1-14-10175/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.detsembril 2014 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-14-10175 (14221000089)

Kohtunik Inna Kirsipuu, kirjalikus menetluses Kriminaalasi Paul Vilhein’i kahtlustuses KarS § 25 lg 2 - § 298 lg 1 järgi Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ave Arnim

Kahtlustatav

Paul Vilhein, isikukood 39503023742, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel - eesti keel, töökoht puudub, õpib xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx varem kriminaalkorras karistamata Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 07.07.2014. Taotlus

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ave Arnim’i taotlus lõpetada kriminaalasjas nr.14221000089 kriminaalmenetlus Paul Vilhein’i kahtlustuses Karistusseadustiku § 25 lg 2 - § 298 lg 1 järgi Kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lg 1 alusel

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 202, § 385 p 10 kohus

MÄÄRAS :

Kriminaalmenetlus Paul Vilhein’i kahtlustuses KarS § 25 lg 2 - § 298 lg 1 järgi lõpetada KrMS § 202 alusel, avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.

KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tuleb Paul Vilhein’il 5 (viie) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse tegemisest maksta riigituludesse kindel summa (kakssada viiskümmend) eurot.

Kindel summa tulab Paul Vilhein’il tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank või arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal viitenumber 99914900000744. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada.

Asitõend – DVD-plaat salvestusega, mis on kriminaalasja toimikus – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

Kohtumäärus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Kohtumääruse ärakirjad edastada Viru Ringkonnaprokuratuurile ja Paul Vilhein’ile.

Asjaolud ja menetluse käik

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ave Arnim saatis 02.12.2014 kohtule taotluse kriminaalasjas nr.14221000089, milles palub lõpetada kriminaalmenetlus Paul Vilheini suhtes KrMS § 202 alusel, kohustades Paul Vilheini maksma riigituludesse kindla summana 250 eurot 5 kuu jooksul alates kohustuse määramisest.

Viru Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi, mille menetlust alustati 01.07.2014 KarS § 298 lg 1 tunnustel selle kohta, et 20.06.2014 pakkus Paul Vilhein Maanteeameti Liiklusregistri xx büroo parklas aadressil xxx, pakkus Maanteeameti Liiklusregistri xx büroo eksamineerijale xx xx altkäemaksu summas 200.- eurot juhtimisõiguse eksami sooritamise eest, mida viimane keeldus vastu võtmast.

07.07.2014 esitati Paul Vilhein´ile kahtlustus KarS § 25 lg 2 - § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o altkäemaksu andmise katses, mis seisnes järgmises:

20.06.2014. a kella 15 paiku Maanteeameti ida regiooni liiklusregistri xx büroo parklas eksamisõidukis aadressil xxx, pärast seda, kui Maanteeameti ida regiooni liiklusregistri xx büroo eksamineerija xx xx tegi Paul Vilheini suhtes otsuse, et viimane ei sooritanud positiivselt B-kategooria sõidueksamit, lubas P. Vilhein xx. xx altkäemaksu summas 200.- eurot vastutasuna selle eest, et xx. xx loeks P.Vilheini poolt teostatud sõidueksami positiivselt sooritatuks. xx. xx ei nõustunud altkäemaksu lubamisega, mistõttu jäi P. Vilheini poolt altkäemaksu lubamine katse staadiumisse.

xx xx töötab alates 19.11.2013. a vastavalt 19.11.2013 välja antud Maanteeameti käskkirjale nr 0374-K Maanteeameti ida regiooni liiklusregistri xx büroo eksamineerija ametikohal. Vastavalt oma ametijuhendi punktile 3 on tema teenistusülesanded järgmised:

- võtab vastu teooriaja sõidueksameid (p 3.2);

- tuvastab teooriaja sõidueksamile tulnud eksamineeritava isiku tema isikuttõendava dokumendi alusel, veendudes tema isikusamasuses (p 3.2.1);

- kontrollib juhiloa taotlemiseks, vahetuseks, juhtimisõiguse taotlemiseks ja taastamiseks vajalikke muid dokumente ning vastavasisuliste õiendite ja tõendite olemasolu ning nende õigsust. Võltsimistunnuste ilmnemise korral teavitab viivitamatult büroojuhatajat ning valmistab ette uurimisorganitele kontrolliks ja lõpliku kokkuvõtte vormistamiseks saadetava materjali (p 3.2.2);

- viib läbi ja hindab nõuetekohaselt nende mootorsõiduki kategooriate sõidueksameid, mille eksamineerimise õigust ta omab (p 3.2.3);

- võtab arvutiklassis vastu teooriaeksamid ning vormistab tulemused liiklusregistris (p 3.2.4);

- kontrollib eksamisõiduki vastavust kehtestatud nõuetele (p 3.2.5);

- vormistab korrektselt sõidueksami kaardil sõidueksami tulemuse ning eksamil tehtud vead, sõidueksami mittesooritamisel märgib kaardile eksami mittesooritamise põhjuse (p 3.2.6);

- juhindub eksami läbiviimisel sõidueksami läbiviimise ja hindamise kordadest ning kehtivatest õigusaktidest (p3.2.7);

- annab põhjaliku ja arusaadava tagasiside teooriaja sõidueksami kohta ning teatab eksamineeritavale teooriaja sõidueksami tulemuse (p 3.2.8);

- jälgib tähelepanelikult eksamineeritava tegevust erinevates liiklusalastes situatsioonides ning reageerib koheselt võimaliku ohu puhul (p 3.2.9);

- annab sõidueksami eduka sooritamise järgselt isikule juhtimisõiguse (p 3.2.10).

Vastavalt Maanteeameti põhimääruse (kehtiv alates 01.04.2013) § 1 lg 1 on Maanteeamet Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kellel on juhtimisfunktsioon, kes teeb riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi ning osutab avalikke teenuseid seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lg 1 kohaselt teostavad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused seaduse alusel täidesaatvat riigivõimu. Seega on Maanteeamet ning selle struktuuriüksus ida regiooni liiklusregistri xx büroo riigiasutus.

Maanteeameti põhimääruse § 18 järgi on liiklusregistri büroode põhiülesanneteks sõiduki juhtide eksamineerimine juhtimisõiguse saamiseks või taastamiseks (lg 1); juhtimisõiguse andmine ning juhilubade väljastamine, vahetamine ja loovutamise nõudmine, ettekirjutuste tegemine, sunniraha rakendamine ja selle sissenõudmise korraldamine (lg 2); seadusega ettenähtud juhtudel ja tingimustel juhtimisõiguse peatamine või juhtimisõiguse ja juhiloa kehtetuks tunnistamine (lg 3).

Vastavalt KarS §-le 288 lg 1 on ametiisik KarS eriosa tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Eksamineerija teeb kolmandate isikute suhtes siduvaid õiguslikke toiminguid, omades sellest tulenevalt ametiseisundit. Eeltoodust tulenevalt on xx xx ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes.

Seadusega mittelubatud tegu, mille toimepanemist Paul Vilhein 200.- euro lubamise katsega taotles ja mille vastuvõtmisest xx. xx keeldus, oli see, et Maanteeameti ida regiooni liiklusregistri xx büroo eksamineerija, kelle ülesandeks on juhtimisõiguse taotlejate eksamineerimine ning eksamite läbiviimine, jätab B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust taotleva Paul Vilheini poolt 20.06.2014 toimunud B-kategooria sõidueksami käigus tehtavad vead osaliselt või täielikult sõidueksami kaardile kirja panemata selliselt, et isik läbib igal juhul eksami positiivselt.

Ülalkirjeldatud teoga pani Paul Vilhein toime KarS § 25 lg 2 - § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ametiisikule vara või muu soodustuse lubamise katse, vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega mittelubatud teo.

KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest näeb KarS eriosa karistusena ette ühekuni viieaastase vangistuse.

KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Taoliste tingimuste esinemise korral võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Tuleb arvestada ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventatiivsetest vajadustest. Avalikust menetlushuvist on prokuröri hinnangul võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.

P.Vilheina teo puhul ei esine prokuröri hinnangul KrMS § 202 kohaldamist välistavat eripreventatiivset vajadust. Käesolevas kriminaalasjas P.Vilheinale etteheidetav altkäemaksu pakkumise episood on ainukordne juhtum. Tegemist on II astme kuriteoga, P.Vilhein on 19-aastane isik, kes on varasemalt kriminaalja väärteokorras karistamata. Prokuratuur ei ole P.Vilheina suhtes varem KrMS § 202 sätteid kohaldanud ja uute tema poolt toimepandud kuritegude kohta informatsioon puudub. P.Vilheina süü nimetatud kuriteo toimepanemisel ei ole suur. Tema vastutust kergendavaks asjaoluks on oma süü tunnistamine ja kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Temale etteheidetavas kuriteoepisoodis varaline kahju puudub, temaga seonduvalt menetluskulusid ei ole. Seega ei ole P.Vilheina suhtes vajalik ei eriega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata kriminaalmenetluse jätkamine ega karistuse kohaldamine ning sellest tulenevalt puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi.

P.Vilhein nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti nõustub P.Vilhein KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustusega maksta summa riigtuludesse. Käesoleval ajal xx P.Vilhein alates 18.09.2014 xx ja elab alaliselt xx xx xxx lähistel. Ta selgitas, et tal on võimalus saada xx. P.Vilhein taotles, et kuna ta on xx ja peale xx tal muud iseseisvat sissetulekut kuni xx lõpuni,s.o. kuni 06.06.2015 ei ole, siis võimaldataks tal maksta riigi tuludesse mitte rohkem kui 250 eurot. P.Vilheinale on selgitatud, et KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud.

Kohtu põhjendused

Maakohus, vaadanud läbi ringkonnaprokuröri poolt kohtule esitatud taotluse Paul Vilheini suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning tutvunud kriminaalasja materjalidega, leidis, et ringkonnaprokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

KrMS § 202 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

Paul Vilheinile inkriminineeritud kuritegu on teise astme kuritegu. Kahtlustatav on varem kriminaalkorras karistamata ja tema süü ei ole suur. Kahtlustatav tunnistas oma süüd ja kahetses tegu. Isiku poolt uute kuritegude toimepanemise kohta informatsioon puudub. Temale inkrimineeritava kuriteo puhul varaline kahju puudub, temaga seonduvalt menetluskulusid ei ole. Kohus leiab, et anttud juhul karistuslike meetmete kohaldamine ei ole vajalik ega põhjendatud.

Kohus peab vajalikuks korrata prokuröri taotluses väljatoodut, et KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega.

Kohtu meetmed

Kohus leiab, et kriminaalmenetlus Paul Vilheini suhtes tuleb lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu. Prokuröri taotlus riigituludesse kindla summa tasumiseks tuleb rahuldada. Kohus arvestab, et kahtlustatava puhul on tegemist xx ja peale xx tal muud iseseisvat sissetulekut ei ole. Määrata Paul Vilheinile kohustuseks tasuda riigituludesse kindel summas 250 eurot 5 kuu jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Paul Vilheini suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld - tuleb tühistada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik