3-14-51867/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-51867 Määruse kuupäev 04.detsember 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Ergo Jõhve kaebus Tartu Vangla vastu materiaalse kahju hüvitamise nõudes summas 360 eurot Menetlusosalised Kaebaja – Ergo Jõhve Vastustaja – Tartu Vangla

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata Ergo Jõhve taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. 2. Lõpetada menetlus haldusasjas 3-14-51867. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. Kinnipeetav Ergo Jõhve on esitanud Tartu Halduskohtusse kaebuse (kohtus registreeritud 22.08.2014), milles ta märgib, et ta soovib esitada haginõuet Tartu Vangla vastu, ühtlasi paludes kohtul pikendada kaebuse esitamise tähtaega, kuna ta ootas kohtu poolt riigi õigusabi taotluse lahenduse tulemust.

2. 08.09.2014 määrusega jättis Tartu Halduskohus E. Jõhve kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli esitada nõuetele vastav kaebus, samuti pidi kaebaja koos kaebusega esitama riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse või esitama taotluse riigilõivust vabastamiseks, ning teatama kohtule, kas ta soovib asja arutamist istungil, kirjalikus menetluses või lihtmenetluses. Kohus märkis 08.09.2014 määruses, et kuna E. Jõhvel on kaebuse esitamiseks kohtusse kahju hüvitamise nõude osas ületatud ette nähtud 30 päevane tähtaeg, tuleb kaebuses esitada ka kaebuse kohtusse esitamise tähtaja ennistamise taotlus koos tähtaja ületamise põhjuste välja toomisega.

3. 23.09.2014 vastuses täpsustas E. Jõhve oma kahjunõude suurust ning palus kohtult viitenumbrit, et tasuda kaebuselt riigilõivu. Samuti taotles E. Jõhve teiste kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist.

4. 25.09.2014 määrusega jättis Tartu Halduskohus E. Jõhve kaebuse teistkordselt käiguta ning pikendas kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 08.09.2014 määrusega antud tähtaega 15 päeva võrra.

2 5. 10.10.2014 esitas E. Jõhve kaebuse täpsustuse, milles ta kõrvaldas Tartu Halduskohtu 08.09.2014 määruses ja 25.09.2014 määruses välja toodud puuduseid. Samuti esitas E. Jõhve riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse. Kaebuse kohtusse esitamise tähtaja ennistamiseks taotlust E. Jõhve ei esitanud.

6. 04.11.2014 määrusega võttis Tartu Halduskohus E. Jõhve kaebuse menetlusse. Samas määruses märkis kohus uuesti, et kaebus on kohtusse esitatud ettenähtud tähtaega ületades, mistõttu andis kohus kaebajale tähtaja kümme päeva kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks

7. Kaebaja esitas 13.11.2014 Tartu Halduskohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, milles põhjendab kaebuse esitamise tähtaja ületamist. Kaebaja märgib, et ületas 30 päevase vaidlustamise tähtaja, kuna ootas advokaadi taga, kes tegeles tema kriminaalasjaga. Advokaadil aga aega ei olnud. 12.08.2014 esitas ta taotluse riigipoolse õigusabi saamiseks, mis jäeti 15.08.2014 määrusega rahuldamata. Riigilõivu sai ta antud asjas tasuda alles peale kohtu 25.09.2014 määruses viitenumbri märkimist. Samuti on pidevate kambri läbiotsimiste käigus aetud segi ning osaliselt on kadunud märkmed, mis on raskendanud paberite esitamist kohtule. Tartu Vangla on venitanud osade oluliste koopiate väljastamisega pidevalt ja pikalt.

Kohtu seisukoht

8. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg-le 2 kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 71 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

9. E. Jõhve on kaebuse Tartu Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitanud kaebetähtaega rikkudes. HKMS § 47 lg 2 kohaselt kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 sätestab samuti, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

10. E. Jõhve on kohtueelse menetluse läbinud. Antud juhul on kohtueelset menetlust lõpetavaks lahendiks Tartu Vangla 08.07.2014 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise vastus nr 1-13/727-2, mille kaebaja on kätte saanud allkirja vastu 10.07.2014 ning Tartu Vangla 15.07.2014 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise vastus nr 1-13/743-2, mille kaebaja on kätte saanud allkirja vastu 15.07.2014. 30-päevased vaidlustamistähtajad hakkasid kulgema vastavalt 11.07.2014 ja 16.07.2014 ning kohtule kahju hüvitamisnõuete esitamise tähtajad lõppesid vastavalt 11.08.2014 ja 14.08.2014. Kaebaja on esitanud kaebuse halduskohtule 22.08.2014. Seega on kaebus esitatud 30-päevast kaebetähtaega rikkudes. Eelnevates kohtumääruses toodud kohtu seisukohta, et kaebus on kohtusse esitatud tähtaega rikkudes, kinnitab ka Tartu Vangla 4.12.2014 esitatud vastus kohtu päringule, mille kohaselt pidi E.Jõhve andma kohtule esitatud kaebuse vangla valvurile üle 21.08.2014, kuna eelmisel õhtul valvurite poolt kogutud kirjad antakse kohtu kordnikule üle järgmisel päeval. Vangla kinnitusel anti E.Jõhve kaebus registreerimise raamatu järgi üle kohtu kordnikule 22.08.2014.a

3 11. HKMS § 71 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks loetakse eeskätt objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Erandjuhtudel on peetud kohtupraktikas võimalikuks kaebuse tähtaja ennistamist ka subjektiivsetel põhjustel.

12. E. Jõhve tõi tähtaja ennistamise avalduses põhjustena välja asjaolud, et ta ootas advokaadi arvamust, kes antud hetkel tegeles kaebaja kriminaalasja lahendamisega. Samuti viitab E. Jõhve asjaolule, et oli esitanud 12.08.2014 ja 15.08.2014 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotlused, mis registreeriti haldusasjadena nr 3-14-51734 ja 3-14-51774 ning mis jäeti 15.08.2014 määrusega rahuldamata. Kaebaja selgitab lisaks, et ta ei saanud tasuda õigeaegselt kohtu poolt nõutud riigilõivu kaebuse esitamisel, pidevate läbiotsimiste käigus vangla kambrites on segi aetud kaebaja märkmed ning kaebaja hinnangul venitas vangla koopiate väljastamisega.

Kohtu hinnangul ei saa kaebaja poolt nimetatud asjaolud olla antud juhul mõjuvaks põhjuseks, mis takistanuks kaebajal halduskohtusse tähtaegselt kaebust esitamast. Kaebajale pidi olema arusaadav, et tema kahjunõuded jäeti Tartu Vangla 08.07.2014 vastusega nr 1-13/727-2 ning Tartu Vangla 15.07.2014 vastusega nr 1-13/743-2 rahuldamata ning et tal tuleb oma õiguste edasiseks kaitseks pöörduda kaebusega halduskohtusse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. Vangla vastustes on vastav selgitus antud. Halduskohtusse saavad kinnipeetavad esitada kaebuse ilma koheselt riigilõivu tasumata, mida kaebaja on antud juhul ka teinud ning seetõttu on kaebaja selgitused riigilõivu tasumisega seotud viivitusega tähtaja ennistamisel ebaolulised.

Samuti ei ole kohtu hinnangul antud juhul tõendatud, et E. Jõhve poolt mainitud läbiotsimised vangla kambrites ning väidetavad vanglapoolsed viivitused koopiate väljastamisel oleks tal kestvalt takistanud kaebetähtaja jooksul kohtule kaebust esitamast ning ei ole eluliselt usutav ega tõenäoline, et need olid takistavateks asjaoludeks just käesolevas asjas kaebuse tähtaegselt esitamisel.

13. Kohtule 13.11.2014 esitatud taotluses kaebetähtaja ennistamiseks märgib E. Jõhve, et ta ootas arvamust oma advokaadilt, kes sellel ajal tegeles kaebaja kriminaalasja lahendamisega ning, et ta oli esitanud Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotlused.

Kohus selgitab, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei tähenda seda, et kaebaja ei või esitada kaebust tähtaegselt kohtule. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitamiseks kohtule ei ole vaja juriidilisi teadmisi, kaebajal on võimalik ka ilma õigusaktidele viitamata esitada kaebus oma sõnade järgi. Kaebaja läbis ka kohtueelse menetluse ilma välise õigusabita. Ka Tartu Halduskohtu 15.08.2014 määruses haldusasjades nr 3-14-51734 ja 3-14-51774 jättis kohus kaebaja riigi õigusabi taotlused rahuldamata juhindudes HKMS § 110 lg-st 2 ning RÕS § 7 lg 1 p-st 1. Kohus asus seisukohale, et taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus selgitas, et E. Jõhve on kohtule esitatud riigi õigusabi taotlustes kirjeldanud ja põhjendanud probleeme selliselt, mis annab alust arvata, et taotleja on võimeline ise oma õigusi kohtumenetluses kaitsma. Samuti märkis kohus, et uurimisprintsiibist tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

Kaebaja riigi õigusabi taotlused registreeriti kohtus 12.08.2014 ning 15.08.2014 (haldusasjad nr 3-14-51734 ha 3-14-51774) ehk ajal, kui E.Jõhvel oli juba kahju hüvitamise otsuste puhul kohtusse pöördumise 30 päevane tähtaeg lõppenud. Esitades antud asjas 22.08.2014 kaebuse, oli kaebaja teadlik, et tema riigiõigusabi taotlused jäeti rahuldamata, ometi on kaebaja märkinud, et tähtaeg on ületatud riigiõigusabi saamisega.

4

Riigikohus on määruse nr 3-3-1-75-08 punktides 16 ja 17 selgitanud, et halduskohtumenetluses võib tähtaja ennistamiseks küllaldane põhjus olla ka õiguslikult kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Teisalt on Riigikohus samas asunud ka seisukohale, et ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Antud juhul ei saanud kaebaja kuidagi eeldada, et riigi õigusabi taotluse esitamine alles peale kohtusse kaebuse esitamise tähtaja möödumist annab õiguse kaebuse esitamiseks tähtaega ületades või aluse tähtaja ennistamiseks.

Eelnevast tulenevalt jätab kohus Ergo Jõhve kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Kohus on seisukohal, et E.Jõhvel oli võimalik esitada kaebus kahju hüvitamise nõudes kohtusse ettenähtud 30 päeva jooksul. Kohus ei tuvastanud selliseid objektiivseid takistusi, mis oleksid olnud takistuseks kaebuse tähtaegseks esitamiseks.

13. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lõikele 2. Viimatinimetatud paragrahvi 2. lõike kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Tulenevalt eelnevast lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel haldusasja nr 3- 14-51867 menetluse.

14. Kohus märgib, et HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei ole samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik