3-14-52028/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 05.12.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-52028 Haldusasi S.T.’i kaebus Tallinna Vangla toimingu (kaebajale adresseeritud dokumentide vene keelde tõlkimata jätmine) õigusvastasuse tuvastamiseks. Menetlustoimingud Kaebuse tagastamine. Resolutsioon

1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult.

2. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebuse esitajale (vene keelde tõlgituna). Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1. Tallinna Halduskohtule saabus 05.09.2014 S.T.i kaebus. Kaebaja märkis, et ta on vene keelt kõnelev inimene, kuid kogu vangla dokumentatsioon (käskkirjad, määrused, ettekanded) esitatakse temale eesti keeles ning kaebaja ei saa neid läbi lugeda ja tõlkida ega objektiivselt vastata. Vangla ignoreerib keelevähemusi ning venitab ja elimineerib kaebaja poolt alustatud menetlustoiminguid. Kaebuse kohaselt vangla rikub kaebuste ja nõuete vastuvõtmisel vanglasisest seadust ja põhiseaduse § 51, kuna vanglas on enam kui 50% kinnipeetavatest vene keelt kõnelevad inimesed. Kaebaja leiab, et tegemist on vähemusrahvuste diskrimineerimisega ning palub tunnistada Tallinna Vangla tegevuse õigusvastaseks.

2. Kohus jättis 09.10.2014 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli märkida, millise konkreetse (ajaliselt piiritletud) vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamist kaebaja taotleb ja selgitada, millised kahjulikud tagajärjed kaebajale vaidlusaluse toiminguga seoses kaasnesid. Kohus viitas asjakohastele õigusnormidele ning selgitas, millist olukorda saaks vastavaid sätteid arvestades kaebaja õigusi rikkuvaks pidada. Hetkel kohtule esitatud kaebust pidas kohus perspektiivituks.

3. Kohtule saabus 20.10.2014 kaebaja vastus. Kaebaja loetleb oma vastuses erinevaid vangla dokumente ning väidab, et neid ta ei saanud vaidlustada. Seoses sellega avaldasid need dokumendid kaebajale väidetavalt negatiivset mõju tema poolt tingimisi ennetähtaegse vabanemise läbivaatamisele pääsemisel. Samuti kandis kaebaja kartseris karistust, omamata vaidlustamise võimalust. Kaebaja leiab, et tema poolt tõlke eest tasumise maksejõuetuse tõendamine on vangla kohustus; samuti ei saa kaebaja aru, kuidas ta peaks tõendama, et ta ei valda eesti keelt. Kaebaja leiab, et kõik dokumendid tuleb talle esitada arusaadavas keeles. Kuna kõik dokumendid annab vangla välja vaid eesti keeles, siis see raskendab kogu edaspidist kirjavahetust ja vaidlustamist.

KOHTU PÕHJENDUSED:

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

5. Halduskohtu 09.10.2014 määrusest tulenevalt pidi kaebaja täpsustama, milline konkreetne (ajaliselt piiritletud) Tallinna Vangla toiming tema subjektiivseid õigusi rikkus. Kaebaja leidis oma 05.09.2014 kaebuses üksnes abstraktselt, et vangla peaks temale dokumendid esitama vene keeles ning lisas kaebusele Tallinna Vangla poolt 29.08.2014 ja 04.09.2014 tema 22.08.2014 ja 01.09.2014 pöördumiste osas puuduste kõrvaldamiseks tehtud kirjad (oma 20.10.2014 vastuses kaebaja nendele vangla dokumentidele enam ei viita).

Kohus viitas 09.10.2014 määruses asjakohastele õigusnormidele ning selgitas, et kaebaja õigusi võiks rikkuda üksnes selline olukord, kus kaebaja on vanglale tõendanud, et tal puuduvad endal rahalised vahendid vaide tõlkimise eest tasumiseks ja kaebaja ei oska eesti keelt piisaval tasemel ning vangla eeltoodule vaatamata kaebaja esitatud vaide läbivaatamatult tagastab. Kohus selgitas, et sellisel juhul oleks kaebajal võimalik pärast vangla poolt tema vaide tagastamist pöörduda 30 päeva jooksul pärast vaide tagastamise otsusest teadasaamist kohtu poole vaides esitatud nõudega ning andis kaebajale võimaluse oma kaebuse nõude muutmiseks, kui kirjeldatud juhtum on aset leidnud.

6. Kaebaja ei ole oma 20.10.2014 vastuses väitnud, et Tallinna Vangla oleks keeldunud tema vaiet tõlkimast ja lahendamast olukorras, kus kaebaja on vanglale andnud nõusoleku selle kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse maha tema vanglasiseselt isikuarvelt või märkinud/tõendanud, et tal isikuarvel piisavad rahalised vahendid puuduvad ja ta ise ei oska piisaval tasemel eesti keelt.

6.1 Kohus nõustub, et vanglal on ka endal võimalik kontrollida kinnipeetaval rahaliste vahendite olemasolu vangla sisesel kontol. Samas ei pea vangla igal juhul eeldama, et võõrkeelse dokumendi esitanud kinnipeetaval rahalised vahendid puuduvad või et tal ei ole endal võimalik seda ära tõlkida. Seepärast nähaksegi vangla sisekorraeeskirjas ette, et võõrkeelse dokumendi saamisel tuleb vanglal esmalt kinnipeetavalt võtta allkiri nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt kontolt maha. Seejärel on võimalik kinnipeetaval anda kas vastav allkiri (nõusolek omal kulul dokumendi tõlkimise kohta) või vanglale teatada, et tal puuduvad piisavad rahalised vahendid. Viimasel juhul saab vangla ise üle kontrollida, kas isikul ka tegelikult tõlkimise eest tasumiseks vajalikud rahalised vahendid puuduvad. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks vanglale teada andnud, et tal ei ole raha tõlke eest tasumiseks. Lisaks ei ole kohtu hinnangul põhjendamatu kinnipeetavalt nõuda, et ta tõendaks, et ta ise ei valda piisaval tasemel eesti keelt. Asjaolu, et kinnipeetav vanglasse saabumise hetkel ei valda eesti keelt, ei tähenda, et isik ei võinud piisaval tasemel eesti keelt omandada vanglas viibimise ajal.

6.2 Kaebaja on oma 20.10.2014 vastuses loetlenud üksnes erinevaid vangla dokumente ja on jätkuvalt seisukohal, et vangla kulul kaebaja kaebuste ja nõuete eesti keelde mitte tõlkimine ning käskkirjade ja määruste eesti keeles väljastamine on õigusvastane.

Kohus märgib, et kaebaja ei saa kohtu poole pöörduda abstraktse nõudega, et kogu vangla tegevus, mis on seotud vanglas eestikeelse asjaajamisega, tuleb tunnistada õigusvastaseks. Eesti Vabariigis on riigikeeleks eesti keel ning riigiasutustes toimub asjaajamine eesti keeles. Kohus on viidanud asjas tähtsust omavatele õigusnormidele oma 09.10.2014 määruses. Kohus kordab üksnes seda, et kinnipidamisasutus ei ole omavalitsusüksus ega paikkond PS § 51 mõttes, mistõttu on kaebaja väide vähemusrahvuse diskrimineerimisest ilmselgelt asjakohatu.

7. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et S.T.i kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik