3-14-52875/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 05.12.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-52875 Haldusasi

V. F.’i kaebus Tallinna Vangla 11.03.2014 käskkirja nr 220 õigusvastasuse tuvastamiseks. Menetlustoimingud Kaebuse tagastamine. Resolutsioon

1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult.

2. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebuse esitajale (vene keelde tõlgitult). Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtule saabus 03.11.2014 V. F.’i kaebus (pealkirjastatud kui „kaebus haldusakti andmise kohustuse pealepanemise kohta“). Kaebaja palub kohtul kindlaks teha, kas Tallinna Vangla 11.03.2014 käskkirjaga nr 220 (kaebaja ajutine töölt kõrvaldamine) on tema õigusi rikutud. Kaebaja märgib, et haldusasjas nr 3-14-51187 jäi tema kaebus lahendamata seoses kohtueelse menetluse läbimata jätmisega, kuid nüüd on kaebaja poolt kohtueelne menetlus läbitud ja kohus saab võtta seisukoha tema õiguste rikkumise suhtes. Kaebaja selgitab, et vangla kõrvaldas 11.03.2014 käskkirjaga nr 220 tema ajutiselt töölt alates 12.03.2014 distsiplinaarmenetluse ajaks, mis lõpetati 02.04.2014 seoses süü tõendamatusega. Sellest tuleneb, et menetlus lõpetati 02.04.2014, tööhõiveleping aga 19.03.2014. Kaebaja leiab, et vangla oli kohustatud uue tööhõivelepingu esitama viivitamatult või siis vähemalt vabandama tema ees. Kaebaja palub lugeda vangla tegevus seoses kaebaja töölt kõrvaldamisega õigusvastaseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Esmalt märgib kohus, et kohtule esitatud kaebus on küll pealkirjastatud kohustamiskaebusena, kuid selle sisust ja taotlustest nähtuvalt saab seda pidada tuvastamiskaebuseks. Kohus käsitleb allpool nii tuvastamisnõuet kui ka kohustamisnõuet.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 3 sätestab, et kui kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb kohus selle käiguta jätmise määruse, andes puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-päevase tähtaja ja saates määruse viivitamata täitmiseks.

HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

4. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

5. Kaebusest nähtuvalt taotleb kaebaja Tallinna Vangla 11.03.2014 käskkirja nr 220 (kaebaja ajutiselt töölt kõrvaldamine distsiplinaarmenetluse ajaks töötasu maksmise peatamisega alates 12.03.2014) õigusvastasuse tuvastamist.

Kohus leiab, et tuvastamiskaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja kuulub kaebajale tagastamisele.

5.1 Kohtu infosüsteemist ja ka kaebuse lisadest nähtuvalt on V. F. esitanud 09.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks (haldusasi nr 3-14- 51187). Kaebaja selgitas nimetatud asjas, et 11.03.2014 käskkirja nr 220 alusel kõrvaldati ta vangla majandustöödelt distsiplinaarmenetluse ajaks, kuid distsiplinaarmenetluse käigus ei leitud mingisuguseid tõendeid kaebaja osavõtu kohta distsiplinaarsüüteost. Kaebaja soovis, et kohus mõistaks talle välja õiglase hüvitise tekitatud varalise kahju eest (töölt kõrvaldamisega seoses kolme kuu jooksul saamata jäänud sissetulek) ning taastaks vanglas töötamise õiguse.

Tallinna Halduskohus tagastas 02.07.2014 määrusega kaebuse, kuid seda mitte kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, nagu on ekslikult leidnud kaebaja, vaid hoopis põhjusel, et kaebus oli ilmselgelt perspektiivitu. Ka Tallinna Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga ning jättis 18.09.2014 määrusega Tallinna Halduskohtu 02.07.2014 määruse muutmata. Nimetatud määrus jõustus 11.10.2014.

Tallinna Ringkonnakohus märkis oma määruses: „Praegusel juhul määrati kaebaja 17.02.2014 käskkirjaga abitöölisena majandustöödele üksnes kuni 19.03.2014 ning pärast seda kuupäeva puudub kaebajal haldusaktist tulenev töötamise õigus, mida 11.03.2014 käskkiri nr 220 saaks piirata. Isegi kui möönda, et käskkiri nr 220 sai ka pärast 19.03.2014 kaebaja vanglas töötamise võimalusi piirata, lõppes selle käskkirja mõju hiljemalt 02.04.2014, mil distsiplinaarmenetlus kaebaja suhtes lõpetati. Seega ei saanud käskkiri nr 220 kaebajale pärast 02.04.2014 kahju põhjustada“. Kohus selgitas kaebajale ka, et süü tõendamise võimatuse tõttu distsiplinaarmenetluse lõpetamine ei tähenda, et kaebaja töölt kõrvaldamine oleks olnud õigusvastane. Tallinna Ringkonnakohus asus seisukohale, et kahjunõue on ilmselgelt perspektiivitu seetõttu, et miski ei viita 11.03.2014 käskkirja 220 õigusvastasusele.

5.2 Seoses kohustamisnõudega (taastada vanglas töötamise õigus) on Tallinna Ringkonnakohus kaebajale haldusasjas nr 3-14-51187 selgitanud, et kaebaja õigus töötada tulenes 17.02.2014 käskkirjast, mille kehtivus on tööle rakendamise tähtaja möödumise tõttu lõppenud. Seetõttu ei ole töötamise õiguse taastamine võimalik. Kui kaebajat ei ole tööle rakendatud, on tal võimalus esitada vanglale taotlus tööle rakendamise kohta haldusakti andmiseks, läbida keeldumise korral kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus ning seejärel esitada halduskohtule kaebus haldusakti andmiseks kohustamiseks. Kohus siiski selgitab, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust olla tööle rakendatud. Keeldumist saab vaidlustada juhul, kui töökoht on olemas, kaebaja puhul ei esine vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid piiranguid ning vangla keeldub meelevaldselt. Käesoleval juhul on kaebaja vaatamata ringkonnakohtu selgitustele esitanud vanglale vaide tema töötamise õiguse taastamise nõudes (mis ei ole enam õiguslikult võimalik). Käesoleval juhul ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud vanglale taotluse (mitte vaide) tema tööle rakendamise kohta haldusakti andmiseks ning et vangla oleks kaebaja vastava taotluse rahuldamata jätnud. Alles sellisel juhul saaks kaebajal esitada vaide vangla keelduva otsuse peale ja vaide rahuldamata jätmise korral pöörduda kohustamiskaebusega kohtu poole. Hetkel on kaebajal selles osas kohtueelne menetlus läbimata.

6. Eeltoodust tuleneb, et nii halduskohus kui ka ringkonnakohus on juba haldusasja nr 3-14-51187 raames hinnanud Tallinna Vangla 11.03.2014 käskkirja nr 220 õiguspärasust ning leidnud, et see ei ole õigusvastane. Kaebaja Tallinna Ringkonnakohtu 18.09.2014 määrust ei vaidlustanud. Eeltoodut arvestades on V. F. käesolev kaebus põhjendamatu ja kuulub läbivaatamatult tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik