Haldusasi G.B.e kaebus Tallinna Vangla 17.07.2014 vastuse nr 5- 8/14/19976-2 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks kaebaja 15.07.2014 pöördumisele vastamiseks. Menetlustoimingud Kaebuse tagastamine. Resolutsioon
1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult.
2. Sekretäril saata määruse ärakiri (vene keelde tõlgitult) kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. G.B. esitas 15.07.2014 Tallinna Vanglale võõrkeelse pöördumise, milles palus tema suhtes 03.07.2014 koostatud akti nr 879 tõlget vene keelde. Kaebaja selgitas taotluses, et temal on õigus saada distsiplinaarkaristuse akte arusaadavas vene keeles tutvumiseks ja vajadusel kohtus vaidlustamiseks.
2. Tallinna Vangla 17.07.2014 kirjaga nr 5-8/14/19976-2 tagastati võõrkeelne pöördumine G.B.ele tõlkimise korraldamiseks. Kirjas selgitati, et kuna G.B.e võõrkeelne pöördumine ei ole seotud õiguskaitsemenetluse ega süüteomenetlusega ning vangla on võimaldanud kinnipeetavale keeleõpet, siis on proportsionaalne nõuda, et G.B. tasub ise tõlketeenuse eest sarnaselt vabaduses viibivate isikutega või rahalise võimaluse puudumisel pöördub abi saamiseks inspektor-kontaktisiku poole.
3. G.B. esitas 21.07.2014 Tallinna Vanglale vaide, milles taotles oma 15.07.2014 pöördumisele vastamist ja selle tõlkesse saatmist.
Tallinna Vangla jättis 05.09.2014 vaideotsusega nr 5-15/14/20484-4 G.B.e vaide rahuldamata.
4. Tallinna Halduskohtule saabus 10.09.2014 G.B.e kaebus, milles kaebaja palub tunnistada Tallinna Vangla 17.07.2014 vastus nr 5-18/14/19976-2 õigusvastaseks ning nõuda vanglalt välja sisuline vastus kaebaja 15.07.2014 pöördumisele.
5. Kohus jättis 15.10.2014 määrusega kaebuse käiguta ning määras tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et kohustamisnõue on asjaolusid arvestades ilmselgelt perspektiivitu ning kaebaja pidi kohustamisnõude juurde jäämisel selgitama, mis on selle eesmärk. Tuvastamisnõude osas pidi kaebaja välja tooma, miks on selle esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks ning kui kaebaja soovib esitada tuvastamiskaebust eesmärgiga esitada tulevikus vangla vastu kahjunõue, tuli kaebajal lisaks selgitada, milline kahju kaebajale tekkis seoses sellega, et tema 15.07.2014 pöördumine tagastati ehk keelduti kaebajale vangla kulul esitamast Tallinna Vangla 03.07.2014 käskkirja nr 879 venekeelset tõlget.
6. Kaebaja esitas kohtule vastuse 03.11.2014. Kaebaja märkis, et haldusasi nr 3-14-51944 (kaebus Tallinna Vangla 03.07.2014 käskkirja nr 879 tühistamise nõudes) ei puuduta käesolevat asja. Kaebaja selgitas, et tema huvi seisneb selles, et ettekanded ja vangla aktid tõlgitaks kinnipeetavatele arusaadavasse keelde, nagu seda nõuab Euroopa vanglareeglistik. Kaebaja toob välja, et ettekanne nr
879 on vangla akt, mille sisu on talle arusaamatu. Vastuse kohaselt kirjutas kaebaja vanglale vaide selle kohta, et vangla keeldub Euroopa vanglareeglistiku nõuete täitmisest, jättes ettekande nr 879 tõlkimata, mistõttu kaebaja pöörduski enda õiguste kaitseks kohtusse. Kaebaja märgib, et see, kas ta esitab hiljem hüvitamisnõude või mitte, ei puuduta kohut ning see on kaebaja isiklik asi. Kahju seisnebki selles, et ettekanne nr 879 on kirjutatud riigikeeles, millest kaebaja ei saa aru. Kaebaja jääb kohtule esitatud nõuete juurde.
KOHTU PÕHJENDUSED
I Kohustamisnõue
7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki.
8. Käesoleval juhul taotleb G.B. oma kaebuses Tallinna Vangla kohustamist kaebaja 15.07.2014 taotlusele sisuliselt vastamiseks.
Kaebusele lisatud 15.07.2014 taotlusest nähtuvalt soovis kaebaja selles Tallinna Vanglalt 03.07.2014 inspektor-kontaktisiku käskkirja nr 879 tõlget vene keelde. Seega soovib kaebaja kohustamisnõudega saavutada sisuliselt olukorda, et vangla esitaks temale 03.07.2014 käskkirja nr 879 venekeelse tõlke.
Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on G.B. juba 01.09.2014 esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub kohtul tühistada Tallinna Vangla 03.07.2014 käskkiri nr 879 (haldusasi nr 3-14- 51944). Eelnimetatud haldusasja materjalidest nähtuvalt esitas G.B. vanglale kõnealuse distsiplinaarkaristuse käskkirja peale vaide 17.07.2014 ehk samal päeval, mil tema 15.07.2014 taotlus käskkirja tõlkimiseks tagastati. Ka kohtule on tühistamiskaebus esitatud tähtaegselt ja selles on arusaadavalt välja toodud faktiline põhjendus. Eeltoodust võib järeldada, et kaebaja on Tallinna Vangla 03.07.2014 käskkirja nr 879 sisust teadlik ning Tallinna Vangla poolt kaebaja 15.07.2014 võõrkeelse pöördumise tagastamine ei ole ka takistanud kaebajat oma õigusi kaitsta. Seega ei ole käesolev kohustamisnõue enam vajalik kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks ega täidaks oma eesmärki.
Eeltoodust lähtuvalt kuulub kaebaja kohustamisnõue tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.
II Tuvastamisnõue
9. Kaebaja taotleb lisaks kohustamisnõudele eraldi Tallinna Vangla 17.07.2014 vastuse õigusvastasuse tuvastamist.
HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.
9.1 Kaebaja selgitab, et tema huvi seisneb selles, et ettekanded ja vangla aktid tõlgitaks kinnipeetavatele arusaadavasse keelde Euroopa vanglareeglistiku nõuete kohaselt. Kaebaja märgib, et kohut ei puuduta see, kas kaebaja kavatseb antud asjas hiljem esitada hüvitamisnõude või mitte. Samas väidab kaebaja, et kahju seisnebki selles, et käskkiri nr 879 on kirjutatud riigikeeles.
Kohus selgitab, et tuvastamiskaebuse rahuldamisega ei saavutaks kaebaja olukorda, kus vangla oleks kohustatud tõlkima kõik dokumendid kaebajale vene keelde. Kaebaja on taotlenud Tallinna Vangla 17.07.2014 vastuse õigusvastasuse tuvastamist ning pidi oma vastuses välja tooma, milline kahju kaebajale tekkis seoses sellega, et tema 15.07.2014 pöördumine tagastati ehk keelduti kaebajale vangla kulul esitamast Tallinna Vangla 03.07.2014 käskkirja nr 879 venekeelset tõlget. Kaebaja märkis, et see, kas ta esitab kahjunõude on tema isiklik asi, samas siiski väites, et kahju seisneb selles, et käskkiri nr 879 on kirjutatud riigikeeles. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kaebajal puudub põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja ei ole välja toonud, et talle oleks tekkinud mingisugune rahaliselt hüvitatav varaline või mittevaraline kahju seoses sellega, et vangla ei esitanud talle 03.07.2014 käskkirja nr 879 venekeelset tõlget riigi kulul.
9.2 Kaebajal ei ole õigust esitada tuvastamiskaebust pelgalt põhjusel, et kaebaja arvates tegutseb vangla vastuolus Euroopa vanglareeglistikuga (mille normid ei ole õiguslikult siduvad, vaid soovitusliku iseloomuga; vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-95-08). Euroopa vanglareeglistik ei muuda Eesti Vabariigis kehtivat riigikeelt. Ka tuvastamiskaebuse saab esitada üksnes enda subjektiivsete õiguste kaitseks põhjendatud huvi olemasolu korral, st tuvastamisnõude rahuldamine peab kaebaja jaoks kaasa tooma reaalse kasu/eelise. Käesoleval juhul on kaebaja saanud 03.07.2014 käskkirja nr
879 sisust aru ja suutnud selle kohtus vaidlustada. Kohtule ei nähtu, et kaebajale oleks kaasnenud mingisugune reaalne kahju seoses vangla poolt nimetatud käskkirja vene keelde tõlkimata jätmisega.
10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal ei ole õigust ka tuvastamiskaebusega kohtu poole pöörduda ning kohus tagastab tuvastamisnõude läbivaatamatult HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik