3-14-51476/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Tiina Pappel, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 4. detsember 2014, Tartu Haldusasja number 3-14-51476 Haldusasi OÜ KTM Vara kaebus Keskkonnaameti 13. juuni 2014. a otsuse nr JT 10-5/14/25201-21 tühistamiseks, alternatiivselt osaliselt tühistamiseks, alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks, alternatiivselt osaliselt õigusvastasuse tuvastamiseks ja Keskkonnaameti kohustamiseks kaevandamisluba välja andma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28. augusti 2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ KTM Vara määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON OÜ KTM Vara määruskaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu 28. augusti 2014. a määrus ja saata haldusasi Tartu Halduskohtule

kaebuse

menetlusse võtmise otsustamiseks. Edasikaebamise kord Määruse

peale

võib

esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD 1. 2. augustil 2011 esitas OÜ KTM Vara Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotluse. 2. 13. mail 2014. a kooskõlastas Eesti Maavarade Komisjon protokollilise otsusega nr 14-84 Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni juhataja korralduse eelnõu „Maavara kaevandamise loa andmisest keeldumine Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldisel“. 3. 6. juunil 2014 esitas OÜ KTM Vara Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile taotluse kaevandamisloa viivitamatuks väljastamiseks või alternatiivselt menetlemise peatamiseks juhul, kui Keskkonnaamet on seisukohal, et esinevad alused maapõueseaduse (MaaPS) § 34 lg 1 p-de 8 ja 14 kohaldamiseks. 4. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni 13. juuni 2014. a otsusega nr JT 10-5/14/25201-21 peatati OÜ KTM Vara 2. augustil 2011 esitatud Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotluse osas otsuse tegemine kuni uute asjaolude selgumiseni.

5. OÜ KTM Vara esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni 13. juuni 2014. a otsuse nr JT 10-5/14/25201-21 „Pikknurme dolokivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse osas otsuse tegemise menetlemise peatamine“ tühistamiseks, alternatiivselt osaliselt tühistamiseks, alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks, alternatiivselt osaliselt õigusvastasuse tuvastamiseks ja Keskkonnaameti kohustamiseks kaevandamisluba välja andma. 6. Halduskohus tagastas 28. augusti 2014. a määrusega OÜ KTM Vara kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohus leidis, et kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kaebaja esitas 6. juunil 2014 Keskkonnaametile taotluse kaevandamisloa viivitamatuks väljastamiseks või alternatiivselt menetlemise peatamiseks juhul, kui Keskkonnaamet on seisukohal, et esinevad alused MaaPS § 34 lg 1 p-de 8 ja 14 kohaldamiseks. Keskkonnaamet on leidnud, et eelnimetatud alused esinevad ja on menetluse peatanud 13. juuni 2014. a otsusega nr JT 10-5/14/25201-21. Seega on kaebaja alternatiivselt esitatud taotlus rahuldatud. Kaebaja pöördus aga halduskohtusse ja soovib vaidlustada endale soodsat otsustust. Kaebaja taotluse rahuldamist ei saa pidada kaebaja õiguste rikkumiseks. Keskkonnaamet ei ole kaebaja kaevandamisloa taotluse osas keelduvat otsust teinud ega ole ka menetluse peatamise tõttu otsuse tegemisega viivituses, mistõttu ei saaks kohus Keskkonnaametit kohustada kaebaja 2. augusti 2011. a taotluse osas otsust tegema või seda rahuldama. Kui kaebaja soovib haldusmenetluse jätkamist Keskkonnaametis, tuleb selleks esitada ametile vastavasisuline taotlus. Kuna kaebajal puudub käesoleval juhul kaebeõigus kaebuse esitamiseks, siis kuulub OÜ KTM Vara kaebus tagastamisele. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 7. OÜ KTM Vara esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 28. augusti 2014. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega võtta kaebus menetlusse. Määruskaebuse kohaselt kohaldas halduskohus HKMS § 121 lg 2 p-i 1 ebaõigesti. Kaebaja esitas 6. juunil 2014 Keskkonnaametile taotluse, mis oli pealkirjastatud järgnevalt: taotlus kaevandamisloa viivitamatuks väljastamiseks või alternatiivselt menetluse peatamiseks. Dokumendis palus kaebaja viivitamatult väljastada kaevandusluba. Kaebaja selgitas üheselt mõistetavalt, et puuduvad alused MaaPS § 34 lg 1 p-de 8 ja 14 kohaldamiseks, samuti puuduvad muud MaaPS § 34 lg-s 1 nimetatud alused kaevandamisloa väljastamisest keeldumiseks. Kaebaja märkis selgesõnaliselt, et Keskkonnaamet on kohustatud viivituseta kavandamisloa väljastama. Samas taotluses asus kaebaja selgesõnaliselt seisukohale, et peab MaaPS § 34 lg 1 p-de 8 ja 14 kohaldamist ka menetluse peatamise alusena õigusvastaseks ja tema õigusi rikkuvaks. Asjaolu, et kaebaja on eelistanud kaevandamisloa keeldumise otsusele menetluse peatamise otsust samadel õiguslikel ja faktilistel alustel ei välista kaebaja kaebeõigust, sest nii ühel kui ka teisel juhul on tegemist subjektiivsete õiguste rikkumisega. Põhiseaduse §-st 15 tulenevalt on kaebajal subjektiivne õigus nõuda maapõueseaduse regulatsioonist kinnipidamist ka kaevandamisloa menetluse peatamise korral. Riigikohtu seisukohast asjas nr 3-3-1-56-08 lähtudes on kaebaja õiguste rikkumine üheselt mõistetav. Kaebaja soovis esitatud taotluses kaevandamisloa väljastamist. MaaPS § 34 lg 1 p-de 8 ja 14 alusel kavandamisloa taotluse menetlemise peatamisega kaasneb kaebaja poolne Pikknurme karjääris ehitusdolokivi kaevandamise võimatus. Haldusorgani otsus lükata määramatuks ajaks edasi kaevandamisloa väljaandmine olukorras, kus puuduvad kaevandamisloa väljastamist takistavad asjaolud, on vastuolus kiire haldusmenetluse põhimõttega ja riivab otseselt kaebaja ettevõtlusvabadust. Kaebaja ei saa tegeleda ehitusdolokivi kaevandamise ja müügiga. OÜ-l KTM Vara on sõlmitud tarnelepingud mitme 2 2

erineva lepingupartneriga. Nende lepingute täitmine muutub seoses menetluse peatamise ja kaebaja esitatud esmase taotluse rahuldamata jätmisega võimatuks. See omakorda toob kaasa täiendavalt kaebaja poolse kahjunõude. Analoogilises haldusmenetluses on Riigikohus pidanud menetluse peatamist isiku õigusi rikkuvaks. Halduskohus ei ole määruses järginud ka kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustust, kuna lahendist ei selgu, miks kaebaja õigusi menetluse peatamine ei riiva, kuigi ta ei saa menetluse peatamise tõttu asuda realiseerima oma lepingulisi kohustusi ning teenida ettevõtlustulu. Kohus on kaebuse tagastanud vastuolus eelviidatud õigusteoorias toodud seisukohaga. Olukorras, kus isik ei saa kaevandusega seotud ettevõtlusega tegeleda ja haldusmenetluse järgmiste toimingute tegemine on teadmata ajaks edasi lükatud ei saa olla tegemist toiminguga või haldusaktiga, mis üheselt mõistetavalt ei riiva kaebaja õigusi. Sellises olukorras ei ole kaebeõiguse puudumine kahtlusteta selge. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 28. augusti 2014. a määrus tuleb tühistada ja OÜ KTM Vara määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus saadab haldusasja tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise küsimuse otsustamiseks. Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist. 9. Nagu nähtub kaebaja poolt 06.06.2014. a vastustajale esitatud taotlusest, on ta soovinud kohustada vastustajat kaevandamisloa viivitamatuks väljastamiseks või alternatiivselt menetlemise peatamiseks (tl 51). Vastustaja on 13.06.2014. a kirjaga nr JT 10-5/14/25201-21 peatanud kaebaja kaevandamise loa taotluse osas otsuse tegemise menetlemise (tl 48). Käesoleval juhul on vaidluse all küsimus, kas selline otsustus saab rikkuda kaebaja õigusi ja kas tal on selles osas kaebeõigus. Kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel on võimalik üksnes juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtluseta. Kaebeõiguse ilmselge puudumisega on tegemist juhul, kui haldusakt ei saa kaebaja õigusi rikkuda. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei saa kindlalt väita, et antud vastustaja kiri ei riku kaebaja õigusi. Kaebaja kaebuse eesmärgiks on saada kaevandamisluba, mida ta on ka selgelt väljendanud. Kuna vastustaja on kaevandamisloa menetlemise peatanud kuni uute asjaolude selgumiseni, siis ei ole võimalik väita, et see ei riku kaebaja õigusi. Kuigi kirja resolutsioonist otseselt ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja kaevandamisloa väljastamise taotluse rahuldamata jätnud, siis kaevandamisloa menetlemise peatamine iseenesest näitab, et kaebaja taotluse rahuldamisest on keeldutud. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus on rikutud kaebaja õigust tegeleda ettevõtlusega ja täita oma partneritega sõlmitud tarnelepinguid. Seega ei ole kaebeõiguse puudumine ilmne ja halduskohtul puudus õigus kaebust tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebaja on esitanud halduskohtule kaebuse, kus ta on esitanud kolm erinevat alternatiivset nõuet: tühistamis-, tuvastamis- ja kohustamisnõude. Kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb halduskohtul välja selgitada, millise nõude juurde kaebaja jääb, kuna näiteks tühistamis- ja kohustamisnõude esitamisel on tuvastamisnõue ebavajalik, kuna see on hõlmatud juba tühistamisnõudega. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene Tiina Pappel Agu Timmi 3 3