4-14-8914/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

17.novembril 2014 Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak sekretäri Thea Tikenberg juuresolekul

Kohtuvälise menetleja Politsei-ja Piirivalveameti korruptsioonikuritegude büroo keskkriminaalpolitsei menetlustalituse esindaja Tõnis Gents ja Menetlusalune isik P.M isikukood: XXX Elukoht: XXX Töökoht: XXX arutas avalikul kohtuistungil 10.11.2014 P.M suhtes algatatud väärteoasja EKS § 12 15 järgi

Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks

Väärteoprotokoll 221014000021 on koostatud 03.10.2014 selles, et P.M kandideeris

Euroopa Parlamendi valimistel üksikkandidaadina nr 183 all. Euroopa Parlamendi valimised toimusid 25.05.2014. EKS § 125 lg 2 sätestab kohustuse, et üksikkandidaat võib valimiskampaania tulude laekumiseks ja kulude tegemiseks kasutada vaid selliseid arvelduskontosid, millest ta on teavitanud Erakondade Rahastamise Järelevalve komisjoni.

Seoses Euroopa Parlamendi 2014 valimistel kandideerimisega esitas üksikkandidaat P.M peale valimispäeva Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile valimiskampaania

aruande kulude ja tasumiseks kasutatud vahendite kohta, kus kajastas tegelikud valimiskampaaniaks tehtud kulud ja kulutuste tegemiseks kasutatud vahendid. Vaatamata valimiskampaania aruande esitamisele jättis üksikkandidaat P.M eelnevalt

teavitamata Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni Euroopa Parlamendi 2014.a valimistel valimiskampaania rahastamisel kasutatavast arvelduskontost. Eeltoodule tuginedes rikkus P.M EKS 12 5 lg 2, millega pani toime EKS § 1215 sätestatud väärteo, s.o üksikkandidaadi arvelduskontost teavitamata jätmise.

Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et on tõendatud, et menetlusalune isik ei esitanud

õigeaegselt valimiskampaanias kasutatud arvelduskonto numbri kohta andmeid Erakondade Rahastamise Järelevalve komisjonile (edaspidi nimetatud ERJK). Seda ei tehtud enne kulutuse tekkimist ega enne valmiskampaania kuluaruande esitamist.

Menetlusalune isik P.M tunnistas süüd, leidis, et väärteokoosseis on olemas, et see on tekkinud hooletusest. On süüdi selle kitsas EKS § 125 lõikes.

Kohtuistungil andsid ütlusi tunnistajad XXX ja XXX ning menetlusalune isik P.M.

Kohus uuris järgmisi dokumente:

Väärteoasi nr. 4-14-8914

2

- erakondade rahastamise järelevalve komisjoni koosoleku protokoll nr 36 (lk 14-16);

- Euroopa Parlamendi valimiste valimiskampaania aruande esitamise meelespea (lk 8-10);

- Vabariigi Valimiskomisjoni elektroonilise kodulehe väljavõtted Euroopa Parlamendi

2014.a valimiste kohta (lk 17-21);

- P.M-i Euroopa Parlamendi 2014.a valimiste valimiskampaania põhiaruanne

kulude ja tasumiseks kasutatud vahendite kohta (lk 32-34);

- P.M-i karistusregistri väljavõte (lk 121);

- väärteoprotokoll (lk 108-112);

- e-kirjavahetus P.M-i ja Tõnis Gentsi vahel (lk 113);

- ERJK poolt koostatud Euroopa Parlamendi valimiste valimiskampaania aruande esitamise

meelespea (lk 139);

- ERJK-st saadetud e-mail seoses „Euroopa Parlamendi valimiste 2014 valimiskampaania

aruande esitamisega“, e-mailis ka loetelu isikutest nende e-maili aadressidega, kellele nimetatud kiri edastatud on (lk 140).

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja, tunnistajad, menetlusaluse isiku ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale asub alljärgnevatele seisukohtadele:

V™S § 83 p 1 sätestab, et väärteoasja arutab maakohtunik, kui väärteoasja arutamine või konfiskeerimise otsustamine on seaduse alusel maakohtu pädevuses.

Erakonnaseaduse (edaspidi ka EKS) § 1220

lg 1 sätestab, et EKS §-des 1214–1219 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. Lõige 2 sätestab, et EKS §-des 1214–1219 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politseija Piirivalveamet. Lõige 3 sätestab, et EKS-i §-des 1214–1219 sätestatud väärteoasju arutab maakohus.

Eeltoodust tulenevalt on kohtu pädevuses P.M-ile EKS § 12 15

alusel süüks arvatud väärteoasja arutamine.

V™S § 87 kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

Vaidlust ei ole asjaolus, et P.M kandideeris Euroopa Parlamendi 2014.a valimistel üksikkandidaadina EKS § 52 mõttes. Nimetatut kinnitavad ka P.M-i enda ütlused ja Vabariigi Valimiskomisjoni elektroonilise kodulehe väljavõtted Euroopa Parlamendi 2014.a valimiste kohta (lk 17-21).

Vaidlust ei ole ka asjaolus, et Euroopa Parlamendi 2014.a valimistel kandideerimisega esitas üksikkandidaat P.M peale valimispäeva ERJK-le valimiskampaania aruande kulude ja tasumiseks kasutatud vahendite kohta, kus kajastas tegelikud valimiskampaaniaks tehtud kulud ja

kulutuste tegemiseks kasutatud vahendid. Nimetatut kinnitab P.M-i enda ütlused ja P.M-i

Euroopa Parlamendi 2014.a valimiste valimiskampaania põhiaruanne kulude ja tasumiseks kasutatud vahendite kohta (lk 32-34). Seega on tõendatud, et P.M kandis valimiskampaania käigus kulusid ja sai tulusid.

Vaidlus puudub ka selles, et P.M jättis eelnevalt teavitamata ERJK-d Euroopa Parlamendi 2014.a valimistel valimiskampaania rahastamisel kasutatavast arvelduskontost, mida kasutas valimiskampaania tulude laekumiseks ja kulude tegemiseks.

Menetlusalune isik tunnistas kohtuistungil, et on süüdi väärteo toimepanemises, süüdi selle kitsas EKS § 125 lõikes. On tema viga, et selline eksitus tekkis, tegu on toime pandud hooletusest. Luges valimiskomisjonilt saadud juhendmaterjali, mille hulgas ka ERJK nõuanded või õpetused, mida kõike tegema peab, kuidagi hooletult või hoomamata, et seal oli mingi konkreetne tähtaeg. Hiljem arvas, et see väike asi on kindlasti juba tehtud. Tegemist on tema veaga, et selline eksitus tekkis.

3

Tunnistaja XXX selgitas kohtuistungil, et on ERJK esimees. ERJK teostab kontrolli lähtudes erakonnaseadusest kõigi valimistel kandideerivate erakondade, valmisliitude ja üksikkandidaatide

suhtes. 2014.a juuli komisjoni koosoleku päevakorras oli Euroopa Parlamendi valimiste

kampaaniaga seotud aruanded ja seaduste täitmine ning komisjoni ametnikud informeerisid

komisjoni, et terve rida üksikkandidaate ei ole täitnud seaduse nõuet, mis kohustab teatama

komisjonile arvelduskontonumbri enne valmiskampaania kulutuste tegemise algust. Kuivõrd komisjonil endal puudus pädevus mingite sanktsioonide rakendamiseks, pöörduti politsei poole. Ühtlasi selgitas, et kui kandidaadid registreerusid valimiskomisjonis, anti neile väike memo või meelespea, kus oli arvelduskontost teavitamise kohta ka informatsioon edastatud. Samuti oli info

kättesaadav veebi kaudu, kas siis komisjoni enda koduleheküljel või valimiskomisjoni koduleheküljel. Kontonumbrist võis teavitada vabas vormis. Infovoldiku peal oli kirjas, et ERJK

ootab teadet e-maili aadressile, milline oli ära näidatud ka infovoldiku peal. ERJK-l on

üksikkandidaadi arvelduskontonumbrit vaja selleks, et eristada üksikkandidaadi puhul näiteks tema isikliku ja igapäevaseks eluks vajaminevate tulude-kulude kontot sellest, kui ta näiteks teeb

valimiskampaania jaoks eraldi konto ja kasutab seda näiteks ainult kampaania rahastamiseks. Tegemist on n-ö läbipaistvust tagava meetmega, et kui tekib vajadus mingit täiendavat kulu või tulu kontrollida, paluda kandidaadil esitada vastava konto väljavõte.

Tunnistaja XXX selgitas kohtuistungil, et töötab Riigikogu kantseleis ERJK-i teenindava nõunikuna. 16.07 toimunud koosoleku ajaks olid põhiliselt kõik üksikkandidaadid oma aruanded esitanud, kuid keegi ei olnud teavitanud arvelduskontost.16.07 koosolekul otsustasid nende isikute suhtes EKS-st tuleneva nõude osas pöörduda politseiameti poole. Olid kõigile, sh P.M-ile andnud võimaluse saada see aruanne ja muude kohustuste esitamise meelespea valimiskomisjoni

kaudu ennast kandidaatideks registreerimisel. Kandidaat registreerib end Vabariigi Valimiskomisjonis ja siis anti koos muu infoga ka sinine trükitud infovoldik. Saatsid igaks juhuks veel valimissündmusele järgmisel päeval kõigile üksikkandidaatidele meiliaadressile veelkordse

meeldetuletuse nende kohustuste kohta, s.t esitada aruanne ja teavitada arvelduskontost. Isiku meiliaadressi said Vabariigi Valimiskomisjonilt krüpteeritud infofailist, kus on kirjas kandidaadi

kontaktandmed, mille kandidaat ise on andnud, s.h meiliaadressi. Ka komisjoni veebilehel aadressil www.erjk.ee on olemas kõik info, nii seadus kui meelespea on sinna riputatud.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni koosoleku protokoll nr 36 (lk 14-16) punkt 1, mis käsitles Euroopa Parlamendi 2014 valimiskampaania aruande võlglasi, kinnitab, et ERJK otsustas

pöörduda Politseija Piirivalveameti poole EP 2014 valimistel osalenud oma arvelduskontost mitteteavitanud üksikkandidaatide suhtes väärteomenetluse algatamiseks.

Üksikkandidaadile sätestatud kohustus teavitada ERJK-d arvelduskontost, mida üksikkandidaat kasutab valimiskampaania tulude laekumiseks ja kulude tegemiseks oli kirjas lisaks EKS § 125 lg

2 ka Euroopa Parlamendi valimiste valimiskampaania aruande esitamise meelespeas (lk 8-10; 139), mis anti Vabariigi Valimiskomisjoni poolt üksikkandidaadile registreerimisel. Samuti saatis

ERJK-st 26.05.2014.a m.h menetlusalusele isikule P.M-ile e-maili seoses „Euroopa Parlamendi valimiste 2014 valimiskampaania aruande esitamisega“, kus oli eraldi välja toodud ka

kandidaadi kohustus teavitada ERJK-d arvelduskontost, mida üksikkandidaat kasutas

valimiskampaania tulude laekumiseks ja kulude tegemiseks (lk 140). Lisaks on Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni koduleheküljel aadressil www.erjk.ee alajaotuses „kasulikud lingid“ link Euroopa Parlament 2014 – valimiskampaania aruande esitamise meelespea, millele hiirega vajutades avaneb ERJK poolt koostatud Euroopa Parlamendi valimiste valimiskampaania aruande esitamise meelespea elektrooniliselt1.

Menetlusalune isik kinnitas kohtuistungil, et on valimiskampaania aruande esitamise meelespeaga ilmselt tutvunud ja 26.05.2014.a e-maili arvatavasti kätte saanud. Selgitas, et arvatavasti luges

1 Arvutivõrgus: (http://www.erjk.ee/sites/default/files/ep_2014_valimisaruande_tutvustus_est.pdf).

4 valimiskomisjonist saadud juhendmaterjali, mille hulgas oli ka ERJK nõuanded või õpetused, et

mida kõike peab tegema. Luges seda ilmselt kuidagi hooletult või hoomamata, et seal on üks

tähtaeg, mis peab olema enne valimiskulutuste tegemise algust ja hooletusest mõtles, et kontonumbri võib teada anda ka üheskoos aruandega. Mingil hetkel arvas, et on arvelduskontost juba kindlasti teada andnud. Ühtlasi oleks ta ilmselt pidanud nägema ERJK poolt 26.05.2014.a saadetud meili, kus tuletati arvelduskontost teavitamise kohustust meelde, kuid sellel aadressil saabub temale umbes 300-400 meili päevas, et võis selle ka maha magada. Kuna ta sellele meilile ei vastanud, siis ei ole seda näinud.

Käesoleva väärteoasja kontekstis ei oma tähtsust asjaolu, et menetlusalune isik ise enda hooletusest on jätnud tähelepanuta talle Valimiskomisjoni poolt antud valimiskampaania aruande

esitamise meelespea ja ka ERJK poolt 26.05.2014.a saadetud e-maili, kus samuti tuletati arvelduskontost teavitamise kohustust meelde. Nimetatud meelespea on värvilises trükis ja seda

lugedes või sellele peale vaadates tuleb paremast tulbast mustas kastis selgelt esile, et arvelduskontodest tuleb komisjoni teavitada aadressil erjk@riigikogu.ee selgitusega „annetused ja isiklik vara“. Seega ei olnud arvelduskontost teavitamise kohustus peidetud kuskile teksti sisse,

vaid oli eraldi välja toodud, esile tõstetud ning ei saanud märkamata jääda. Isikutelt, kes kandideerivad Euroopa Parlamenti, kus nad esindavad mh Eesti Vabariiki ja enda valijaid, on alust eeldada, et nad võtavad vaevaks end kurssi viia kandideerimiseks neile seaduses sätestatud nõuete ja kohustustega ning täidavad neid. Kohtu hinnangul on nii Valimiskomisjon kui ka ERJK teinud

endast kõik oleneva, et informeerida Euroopa Parlamendi 2014.a valimistel osalevaid üksikkandidaate neile seadusest tulenevast kohustusest teavitada ERJK-d arvelduskontost, mida

üksikkandidaat kasutab valimiskampaania tulude laekumiseks ja kulude tegemiseks. Kuigi

seadusandja ei ole ERJK-le pannud kohustust tutvustada kõigile üksikkandidaatidele neid puudutavaid seaduste sätteid, on komisjon heast tahtest seda korduvalt teinud. Ei saa eeldada, et

kui vaatamata korduvatele teavitustele kandidaadid oma kohustusi ei täida, hakkavad ERJK töötajad kandidaatidega veel igaühega eraldi ühendust võtma.

EKS § 125 lg 2 sätte tõlgendamisega seonduvalt märgib kohus järgmist:

01.04.2013.a jõustunud ja käesoleval ajal samas sõnastuses kehtiv EKS § 125 lg 2 sätestab, et üksikkandidaat võib valimiskampaania tulude laekumiseks ja kulude tegemiseks kasutada vaid selliseid arvelduskontosid, millest ta on teavitanud erakondade rahastamise järelevalve komisjoni.

Seletuskirja erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde on nimetatud muudatuse kohta

selgitatud alljärgnevat:2

EKSi § 125

pealkirja muudetakse, kuivõrd sätte sisu laiendatakse ka

üksikkandidaatide valimiskampaania arvelduskonto nõuetele. EKSi § 125

senine sõnastus muudetakse paragrahvi esimeseks lõikeks ning sisulisi muudatusi ei tehta. EKSi § 125 sõnastust täpsustatakse üksikkandidaadi erisusi silmas pidades. Kuna erakondade rahastamise järelevalve komisjoni poolt on õigustatud üksikkandidaadi tegevuse kontrollimine vaid valimisperioodil ja

valimistega seotult, siis on põhjendatud ka üksikkandidaadi poolt komisjonile vaid nendest arvelduskontodest teada andmine, mida üksikkandidaat kasutab valimiskampaaniaks“.

Seadusandja on üksikkandidaatide arvelduskontodest ERJK-d teavitamise sidunud valimisperioodiga ja sellega seonduvalt valimiskampaaniaga ehk on määratletud periood, millel on algus ja lõpp. Valimiskampaania ise algab mingist hetkest. Valimisperioodi algus ja tehtud kulutused ei ole seotud kandidaadi registreerimisega Valimiskomisjonis. Lugedes EKS § 125 lg 2

sõnastust võib üksikkandidaat valimiskampaania tulude laekumiseks ja kulude tegemiseks kasutada vaid selliseid arvelduskontosid, millest on eelnevalt ERJK-d teavitanud. EKS § 128 lg 5

sätestab üksikkandidaadile kohustuse esitada aruande valimiskampaania kulude ja kasutatud vahendite päritolu kohta ning tulenevalt EKS § 128 lg 1 tuleb araunne esitada ERJK-le komisjoni

2 Seletuskiri erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde (304 SE). Arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems&eid=5efc1b73-432b-479d-8d30-9ffb4ff21061

5 nõutud vormis ühe kuu jooksul valimispäevast alates. Sellest tulenevalt saab aruande esitamise kohustusega lugeda valimisperiood lõppenuks. EKS § 125 lg 2 ja § 128 lg 5 koostoimes tõlgendades

on võimalik väita, et seadusandja on pidanud silmas, et arvelduskontost, mida üksikkandidaat

kasutab valimiskampaania kulude tegemiseks ja tulude laekumiseks, teavitab üksikkandidaat ERJK-d enne reaalsete kulude tegemist ja tulude laekumist ja hiljem esitab aruande kulude ja tulude osas. EKS § 125 lg 2 teistpidisel tõlgendamisel tekib olukord, kus paragrahv kaotab oma

mõtte ja sellel puudub otstarve. Arvelduskontost eelneva teavitamise eesmärgiks on tagada

vajadusel hilisem kontrolli võimalus - kas arvelduskontolt on tasutud just aruandes näidatud

summad (kas reaalselt olid sellised kulutused nagu on aruandes kajatatud). Lähtudes seaduse

seletuskirjast on seadusandja eesmärgiks ennekõike üksikkandidaadi rahastamise süsteemi ja valimiskampaania aruandluse läbipaistvamaks muutmine.

Tunnistaja XXX selgitas kohtuistungil, et arvelduskontost tuleb teavitada enne valimiskampaania

kulutuste tegemist või siis mingite sponsortulude saamist. ERJK on lähtunud EKS § 125

lg 2

tõlgendamisel põhimõttest, et arvelduskontost teavitamine on preventiivne meede, mille kohta antakse teade komisjonile enne, kui hakatakse reaalselt kulusid tegema või ka tulusid saama ehk siis valimiskampaania finantseerimise reaalne toime algab ja enne seda peab olema see teavitus esitatud. Kui kandidaadid oleksid arvelduskontost teavitanud koos aruandlusega oma tulude ja

kulude kohta, oleks see teavitus olnud formaalselt esitatud hilinemisega, kuid komisjon oleks kindlasti kaalunud, kas tegemist on EKS § 125 lg 2 kohase olukorraga. Antud juhul olid kõik need isikud, kelle suhtes politseile avaldus tehti täpselt samas olukorras ning keegi ei olnud aruandega koos kontonumbrit neile teada andnud.

ERJK koosoleku protokoll nr 36 (lk 14-16) kinnitab, et 16.07.2014.a seisuga ei olnud P.M enda arvelduskontost komisjoni teavitanud. Arvelduskontost teavitas menetlusalune isik

ERJK-d 29.09.2014.a, mida kinnitas ka tunnistaja Zoja Massi kohtuistungil (lk 143 pöördel).

Seega teavitas P.M ERJK-d arvelduskontost peale tema suhtes väärteomenetluse algatamist. Isegi kui P.M oli segaduses, millal arvelduskontost teavitada, oleks tal ka hiljemalt

valimiskampaania aruande esitamisel olnud võimalik arvelduskontost teavitada. Kuid ka valimiskampaani aruande esitamisel, ei esitanud P.M valmiskampaania kulude ja tuludega seotud arvelduskonto numbrit. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus isik ei teavitanud valimiskulutustega seotud arvelduskontost omal initsiatiivil üldse, vaid tegi seda alles siis kui tema suhtes oli alustatud väärteomenetlust.

ERJK poolt koostatud Euroopa Parlamendi valimiste valimiskampaania aruande esitamise

meelespeal on samuti kirjas alljärgnev:“ erakonna nimekirjas kandideeriv erakonnast eraldi

kulutusi teinud isik üksikkandidaat võivad valimiskampaania rahastamisel kasutada vaid neid arvelduskontosid, millest nad on ERJK-d teavitanud.“

Kõigest eelnevast johtuvalt on kohus seisukohal, et EKS § 125 lg 2 kohaselt võib üksikkandidaat

valimiskampaania tulude laekumiseks ja kulude tegemiseks kasutada vaid selliseid arvelduskontosid, millest ta on eelnevalt teavitanud erakondade rahastamise järelevalve komisjoni.

Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et Euroopa Parlamendi valimistel kandideerijana lähtus

ennekõike asjakohaseks peetavast seadusest, mis on Euroopa Parlamendi valimiste seaduses (edaspidi nimetatud ka EPVS), mis §-s 4 sätestab nõuded kandideerijale. Tuvastas, et täidab need nõuded, §-s 26 defineeritakse mõiste üksikkandidaat ja §-id 63 ja 64 määratlevad valimiskulude tegemise ja aruandmise korra ning seal on nimetatud ka tähtaeg, millise perioodi jooksul hiljemalt

pärast valimisi tuleb esitada kulude ja annetuste kohta käiv aruanne. Tutvus eeskätt Euroopa Parlamendi valimiste seadustega, mis oli 2009.a võrreldes väga vähe muutunud, EKS muutustega

tutvus alles pärast seda, kui ilmnes probleem väärteoga. Ei teadnud, et peab ennast käsitlema erakonnana. EKS on tema jaoks raskesti mõistetav, sest selle § 1 defineerib erakonna ja selle

6 definitsiooni järgi kontrollis Äriregistrist ning teda ei ole erakonnana registreeritud. Ei mõista, miks EKS reguleerib asja nimega üksikkandidaat.

Erakonnaseaduse eelnõu seletuskirjas nr 655 SE3, millega viidi üksikkandidaadi kohta käiv regulatsioon sisse EKS-i on seaduse üdise eesmärgina sätestatud järgmist: „eelnõu eesmärk on

muuta erakondade, valimisliidu ja üksikkandidaadi rahastamise süsteem ja valimiskampaania

aruandlus läbipaistvamaks ning kehtestada reeglid annetustele, sätestada keelatud annetuste vastuvõtmise tagajärjed, anda järelevalvepädevus sõltumatule järelevalveorganile ja kehtestada

mõjusad karistused neile, kes eiravad seadusega kehtestatud reegleid“. Eelnõu sisu kohta selgitatakse seletuskirjas, et „kehtiv EKS reguleerib ainult erakonnaga seonduvaid küsimusi, kuid

eelnõuga täiendatakse seadust ka valimisliidu ja üksikkandidaadi valimiskampaaniaga

seonduvaga, koondades valimiskampaania järelevalve ühte seadusesse. Eelnevaga seonduvalt tehakse muudatused valimisseadustes, MKS-s ja KarS-s. Muudatused eelnõus on kajastatud küsimuste kaupa“4 Seega on seadusandja arusaadavalt selgitanud, miks EKS-s on vaja reguleerida üksikkandidaadiga seonduvat.

Kohus peab siinkohal vajalikuks juhtida menetlusaluse isiku tähelepanu ka asjaolule, et EPVS §

26 ei defineeri mõistet üksikkandidaat, vaid sätestab üksikkandidaadina registreerimise tingimused. Küll aga defineerib üksikkandidaadi mõiste EKS § 52. Nimetatud muudatus jõustus

01.04.2011.a. Erakonnaseaduse eelnõu seletuskirjas on nimetatud muudatuse kohta selgitatud

alljärgnevat “üksikkandidaat osaleb nii Riigikogu, Euroopa Parlamendi kui ka kohaliku

omavalitsuse valimistel. Üksikkandidaadi valimiskampaania aruandlust reguleerivad sätted tuuakse üle KOVVS §-dest 59–61, EPVS §-dest 63–65 ja RKVS §-dest 65–67. Üksikkandidaadi

regulatsioon on EKS-i toodud valimisseadustest tulenevalt valimiskampaania aruandluse ja rahastamise põhimõtete ühtlustamise vajadusest. Muud sätted, mis seonduvad valimistoimingute

ja valimistega, kuuluvad valimisseaduste reguleerimisalasse. See, milline peab olema

üksikkandidaadi aruandlus, ei ole valimispõhimõte ega kuulu konstitutsiooniliste seaduste

reguleerimisalasse. Samuti ei oleks võimalik viidata valimisseadustes EKS-le, et erakonnale kehtestatud valimiskampaania rahastamise ja kontrolli sätted rakenduksid üksikkandidaadile, sest konstitutsioonilises seaduses ei viidata lihtseadusele5“ Nimetatud EKS muudatusega seonduvalt

on menetlusaluse isiku poolt viidatud EPVS paragrahvid 63 ja 64 samuti kehtetud alates 01.04.2011.a, seega ei olnud menetlusalusel isikul võimalik valimisperioodil kehtinud EPVS-st lugeda valimiskulude tegemise ja aruandmise korra kohta, rääkimata siis tähtajast, millise perioodi jooksul hiljemalt pärast valimisi tuleb esitada kulude ja annetuste kohta käiv aruanne. Seega oli

EPVS võrreldes aastaga 2009 seoses üksikkandidaadi aruandluse ja rahastamise põhimõtetega oluliselt muutunud. Kuigi menetlusalune isik väidab, et Euroopa Parlamendi valimistel lähtus ta

ennekõike asjakohaseks peetavast seadusest, s.o. Euroopa Parlamendi valimiste seadusest, on menetlusalune isik P.M just EKS-s § 12 8 lg 5 sätestatud aruandekohustuse täitnud õigeaegselt, mis näitab, et P.M oli teadlik, et valimistega seoses reguleerib üksikkandidaadi tegevust ka EKS. Samuti on ERJK poolt koostatud Euroopa Parlamendi valimiste valimiskampaania aruande

esitamise meelespeas otsesõnu viidatud just erakonnaseadusele, mida menetlusalune isik väidetavalt põgusalt siiski näinud ja lugenud oli.

On üldteada asjaolu, et menetlusalune isik P.M on teistkordselt valitud Euroopa Parlamendi liikmeks, seega on alust arvata, et menetlusalune isik on kursis seadusloomega ning

asjaoluga, et seadused on ajas pidevalt muutuvad ja lähtuma peab siiski seaduse kehtivast redaktsioonist.

Kõigest eelnevast johtuvalt on tõendamist leidnud, et P.M , jättes teavitamata

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni Euroopa Parlamendi 2014.a valimistel

3 Erakonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskiri (655 SE). Arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems&emshelp=true&eid=886974&u=20101206170010 4 Samas. 5 Samas.

7 valimiskampaania rahastamisel kasutatavast arvelduskontost, on oma sellise tegevusega rikkunud

EKS § 125

lg 2, millega pani toime EKS § 1215

sätestatud väärteo, s.o. üksikkandidaadi arvelduskontost teavitamata jätmise.

Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Karistusseadustiku § 15 lõike 3 kohaselt on väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule

vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral

pidanud ette nägema. Selleks, et isikule ette heita hooletust peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust, jättes mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata,

mille tähele panemiseks ja täitmiseks oli ta kohustatud. Käesolevas väärteoasjas seisnes

menetlusalus isiku P.M-i hoolsuskohustus selles, et tema kui Euroopa Parlamenti kandideeriv isik peab end kurssi viima seaduses Euroopa Parlamenti kandideerimiseks sätestatud nõuete ja kandidaadile esitatud kohustustega. Menetlusalune isik ise on samuti tunnistanud, et ilmselt luges valimiskomisjonist saadud juhendmaterjali kuidagi hooletult või hoomamata, et seal on üks tähtaeg, mis peab olema enne valimiskulutuste tegemise algust ja hooletusest mõtles, et kontonumbri võib teada anda ka koos aruandega. Ühtlasi oleks ta ilmselt pidanud nägema ERJK

poolt 26.05.2014.a saadetud meili, kus tuletati arvelduskontost teavitamise kohustust meelde.

Seega, kui P.M oleks olnud piisavalt hoolikas ja tähelepanelik ning oleks piisava hoolsusega lugenud talle edastatud infovoldikut ja e-maili, viinud end kurssi seaduses sätestatud

nõuetega, ei oleks P.M arvelduskontost teavitamise kohustust rikkunud. Seega pani menetlusalune isik P.M väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis.

P.M on viidanud asjaolule, et praeguse regulatsiooni järgi ta lihtsalt ei taibanud otsida üksikkandidaadi kohta käivaid regulatsioone erakonnaseadusest, ta ei taibanud, et ta on erakond ning et rikub EKS § 125. Sellega seoses märgib kohus, et KarS § 17 lg 3 sätestab, et seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. P.M on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

EKS § § 1215

näeb ette vastutuse valimisliidu või üksikkandidaadi poolt valimisteks sellise arvelduskonto kasutamise eest, millest erakondade rahastamise järelevalve komisjoni on jäetud teavitamata ning rikkumise eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud väärteo raskust ja laadi ning menetlusaluse isiku isikut. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Nähtuvalt

karistusregistrist (lk 121) ei ole menetlusalust isikut varem kriminaalkorras karistatud, samuti

puuduvad kehtivad väärteokaristused. Tegemist on esmakordse sellelaadse õigusrikkumisega. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku süü väike ning isik on süüd tunnistanud. Samuti arvestab

kohus karistuse mõistmisel asjaolu, et menetlusalune isik on ERJK-d hiljem s.o 29.09.2014.a arvelduskontost, mida menetlusalune isik kasutas Euroopa Parlamendi valimiskampaania tulude

laekumiseks ja kulude tegemiseks, teavitanud. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et P.M

on võimalik karistada rahatrahviga sanktsiooni alammäära lähedases määras 40 trahviühikut, s.o. 160 eurot.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 107,108,109,111,

Otsustas

8 1. Süüdi tunnistada P.M üksikkandidaadi poolt valimisteks sellise arvelduskonto kasutamises, millest erakondade rahastamise järelevalve komisjoni on jäetud teavitamata s.o EKS § 1215 ettenähtud väärteos. 2. määrata P.M-ile EKS § 12 15 sätestatud väärteo eest karistuseks rahatrahv 40 trahviühikut s.o 160 eurot.

Rahatrahv tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis,

EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 №rdea pangas.

Makseinfo viitenumber edastatakse P.M-ile

e-posti aadressile

indrek.tarand@gmail.com. Maksekorraldusel märkida selgitusena „P.M

väärteoasi 4-14-8914, rahatrahv.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega

seonduvad kulud. Probleemide korral makseinfo saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: ). itabi@just.ee

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme

päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva

jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 08.12. 2014

Kohtunik Liina Pohlak