4-14-7524/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

Väärteoasi nr 4-14-7524

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5.detsemb

ril 2014 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-14-7524 Kohtunik Loretta Pikma kirjalikus menetluses Väärteoasi T.F kaebus PPA Ida Prefektuuri 28.08.2014 kiirmenetluse 2440,14,006105 otsusele väärteoasjas nr Kaebuse esitaja T.F, isikukood xxx, elukoht: xxx Juhindudes VTMS § 120, § 132 § 134, § 135 p 1, kohus

O T S U S T A S :

Jätta rahuldamata T.F kaebus ning jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 28.08.2014 kiirmenetluse otsus väärteoasjas Liiklusseaduse § 227 lg 3 2440,14,006105 millega T.F-ile alusel määrati rahatr trahviühiku ulatuses s.o ahv 100 400 eurot.

T.F tasuda rahatrahv 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 Nordea pangas, viitenumber 10220142284512 ja selgitus „ rahatrahv“. T.F 4-14-7524

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 28.08.2014 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2440,14,006105 T.F-ile

100 Liiklusseaduse § 227 lg 3 alusel määrati rahatrahv trah 400 eurot. viühiku ulatuses, s.o

Nimetatud otsuse kohaselt 28.08.2014 kell 21:13 menetlusalune isik T.F xxxuhtis mootorsõidukit atud kiirus antud teelõigul 5 asulasisesel teel kiirusega 98 km/h +/- 3 km/h, lub 0 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 45 km/h. Antud teoga rikkus j

uht Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõudeid ning tegu on kvalifitseeritav

2

Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi.

Peale seda T.F juhtis moot , omamata kindlustuslepingut/poliisi, orsõidukit

rikkudes Liiklusseadus 9 ning tema tegu on kvalifitseeritav Liikluskindlustuse e § 33 lg 2 p

seadus § 66´1 lg järgi. 1

Kuna LS § 227 lg 3 ja LKindlS § 66'1 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on to ühe ime pandud teoga, määrati nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 227 lg 3 järgi

.

Karistust kergendav asjaolu - tunnistamine. süü Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Otsuse tegemisel arvestatud tõendeid: liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, tunnistaja Ken Tommula, menetlusaluse isiku antud ütlused.

KAEBUS

T.F esitas Viru Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 28.08.2014 kiirmenetluse otsusele . väärteoasjas nr 2440,14,006105 Esitatud kaebuses menetlusalune isik vaidlustab ülalmainitud otsusega määratud rahatrahvi suurust, milleks on 100 trahviühikut s.o 400 EUR. Palub vähendada temale määratud rahatrahvi põhjusel, et nii tema kui ka tema elukaaslane on töötud (sellekohaseid tõendeid esitatud ei ole) ning hetkel puuduvad tal kehtivad õigusrikkumised.

Kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega, palub kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja T.F kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja seisukohast tuleb menetlusaluse isiku kaebus jätta rahuldamata. Kuna määratud karistus on vastavuses nii teo raskusele, isiku süüle kui ka loomult oma eesmärki täitev. Menetlusalune isik on toime pannud kaks liiklusalast väärtegu. Isik on juhtinud mootorsõidukit suurel kiirusel. Tema sõiduki kiiruseks möödasõidul oli asulasisesel teel mõõdetud mitte vähem kui 95 km/h s.o 45 km/h rohkem kui asulasisesel teel lubatud. Tegemist on raske ning ohtliku liiklusalase õigusrikkumisega, mis on toime pandud tahtlikult, sest sellisel määral lubatud piirkiiruse ületamine ei saanud jääda juhile märkamatuks. Antud tegu kvalifitseerub Liiklusseaduse § 227 lg 3, mis näeb ette kuni 800 EUR suuruse rahatrahvi, juhtimisõiguse äravõtmise või aresti. Samuti puudus sõidukil kontrollimise hetkel kohustuslik liikluskindlustus, mille eest on võimalik karistada kuni 400 EUR suuruse rahatrahviga. Karistuse määramisel võeti arvesse, et isik oli oma tegu tunnistanud ning oma ütlustega ka tehtut kahetsenud. Isikule võimaldati rahatrahvi tasuda tähtaja vältel. nelja kuulise

Kohtuvälise menetleja esindajana leiab, et kiirmenetluse otsuse koostanud patrullpolitseinik Axxx Nxxxon õigesti kohaldanud karistamise põhimõtteid ning määranud teole vastava karistuse. Kohtuvälise menetleja esindajana leiab usandja ei näe ette, millisest konkreetset , et kuigi sead summast peaks karistuse suurust arvestama hakkama, siis menetleja peab mõistetavaks, et suurema lõike karistus ei saa olla väiksem kui sellele eelneva väiksema lõike karistus. See tähendab, et kui Liiklusseaduse § 2 näeb ette kuni 400 EUR suuruse rahatrahv

227 lg i, siis Liiklusseaduse § 227 lg 3 rahaline karistus peaks algama just 400 EUR- . st KOHTU SEISUKOHT

3

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse

suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Tutvunud kaebusega, toimiku materjalidega ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning hinnanud

väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis leiab kohus, et T.F kaebus tuleb jätta

rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 28.08.2014 otsus väärteoasjas nr 2440,14,006105 muutmata. Vastavalt VTMS § le 87 arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. -

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel

väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades.

Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal

väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu

hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2007 otsus väärteoasjas nr 3- 1-1-4-07 p 9.1). Väärteomenetluses lähtutakse tõendite kogumisel ja tõendamisel VTMS § 31 lg 1 kohaselt

kriminaalmenetluse sätetest, arvestades väärteomenetluse erisustega. KrMS § 60 lg-st 1

tulenevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on kas tõendatud või

tunnistatud üldtuntuks. See tähendab, et ei piisa paljasõnalisest faktiväitest, vaid väide peab

olema kontrollitav. Saadud info vormistamine tõendi kujul ongi vajalik info kontrollitavuse tagamiseks. (RKL 3-1-1-145-05). Kohus tutvus väärteotoimiku tõenditega:

28.08.2014 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr ) millest nähtub, et 2440,14,006105 (lk 7-9 xxx- menetlusalune isik T.F juhtis mootors asulasisesel teel kiirusega 98 l õidukit km/h +/- 3 km/h, lubatud kiirus antud teelõigul 50 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 45 km/h. Antud teoga rikkus juht Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõudeid ning tegu on kvalifitseeritav Liiklusseaduse

§ 227 lg 3 järgi. Peale seda T.F juhtis mootorsõidukit omamata kindlustuslepingut/poliisi rikkudes Liiklusseaduse § 33 lg 2 p 9 ning tema tegu on kvalifitseeritav Liikluskindlustuse seadus § 66´1 lg 1 järgi. Kuna LS § 227 lg 3 ja LKindlS § 66'1 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määrati nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 227 lg 3 järgi Karistust kergendavaks asjaoluks on tunnistamine. süü Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Ülalmainitud otsuse tegemisel arvestatud tõendeid:

liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, tunnistaja Kxxx xxx menetlusaluse isiku antud ütlused.

4

VTMS § s 19 ettenähtud õigused ja kohustused on menetlusaluse isikule teatavaks tehtud, - selgitatud, mille kohta otsuses olemas menetlusaluse isiku allkiri.

28.08.2014 kiirmenetluse otsuses , menetlusalune isik T.F väärteoasjas nr 2440,14,006105 andis ütlusi (kirjutatud omakäeliselt) selle kohta, et ületas kiirust möödasõidu ajal. On nõus, et ületas kiirust.

28.08.2014 e kasutamise protokollist (lk 10

kiirusemõõteseadm ) nähtub, et

T.F, isikukood xxx, juhtinud xxx. Mõõtmisel kasutati liiklusjärelvalve

kiirusemõõteseadet Stalker Dual DC083479 antennid 053816 ja 053806, tabloo 83479/DU, taatlustunnistus nr TTRSS-14/00019, mis testiti 28.08.2014 kell 20.00.

Mõõtmist teostati asulasisesel teel, hea nähtavusega, pimedal ajal, sademet a ilmaga, kuival et kattega teel, 2 sõidureaga eraldusribaga kahesuunalisel teel. Patrullauto seisis parklas. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim – mõõtmine paigal seistes.

Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, lähenes patrullautole, kiirendas intensiivselt, sooritas möödasõitu. Kiirust mõõdeti 2-3 sekundi jooksul ning segavaid objekte ei esinenud. Seadme

helisignaal oli ühtlaselt tõusev. Kiirusmõõturi lugem – km/h. Kiiruse m -3 km/h. 98 õõtmise laiendusmääramatus: +/ Lõplik mõõtetulemus 95 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Mõõtmise ajal ei kasutatud video/helitehnikat.

Menetlusalune isik (T.F

iga ) nõustus kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll ning allkirjastas protokolli. Antud juhul Liiklusseadus § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine on tõendatud

T.F poolt rikkumise tunnistamisega irmenetluse otsuses (lk 8) ja ki

kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 10), millest tuleneb, et menetlusalune isik T.F xxxtas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 45 km/h.

Lähtudes ülaltoodust oma käitumisega Liiklusseadus § 15 lg 1 p T.F rikkus 2 lubatud sõidukiirust, millega pani toime Liiklusseadus § 227 lg 3 sätestatud süütegu.

Liiklusteaduse § 15 lg 1 p 3 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asu

lasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

Liiklusseaduse § 227 lg 3 on sätestatud vastutus mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne , arestiga

kuuni.

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust -

välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud - alustel.

Menetlusalune isik ei vaidle teo toimepanemisele ega rikkumise kvalifikatsioonile vastu, vaidlustades üksnes põhikaristuse määra.

Väärteoasja materjalidega on tõendat § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritav ud, et Liiklusseaduse

väärtegu leidis aset ning selle väärteo pani toime . Õigusvastasust ega süüd T.F välistavaid asjaolusid kohus tuvastatud ei ole.

5

Menetlusalusele isikule T.F-ile on kohtuvälise menetleja poolt Liiklusseadus § 227

lg3 alusel määratud karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses s.

o 400 eurot, mis on

sanktsiooni keskmine määr (LS § 227 lg 3 rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümneni , arestiga kuuni).

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistus on põhjendatud.

V™S § 2 kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta

õiguskorda. Kindlasti ei saa olla iseenesest karistamise eesmärgiks riigi tahe anda märku, et teatud õigusrikkumiste toimepanijad saavad karmi karistuse, arvestamata eripreventiivset aspekti. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on täidetud, kui isikutel on teadmine, et teole võib järgneda karistus ning karistust sätestava õigusnormi olemasolu ja kohaldamine veenvad inimesi selles, et kehtib vastav käitumisnorm ja see tegu väärib hukkamõistu. Karistuse mõistmisel tuleb samuti lähtuda eripreventiivsest eesmärgist. T.F on rikkumist tunnistanud . kiirmenetluse otsuses ütlusi andes Kohus leiab, et karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt on arvestatud nii toimepandud süüteo raskust, menetlusaluse isiku süüd ja kergendavad asjaolud, kui ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot Kohus leiab, et olukorras, kus mootorsõidukijuht ületas oluliselt lubatud suurimat sõidukiirust on põhjendatud määrata isikule karistus sanktsiooni keskmise määra ulatuses

, mis on proportsionaalne toime pandud rikkumisele ja piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Peale seda menetlusaluse isiku sutes jäetud kohaldamata ka lisakaristus.

Silmas tuleb pidada ka asjaolu, et 7 lg 3 T.F pani toime mitte üksnes LS § 22 järgi vaid ka LKindlS § 66 1 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo, kuid karistus on talle KarS § 63 lg 1 - alusel määratud LS § 227 lg 3 järgi

.

Arvestades se

da, et Liiklusseaduse § 227 lg 3 sanktsioon näeb ette võimalust kohaldada põhikaristusena ka resti või juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne a kuuni ning siis toimepandud õigusrikkumise puhul sanktsiooni keskmises määras karistuse määramine on igati põhjendatud ka kooskõlas kehtiva praktikaga

.

6

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120, § 132 p 1, § 134, § 135

kohus jättab rahuldamata T.F kaebuse ning muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 28.08.2014 2440,14,006105 millega T.F-ile otsuse väärteoasjas nr Liiklusseaduse § 227 lg 3 määrati rahat trahviühiku ulatuses s.o alusel rahv 100 400 eurot.

KarS § 66 lg 2 järgi võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat.

Arvestades asjaolu, et kohtuväline menetleja on andnud menetlusalusele isikule rahatrahvi tasumiseks tähtaega 4 kuud ning arvestades tasuda määratud isiku seisukohta tema suutmatusest rahatrahvi kordse maksega, peab ühe kohus põhjendatuks T.F-ile mõistetud rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamist seadusega lubatud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik