3-13-842/23 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-842 Haldusasi OÜ Bibigon kaebus Maksuja Tolliameti 19. märtsi 2013. a maksuotsuse nr 12.2-3/12505-21 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 5. veebruari 2014. a otsus Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Bibigon, esindaja v.adv Tarmo Friedenthal Vastustaja – Maksuja Tolliamet Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Bibigon apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada OÜ Bibigon apellatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 5. veebruari 2014. a otsus haldusasjas nr 3-13-842 ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada OÜ Bibigon kaebus ning tühistada Maksuja Tolliameti 19. märtsi 2013. a maksuotsus nr 12.2-3/12505-21. 3. Mõista Maksuja Tolliametilt OÜ Bibigon (registrikood 11370705) kasuks välja menetluskulud esimese ja teise astme kohtus kokku 4510 (neli tuhat viissada kümme) eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 5. jaanuaril 2015 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-13-842 2(10)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksuja Tolliamet (MTA) alustas 23.11.2012 teatega menetlust OÜ Bibigon 2012. a oktoobrikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud 40 398,97 euro suuruse käibemaksu tagastusnõude õigsuse tuvastamiseks. MTA pikendas 13.12.2012 otsusega nr 12.2-3/12505-3 ja 13.02.2013 otsusega nr 12.2-3/12505-18 käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtpäeva kuni 20.03.2013. Kontrollimenetluse tulemused fikseeriti 26.02.2013 kontrollaktis nr 12.2-3/12505- 19, millele OÜ Bibigon esitas 11.03.2013 eriarvamuse. 2. Maksuja Tolliamet vähendas 19.03.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/12505-21 OÜ Bibigon 2012. a oktoobrikuu sisendkäibemaksu summas 40 884,71 eurot, jättis rahuldamata OÜ Bibigon 2012. a oktoobrikuu käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõude summas

40 398,97 eurot ning määras äriühingu poolt perioodi 2012. a novembrikuu eest tasumisele kuuluvaks käibemaksuks 485,74 eurot. Maksuhaldur kontrollis Conpro OÜ 11.10.2012 arvel nr 120134, mille sisuks oli „Kristiine turg äriprojekt tervik varaga“ ja summa 245 308,22 eurot (sh käibemaks 40 884,71 eurot), kajastatud tehingu tegelikku toimumist ning asus kokkuvõtlikult seisukohale, et tegemist oli näiliku tehinguga, mille kohta koostatud dokumendid on koostatud eesmärgiga luua mulje tehingu toimumisest ja seeläbi tekitada OÜ- le Bibigon alus küsida riigilt tagasi käibemaksu Conpro OÜ nimel vormistatud arve alusel, mida Conpro OÜ ei kavatsenud ja ei suudaks riigile ära tasuda.

Tehinguga osteti väidetavalt Kristiine turg tervikvarana ning tasumine toimus OÜ Bibigon poolt Conpro OÜ-le 2011. a-l antud laenu ja sellega seotud kõrvalkohustuste tasaarveldamise teel (s.o põhisumma 124 396,60 eurot, intress 14 925,72 eurot, viivis 105 985,90 eurot, kokku 245 308,22 eurot). OÜ-l Bibigon puudus igasugune majanduslik mõte Conpro OÜ-lt Kristiine turu omandamiseks, sest mõlemad äriühingud olid teadlikud, et turul puudub igasugune perspektiiv, see on püstitatud ebaseaduslikult ja tuleb kohtuotsuste kohaselt lammutada. Kogutud tõendid viitavad ka sellele, et tehingu hind oli põhjendamatult kõrge, sest Ühinenud Turud OÜ oli sisuliselt sama vara 2010. a detsembris võõrandanud Conpro OÜ-le hinnaga 127 823,30 eurot, kuid lepingu järgi müüs Conpro OÜ nimetatud vara OÜ-le Bibigon väidetavalt hinnaga 204 423,52 eurot, kusjuures selleks ajal oli turul järele jäänud vaid kolm üürnikku (kokku oli turul 30 boksi) ja turu ehitamine tunnistatud ebaseaduslikuks.

Tehingu kohta vormistatud dokumentidele märgitud kuupäevadel ei viibinud Conpro OÜ juhatuse liige Taivo Tali Eestis ning Kristiine turu üürnikke ei ole omanikuvahetusest teavitatud, ehkki seda nägid ette nendega sõlmitud lepingud. Maksuhalduril on alust arvata, et kõnealused dokumendid on vormistatud pärast Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2012 otsust nr 3-10-3106, millest selgus Kristiine turu perspektiivitus. Näilikust tehingust ei tekkinud Conpro OÜ-l käivet ja OÜ-l Bibigon ei ole õigust näiliku tehingu kohta vormistatud arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata.

3. OÜ Bibigon esitas 18.04.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 19.03.2013 maksuotsuse tühistamiseks. Maksuhaldur ei ole kontrollaktis ega maksuotsuses nimetanud ühtegi tõsikindlat järeldust, mille alusel saaks väita, et OÜ Bibigon ja Conpro OÜ vaheline tehing oli näilik. Maksuhalduri seisukohad põhinevad tõendite ebaobjektiivsel ja valikulisel hindamisel ning tegemist on pelgalt spekulatsioonidega. Kõik maksumenetluses kogutud tõendid kinnitavad üheselt asjaolu, et majandustehing Conpro OÜ-ga reaalselt toimus. Antud juhul jättis MTA 19.03.2013 maksuotsusega rahuldamata OÜ Bibigon 2012. a oktoobrikuu

3-13-842 3(10) käibedeklaratsioonil esitatud nõude enammakstud sisendkäibemaksu tagastamiseks, mille lahendamiseks tuleks maksukorralduse seaduse (MKS) § 107 lg 3 alusel anda iseseisev haldusakt ja seaduse kohaselt ei saa maksuhaldur lahendada tagastusnõuet maksuotsusega (MKS § 95). Tegemist on haldusakti formaalse õiguspärasuse nõude olulise rikkumisega, mis toob kaasa haldusakti tühistamise. Vastupidiselt maksuhalduri arvamusele oli OÜ Bibigon hinnangul tegemist perspektiivika äriprojektiga. Kuna Kristiine turg osteti eesmärgiga saada tagasi Conpro OÜ-le antud laen ja kõrvalkohustused, oli tehing OÜ Bibigon jaoks majanduslikult mõttekas.

Conpro OÜ juhatuse liige T. Tali on 04.01.2013 seletuses hinnanud Kristiine turu tegelikuks turuväärtuseks 280 000–300 000 eurot, mistõttu on kummastavad maksuhalduri väited, et tehingu hind oli põhjendamatult kõrge. Asjaolu, et T. Tali ei viibinud Eestis dokumentidel fikseeritud kuupäevadel, ei kinnita seda, et Kristiine turu varade omandamist poleks toimunud. Kristiine turu üürnike mitteteavitamine omanikuvahetusest ei ole oluline, kuivõrd üürnike jaoks ei muutunud sisuliselt midagi, sest turu operaatorina jäi algselt tegelema Conpro OÜ.

Kohtumenetlusega haldusasjas nr 3-10-3106 ei olnud OÜ Bibigon ega Conpro OÜ kuidagi seotud. OÜ Bibigon ei saa ka vaidlusalusest tehingust mingit maksueelist.

4. Maksuja Tolliamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Kogutud tõenditest nähtuvalt ei oleks Kristiine turu soetamine olnud majanduslikult mõistlik ja OÜ Bibigon oli turu tulevikuväljavaadetest (s.o peatsest lammutamisest) teadlik. Ühinenud Turud OÜ juhatuse liige on alates 03.05.2011 Margus Tamm ja äriühingu osanik alates 15.11.2012 T. Tali. Conpro OÜ juhatuse liige on alates 31.08.2012 T. Tali ja perioodil 15.04.2011–31.08.2012 oli äriühingu juhatuse liikmeks M. Tamm, kes oli 09.04.2007–11.04.2012 ka OÜ Bibigon juhatuse liige.

Kuna OÜ-l Bibigon olid lisaks kohustused M. Tamme ees, ei ole eluliselt usutav, et M. Tamm ei teavitanud OÜ-d Bibigon Kristiine turu tulevikust enne 08.01.2013. Tehingu hinna määramisel ei arvestatud turuväärtusega, vaid üksnes laenukohustuste suurusega. Kohtumenetluses esitatud väited turuhinna uurimise kohta on paljasõnalised. OÜ Bibigon ja Conpro OÜ vaheline näilik tehing tehti kogu laenusumma ulatuses eesmärgiga saada suurem sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, mis kompenseeriks OÜ-le Bibigon laenutehingust tekkinud kahju olulisel määral.

Tehingu käigus sõlmitud dokumentidel märgitud kuupäevadel ei viibinud Conpro OÜ-d esindanud T. Tali Eestis (sh ostu-müügilepingu sõlmimise, väidetava vara üleandmise ning vara kasutamise lepingu sõlmimise kuupäevadel). Tehinguosaliste esindajad ei ole oma seletustes maininud, et dokumentide allkirjastamine oleks toimunud neil märgitutest erinevatel kuupäevadel. Ekslik on kaebaja järeldus, et MKS § 107 lg 3 rakendamisel tehakse iseseisev haldusakt, mis ei ole maksuotsus. Ka käibemaksu enammakse rahuldamata jätmise korral vormistatakse maksuotsus.

Maksueelise tuvastamine on vajalik üksnes juhul, kui tehing on tehtud teise tehingu varjamiseks. Kui tehingut ei ole üldse toimunud, siis jääb see sõltumata maksueelisest arvesse võtmata (vt Riigikohtu 11.01.2012 otsus nr 3-3-1-46-11).

5. Tallinna Halduskohus jättis 05.02.2014 otsusega OÜ Bibigon kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus jättis tähelepanuta kõik OÜ Bibigon 06.01.2014 esitatud menetlusdokumendid, sest need olid mõjuva põhjuseta esitatud olulise hilinemisega. Vaidlustatud maksuotsus on nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärane haldusakt. OÜ Bibigon ei ole suutnud tõendada, et maksusumma määrati valesti (MKS § 150 lg 1). Kohus nõustus täielikult maksuotsuses esitatud maksuhalduri põhjenduste ja järeldustega ning vastustaja argumentatsiooniga kohtumenetluses, pidamata asja suurt mahtu, poolte seisukohtade üksikasjalikkust ja nende kohtuotsuses kajastamise ulatust arvestades vajalikuks neid kõiki üle korrata (HKMS § 165 lg 2). OÜ Bibigon väide maksuotsuse tühisusest haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 5 järgi jääb arusaamatuks ja tundub ilmselgelt otsituna. Kaebaja ei ole selgitanud, milles seisneb maksuotsuse ebaselgus, vastuolulisus või mittetäidetavus. Asja materjalidest nähtuvalt on

3-13-842 4(10) maksuotsus tegelikkuses olnud OÜ-le Bibigon mõistetav ja vaidlustatav ning maksuotsus on ka kohtulikult kontrollitav. Pole alust rääkida võimalikest motiveerimispuudustest, mis oleksid võinud viia asjas ebaõige haldusakti andmiseni. Alusetu on seegi väide, et maksuhaldur oleks maksuotsuse asemel pidanud tegema otsuse enammakse tagastamata jätmise kohta, sest MTA 12.12.2012 korraldusega alustati MKS § 10 ja § 59 lg 2 p 1 alusel OÜ Bibigon suhtes üksikjuhtumi kontrolli ning juba kontrollaktis on märgitud kavatsus määrata OÜ-le Bibigon ka tasumisele kuuluv käibemaks 485,74 eurot. Seega oli tegemist tavapärase maksumenetlusega, mis tuli tasumisele kuuluva maksusumma määramise tõttu MKS § 95 lg 1 kohaselt lõpetada maksuotsuse tegemisega. Jääb arusaamatuks, kuidas rikub OÜ Bibigon õigusi tema tagastusnõude rahuldamata jätmine just maksuotsusega. Maksuhaldur on selles asjas eeskujulikult järginud MKS § 11 lg-st 1 tulenevat uurimispõhimõtet ja täitnud motiveerimiskohustust. Erinevalt kaebaja enda paljasõnalistest väidetest on maksuhaldur toonud maksuotsuses ja ka kohtumenetluses välja põhjaliku tõendite analüüsi, millel tema järeldused tuginevad (vastuolud seletuste jm tõendite vahel, ebausutavused, seosed äriühingute ja nende esindajate vahel, maksueelise saamine jne). Vastustaja on majandustehingute tõlgendamisel õiguspäraselt lähtunud eelkõige tehingu majanduslikust sisust, mitte selle juriidilisest vormist, ning tuvastanud OÜ Bibigon ja Conpro OÜ vahel 2012. a oktoobris väidetavalt toimunud Kristiine turu müügi näilikkuse. Maksuhaldur on hinnanud asjas kogutud tõendeid õigesti nende kogumis ja vastastikuses seoses ning kooskõlas asjakohase kohtupraktikaga. MTA ei ole rikkunud ka selgitamisvõi ärakuulamiskohustust ega takistanud kaebajal omapoolsete tõendite esitamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. OÜ Bibigon palub 07.03.2014 apellatsioonkaebuses (ja 26.11.2014 täiendavates seisukohtades) halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Halduskohtu otsus on olulisel määral põhjendamata ning sellest ei selgu konkreetsed tõendid ja asjaolud, mille alusel pidas kohus maksuotsust õiguspäraseks. Apellant leiab jätkuvalt, et maksuotsus põhineb maksuhalduri subjektiivsetel oletustel ja tõendite ühekülgsel hindamisel. Halduskohus jättis ka põhjendamatult arvestamata OÜ Bibigon 06.01.2014 seisukohtadega, millele jõudis enne kohtuotsuse tegemist vastata ka maksuhaldur ning mis ei saanud seega põhjustada asja lahendamise viibimist. Vaidlusalusel müügilepingul oli OÜ Bibigon jaoks majanduslik sisu ning Conpro OÜ arvel näidatud majandustehing on toimunud. Tehingu näilikkuse kinnitamiseks tuleb tuvastada, et poolte tahe ei ole olnud suunatud tehingu tegemisele, vaid üksnes näivuse loomisele (nt Riigikohtu 17.12.2009 otsus nr 3-2-1-137-09, p 11). Käesolevas asjas selliseid poolte tahteavalduste näilikkust kinnitavaid tõendeid ja asjaolusid ei esine. Maksuhaldur on väitnud, et müügilepingu sõlmimine oli otstarbetu Kristiine turu peatse lammutamise tõttu, kuid see ei muuda olematuks asjaolu, et vallasvara omandiõigus anti müüjalt (Conpro OÜ) üle ostjale (OÜ Bibigon). Müügileping, mis on täidetud ja mille eesmärk on saavutatud, ei saa olla näilik, kuna poolte tahe vallasasjade omandi tasuliseks üleandmiseks on realiseeritud. Müügilepingu sõlmimisel 02.10.2012 ei olnud Kristiine turu lammutamine sugugi kindel, vaid see selgus alles hiljem. Ettevõtjal ei ole põhjust seada kahtluse alla kohaliku omavalitsuse haldusaktide õiguspärasust ning tal on õigus uskuda nende püsimisse. Tallinna linna ja Harju maavanema vaheline vaidlus haldusasjas nr 3-10-3106 jõustus lõplikult alles Riigikohtu 23.01.2013 määrusega, millega jäeti Tallinna linna kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Lisaks üüris Tallinna linnalt Kristiine turu territooriumi Ühinenud Turud OÜ, mitte apellant, kes ei saanud olla teadlik linna ja üürniku vahelistest võimalikest kokkulepetest. Kuna ehitiste lammutamine on senise kohtupraktika järgi äärmuslik abinõu, siis ei saanud Kristiine turu lammutamine olla

3-13-842 5(10) apellandile ettenähtav. Maksuhaldur ja halduskohus on jätnud täielikult tähelepanuta, et Kristiine turu varasem tegevus oli kasumlik, mistõttu haldusasja nr 3-10-3106 positiivsel lahenemisel saavutanuks OÜ Bibigon väga hea positsiooni. Tehingu äriline riskantsus ei kinnita selle näilikkust. Samuti pole maksuhaldur tuvastanud, et pooled oleksid varjanud vara tegelikku hinda. Turuväärtuse määramisel lähtus maksuhaldur jällegi põhjendamatust eeldusest, et turu lammutamine oli teada. Maksuhaldur on põhjendamatult välistanud omandatud vallasasjade (nt turupaviljonid jms) kasutusvõimaluse OÜ Bibigon ettevõtluses muul otstarbel peale Kristiine turu opereerimise.

Tehingu kohta koostatud dokumentide allkirjastamine ei toimunud mõlema poole poolt samaaegselt, mis on tavapärane ja maksuhalduri spekulatsioonid on asjassepuutumatud. Maksuhaldur ei ole tuvastanud OÜ Bibigon tahet saada lubamatu maksueelis. Tehing ei saanud olla näilik, sest lepiti kokku vallasvara omandiõiguse üleminekus ning valdus anti ka ostjale üle. Maksuhaldur ei ole vastupidist tõendanud, mistõttu ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 ja MKS § 83 lg 4 kohaldatavad. Praeguse vaidluse asjaolud erinevad oluliselt Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-46-11 kajastatutest, mistõttu ei ole see asjakohane ja maksuhaldur pidanuks tuvastama ka lubamatu maksueelise saamise tahte.

OÜ Bibigon maksuarvestuse muutmise aluseks ei saa olla asjaolu, et Conpro OÜ ei ole käibemaksu riigile tasunud. Ebatavaliseks ei saa lugeda ka müügihinna tasumist tasaarveldusega. Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla, et OÜ Bibigon ja Conpro OÜ vahelise tehingu ostuhinnaga tasaarveldatud laenukohustus oli tegelik. Kui mõlemad maksukohustuslased kajastasid makstava ja mahaarvatava käibemaksu korrektselt, ei oleks maksukorrigeerimine õigustatud ka siis, kui tehing oleks olnud näilik (vt Riigikohtu 30.05.2007 otsus nr 3-3-1-22-07). Kehtiv õigus ei võimalda lahendada OÜ Bibigon tagastusnõuet maksuotsusega, vaid selle kohta tuleb MKS § 107 lg 3 alusel anda iseseisev haldusakt (vt L.

Lehis. Maksuõigus. Tallinn: Juura, 2009, lk 147-148). Kuna antud juhul on tagastusnõue lahendatud maksuotsusega, on oluliselt rikutud haldusakti formaalse õiguspärasuse nõudeid.

7. Maksuja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Halduskohus jättis OÜ Bibigon 06.01.2014 seisukohad põhjendatult arvestamata, kuivõrd kohus leidis, et nende analüüsimine põhjustaks menetluse venimist ja kaebaja ei olnud hilinemist millegagi põhjendanud. Enamikule apellatsioonkaebuse väidetest on maksuhaldur vastanud juba 25.06.2013 vastuses kaebusele ja 19.11.2013 täiendavas seisukohas, millega vastustaja palub arvestada ka ringkonnakohtul.

Maksuhaldur jääb endiselt seisukoha juurde, et OÜ Bibigon ja Conpro OÜ vahel ei ole vaidlusalust tehingut tegelikkuses toimunud, vaid sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamiseks on püütud üksnes jätta mulje tehingu olemasolust. Maksumenetluse käigus tekkis ka põhjendatud kahtlus koostatud dokumentide ja antud seletuste tegelikkusele vastavuses. Sellises olukorras ei saa ka rääkida, et kinnitust oleks leidnud Kristiine turu opereerimiseks tarviliku vallasvara omandi tegelik üleandmine. Juba tehingu väidetava tegemise hetkel oli teada, et järele on jäänud üksnes kolm üürnikku ning turu ehitamiseks väljastatud korraldused ja ehitusload olid kohtu poolt tunnistatud ebaseaduslikeks.

Müügitehingu tavapäratult ja põhjendamatult kõrge hind ei kinnita üksikult veel tõepoolest tehingu näilikkust, kuid kogumis muude tuvastatud asjaoludega viitab paratamatult, et tehingu toimumine märgitud tingimustel ei ole eluliselt usutav. Kuigi kohtuotsus nr 3-10-3106 jõustus lõplikult alles 23.01.2013, oli turu lammutamine või teisaldamine aimatav juba pärast 08.06.2012 kohtuotsust ning Kristiine Linnaosa Valitsuse ja Ühinenud Turud OÜ vahel toimusid juba 2012. a sügisest alates läbirääkimised rendilepingu lõpetamise (ja seega haljasala endise olukorra taastamise) osas.

Arvestades Ühinenud Turud OÜ, Conpro OÜ ja OÜ Bibigon vahelisi seoseid, ei saa tõele vastata apellandi väide, et ta uskus veel 2012. a sügistalvel Kristiine turu püsimajäämisesse. Sealjuures alustati Kristiine turu lammutamisega juba 09.01.2013 ehk ammu enne Riigikohtu 23.01.2013 määrust. Selle valguses ei ole eluliselt usutavad apellandi

3-13-842 6(10) väited, et tehingu eesmärk oli soov turg hiljem edasi müüa või leida sellele uus operaator. Vastustaja on endiselt seisukohal, et käibemaksu enammakse rahuldamata jätmise korral vormistatakse maksuotsus (nt Riigikohtu 30.04.2013 otsus nr 3-3-1-4-13, p 13).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

9. Ringkonnakohus nõustub esmalt apellandiga selles, et halduskohtul ei olnud HKMS § 51 lg-st 4 tulenevalt alust jätta OÜ Bibigon 06.01.2014 täiendavate seisukohtadega (ja MTA 18.01.2014 täiendava vastusega) asja lahendamisel arvestamata, sest kohus ei ole millegagi põhjendanud, et nendega arvestamine oleks põhjustanud menetluse viibimist. HKMS § 51 lg 4 kohaselt juhul, kui seisukohtadega arvestamine või taotluse lahendamine ei tingi menetluse viibimist, ei oma tähtsust, millisel põhjusel on taotluse esitamisega hilinetud (vt ka Riigikohtu 08.03.2012 otsus nr 3-3-1-85-11, p-d 24-25; 03.03.2014 otsus nr 3-3-1-65-13, p 31; 29.07.2014 määrus nr 3-3-1-19-14, p 4).

Eelnev ei tähenda, et menetlusosalised võiksidki kohtule avaldusi esitada HKMS § 28 lg-s 4, § 51 lg-tes 1-3 ja § 132 lg-s 1 sätestatut rikkudes, kuid olukorras, kus hilinenult esitatud avalduse arvessevõtmine ei põhjustaks asja lahendamise viibimist, ei saa kohaseks reaktsiooniks avalduse esitamisega hilinemisele olla vastava avalduse tähelepanuta jätmine. Kuivõrd kaebaja on kõik oma täiendavad argumendid toonud esile käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebuses, puudub ringkonnakohtul vajadus OÜ Bibigon 06.01.2014 seisukohti eraldiseisvalt käsitleda.

10. MKS § 83 lg-st 4 tulenevalt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Tehingu näilikuks lugemine ja MKS § 83 lg 4 kohaldamine (s.o näiliku tehingu maksuarvestusest välistamine) eeldab asjaolude pinnalt vastamist küsimusele, kas vaidlusaluse tehingu pooled leppisid kokku, et avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi ei saabugi (tegelikult tehingut polegi) või varjati koos tegelikku tehingut (nt Riigikohtu 12.12.2012 otsus nr 3-3-1- 23-12, p 17). Asjaolu, et TsÜS § 89 lg 1 kohaselt eeldab tehingu näilikkuse tuvastamine poolte tahteavalduste sisulist hindamist, ei tähenda, et tehingu näilikkust saaks tuvastada üksnes otseste tõenditega või asjakohane poleks hinnata muu hulgas dokumentidel kajastatu majanduslikku eesmärgipärasust (nt Riigikohtu 02.11.2011 otsus nr 3-2-1-95-11, p-d 12, 14).

MKS § 83 lg-t 4 on võimalik kohaldada muu hulgas olukorras, kus ostjal oli tehingu kujundamisel kavatsus saavutada suurema summa sisendkäibemaksu mahaarvamine, kui müüja oleks reaalselt sellelt tehingult riigile käibemaksu tasunud. Sellisel juhul on MKS § 83 lg 4 alusel võimalik korrigeerida tehingu väärtust vastavalt selle tehingu väärtusele, mida pooled tegelikult silmas pidasid. Ainuüksi tehingu ebamõistlikult kõrge hind ei anna alust MKS § 83 lg 4 kohaldamiseks, vaid ära tuleb näidata ka ostja või müüja eeldatav maksueelis ning tahtlus maksueelise saamiseks.

Kui näiliku tehinguga varjati teist, väiksema müügihinnaga tehingut, siis on ostjal õigus sisendkäibemaksu maha arvata mitte kogu arvel märgitud käibemaksu ulatuses, vaid aluseks tuleb võtta tehingu tegelik müügihind (vt Riigikohtu 25.04.2013 otsus nr 3-3-1-71-12, p-d 17-19).

11. Praegusel juhul on maksuhaldur tuvastatud asjaolude ja tõendite pinnalt leidnud, et vormistatud tehing ei väljenda poolte tegelikku tahet ja sellega on soovitud üksnes jätta mulje vastava tehingu tegemisest. Maksuhaldur ei ole pidanud võimalikuks, et tehing OÜ Bibigon ja Conpro OÜ vahel siiski toimus, kuid seda dokumentides kajastatust väiksema tegeliku väärtusega. Sellises olukorras ei ole asjakohane apellandi väide lubamatu maksueelise saamisele suunatud tehingupoolte tahtluse tuvastamata jätmise kohta, sest maksueelis on vaja tuvastada üksnes siis, kui näilik tehing on tehtud teise tehingu varjamiseks. Kui tehingut pole üldse toimunud, siis jääb see arvesse võtmata maksueelisest sõltumata (vt Riigikohtu 11.01.2012 otsus nr 3-3-1-46-11, p 19). Kui arvel kajastatud kauba võõrandamist reaalselt ei

3-13-842 7(10) toimu, ei teki ka käivet (käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1) ja vormistatud arve ei vasta KMS § 37 nõuetele (ei kajasta tegelikku majandustehingut), mistõttu puudub dokumentides märgitud ostjal KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 31 lg 1 järgi õigus kajastada vastavat arvet oma sisendkäibemaksuarvestuses. OÜ Bibigon sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramise aluseks ei ole olnud asjaolu, et Conpro OÜ ei ole arvele lisatud käibemaksu riigile üle kandnud (maksuotsuse lk-l 5 on märgitud, et Conpro OÜ 2012. a oktoobrikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud tasumisele kuuluvast 40 877,70 euro suurusest käibemaksust oli 19.03.2013 seisuga võlas 39 376,48 eurot), vaid asjaolu, et käibemaksuga maksustatavat tehingut ei ole toimunud.

12. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga iseenesest selles, et pelgalt asjaolu, et pooled on 02.10.2012 müügilepingus (I kd, tl 189-191p; II kd, tl 55-57p) leppinud kokku kõnealuse vallasvara (Kristiine turu tervikvara) omandiõiguse üleandmises ja vormistanud 15.10.2012 vara kasutamise lepingu (II kd, tl 59-60p), millega anti sama vara Conpro OÜ-le jätkuvaks opereerimiseks (s.o vara valdus pidi olema eelnevalt OÜ-le Bibigon üle läinud, kuigi selle kohta eraldi akti ei koostatud), ei saa iseenesest kinnitada Conpro OÜ 11.10.2012 arvel nr 120143 (I kd, tl 187;

II kd, tl 58) kajastuva tehingu tegelikku asetleidmist, vaid tegemist võib olla üksnes dokumentide vormistamisega selleks, et jätta muljet tehingu toimumisest. Maksuotsuses (p 3.1) on rõhutatud tehingu majanduslikku mõttetust OÜ Bibigon jaoks, kuid jäetud äriühingute vahelised muud õigussuhted tehingu majandusliku sisu hindamisel piisava tähelepanuta. Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla asjaolu, et OÜ Bibigon andis 10.01.2011 laenulepingu (I kd, tl 193-195p; II kd, tl 52-54p; III kd, tl 83-85p) alusel 2011. a jooksul Conpro OÜ-le ligi 125 000 euro ulatuses laenu Ühinenud Turud OÜ poolt ehitatava Kristiine turu ostmiseks / ehitusarvete tasumiseks (vt J.

Tjurina 21.12.2012 seletus – I kd, tl 159; M. Tamme 08.01.2013 seletus – I kd, tl 163 pöördel; A. Rozalka 09.01.2013 seletus – I kd, tl 166 pöördel). Lepingu p 3.2 kohaselt pidi laenusumma olema tagastatud 02.01.2012, kuid isikute seletuste järgi ei olnud Conpro OÜ 2012. a oktoobriks ühtegi tagasimakset teinud. Olukorras, kus tegemist oli tagatiseta laenuga ning samas olid Kristiine turu ja seda opereeriva Conpro OÜ tulevikuprognoosid muutunud kohtuvaidluste tõttu ilmselgelt negatiivseteks, ei saa pidada majanduslikult mõttetuks, et laenuandja omandab laenusaaja kohustuste katteks kogu viimase vara.

Seda, et vaidlusalune müügitehing tehti nimelt laenukohustuse tagastamiseks, on oma seletustes kinnitanud kõik äriühingutega seotud isikud (vt J. Tjurina 21.12.2012 seletus – I kd, tl 158-159p; T. Tali 04.01.2013 seletus – I kd, tl 160-161p; M. Tamme 08.01.2013 seletus

– I kd, tl 164) ning see on ka eluliselt usutav. Muu hulgas nähtub asja materjalidest, et OÜ Bibigon juhatuse liige Julia Tjurina pöördus juba 26.09.2012 e-kirjaga (I kd, tl 200) maksuhalduri poole küsimusega, kas olukorras, kus laenukohustuse kustutamine vormistatakse äriühingute vahelise põhivara müügina, on tegemist käibega, millele MTA ametnik vastas, et põhivara müügil tuleb üldjuhul (v.a kinnisasjadega seotud erisused) lisada käibemaks 20%. Maksuhaldur ei ole väitnud, et tehinguobjektiks olnud müügiboksidel (sh eemaldatavatel ehitusdetailidel) ja nende sisustusel (nt konditsioneerid, radiaatorid), välilettidel, pinkidel jmt inventaril puuduks üldse igasugune rahaline väärtus. Pidades silmas, et Kristiine turu ehitised olid püstitatud kõige varem 2010. a teisel poolel (s.o mitte enne Kristiine Linnaosa Valitsuse ja Ühinenud Turud OÜ vahel 30.07.2010 rendilepingu sõlmimist – III kd, tl 37 ja pöördel), ei saanud olla tegemist ka oluliselt amortiseerunud varaga. Lisaks nähtub maksuotsusest (lk 11), et mingit muud vara Conpro OÜ-l ei olnud. OÜ Bibigon jaoks oli kahtlemata majanduslikult ratsionaalsem laenukohustused tasaarvestada Conpro OÜ olemasoleva varaga, saades seeläbi viivitamatult tagasi vähemasti osagi väljastatud laenust, selle asemel, et hakata laenusummat tagasi nõudma muul viisil, mis ei saanuks olla tulemuslikum, vaid pigem vastupidi. Seejuures oli OÜ-l Bibigon täielik ülevaade Conpro OÜ majanduslikust seisust (sh sissetulekutest ja varadest), sest OÜ Bibigon osutas Conpro OÜ-le raamatupidamisteenust (nt oktoobrit 2012

3-13-842 8(10) puudutav OÜ Bibigon 31.10.2012 arve nr 12123 – II kd, tl 4). J. Tjurina 19.02.2013 seletuse kohaselt on lammutamisest alles jäänud vara ladustatud osaliselt OÜ Bibigon majas ja osaliselt lammutustööde teostaja (OÜ Marico Ehitus) juures ning see kavatsetakse müüa. OÜ Bibigon esindaja sõnul tasus turu lammutamise eest apellant ning vastava teenuse hind koos käibemaksuga oli 6674,40 eurot. Maksuhaldur ei ole neid väiteid põhjalikumalt uurinud ega hinnanud lammutamisega seotud eeldatavate kulude suurust võrreldes lammutamisel järele jääva vara võimaliku väärtusega, lähtudes üksnes paljasõnalisest väitest, et tegemist oli ehitusprahiga.

13. Maksuhaldur on omistanud põhjendamatult kaugeleulatuva tähenduse asjaoludele, et Conpro OÜ esindaja T. Tali ei viibinud müügitehinguga seoses koostatud dokumentidel näidatud konkreetsetel kuupäevadel (s.o 02.10.2012 ostu-müügilepingu sõlmimise ajal; 11.10.2012 arve esitamise ajal; 15.10.2012 vara kasutamise lepingu sõlmimise ajal) Eestis ning Kristiine turu operaatoriks jäi ka pärast kõnealust müügitehingut Conpro OÜ ja üürnikke omanikuvahetusest ei teavitatud. Nende asjaolude üle ei ole menetlusosaliste vahel iseenesest vaidlust (nt J.

Tjurina 21.12.2012 seletus – I kd, tl 158-159p; turubokside üürnike vastused maksuhaldurile – I kd, tl 177-179). Samas ei välista need tehingu tegelikku toimumist, sest lepingutele võisid pooled alla kirjutada erinevatel aegadel ning OÜ-le Bibigon arve koostamisega tegeles tõenäoliselt raamatupidaja (s.o J. Tjurina ise). Maksuhalduri kahtlus tehingu tagantjärele vormistamise kohta pärast Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2012 otsuse nr 3-10-3106 tegemist on spekulatiivne. Esmalt jääb arusaamatuks, miks pidi apellant just sellest otsusest mõistma, et Kristiine turg lammutatakse (otsuse põhjendused sellekohast viidet ei sisalda), ning teiseks on OÜ Bibigon esitanud tõendi, et J.

Tjurina küsis juba 26.09.2012 maksuhaldurilt nõu tehingu vormistamise kohta. Ebausutavaks ei ole põhjust pidada sedagi, et laenuandja omandab laenukohustuse katteks küll vara, kuid ei soovi ise selle majandamisega tegeleda. Kokkuvõtlikult on ringkonnakohus seisukohal, et Kristiine turu tervikvara üleminek Conpro OÜ-lt OÜ-le Bibigon tegelikkuses siiski toimus ning maksuhalduri hinnang, et mingit tehingut üldse aset ei leidnud, on ekslik. Maksuhalduri positsioon on ka vastuoluline, sest väites ühelt poolt tehingu näilikkust ja vara võõrandamise mittetoimumist, leitakse maksuotsuses (lk 11) samas, et selle tehinguga muudeti Conpro OÜ varatuks, mistõttu puudub maksuhalduril võimalus temalt käibemaksuvõlga sisse nõuda.

14. Eeltoodule vaatamata jagab ringkonnakohus iseenesest maksuhalduri seisukohta, et tegemist on näiliku tehinguga, kuid antud juhul on siiski olemas varjatud tehing, millega tuli maksustamisel arvestada. Ringkonnakohtu hinnangul on käesolev vaidlus sarnane Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-71-12 kajastatuga ning kogutud tõendite pinnalt on alust järeldada, et tehingu väärtust on näidatud kunstlikult tegelikust kõrgemana (s.o varjati teist, väiksema müügihinnaga tehingut) kavatsusega tekitada OÜ-le Bibigon suurem sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, olles samal ajal täiesti teadlik, et Conpro OÜ ei ole suuteline käibemaksusummat riigile tasuma.

Sellises olukorras saab maksuhaldur MKS § 83 lg 4 alusel korrigeerida tehingu väärtust. Sarnaselt vastustajale ei pea ringkonnakohus usutavaks poolte esindajate (J. Tjurina, T. Tali) kinnitusi, et Kristiine turu lammutamise võimalus ei olnud neile tehingu tegemise ajal mõistlikult ettenähtav, kuigi ei pruukinud olla veel kindlalt teada. Olukorras, kus haldusasjas nr 3-10-3106 olid tühistatud Kristiine turu kommunikatsioonide rajamisega seonduvad ehitusload ja kohtuotsus jõustus selles osas Riigikohtu 13.03.2012 määrusega (menetlusse jäi üksnes vaidlus Kristiine Linnaosa vanema 17.02.2010 korralduse nr 39 üle, millega anti Kotkapoja tn 2b haljasalal olev 500 m2 suurune linnarajatis Ühinenud Turud OÜ kasutusse – vastavas osas lõppes vaidlus Riigikohtu 23.01.2013 määrusega), ei saa turu operaator väita, et ta võis usaldada haldusaktide kehtimajäämist.

Ehitiste lammutamist on võimaluse korral küll püütud alati vältida, kuid OÜ Bibigon ei saanud käesoleval juhul kõnealuste ehitiste iseloomu ja avaliku huvi kaalukust silmas pidades sellega mõistlikult arvestada. Igal juhul ei olnud 2012.

3-13-842 9(10) a oktoobriks enam mingit põhjust pidada turu opereerimises seisnevat äriprojekti perspektiivikaks, sest lisaks trasside ehituslubade kehtetuks tunnistamisele oli selleks ajaks üürnikke järele jäänud vaid kolm. Sellega tuleb arvestada ka tehingu tegeliku väärtuse määramisel ning puudub igasugune ratsionaalne põhjus lähtuda apellandi viidatud paljasõnalistest kavatsustest leida turule uus operaator, uued investorid, uued üürnikud jne.

15. OÜ Bibigon juhatuse liikme J. Tjurina 19.02.2013 seletuse kohaselt anti Conpro OÜ-le laenu äriühingu varasematel aastatel teenitud kasumi arvelt ehk sellest rahast, mille OÜ Bibigon oli teeninud varasema juhatuse liikme M. Tamme tegevuse läbi ja mille osas olid äriühingul M. Tamme ees jätkuvalt kohustused. M. Tamm on Ühinenud Turud OÜ juhatuse liige alates 03.05.2011 ning ta on olnud Conpro OÜ juhatuse liige 15.04.2011–31.08.2012 ja OÜ Bibigon juhatuse liige 09.04.2007–11.04.2012. Arvestades, et M. Tamm oli asjaoludest tulenevalt isiklikult huvitatud sellest, et OÜ Bibigon saaks Conpro OÜ-le antud laenusumma võimalikult suures ulatuses tagasi, ei ole tõenäoline, et turgu linnalt rentinud ja haldusasjas nr 3-10-3106 kolmanda isikuna osalenud Ühinenud Turud OÜ ei informeerinud OÜ-d Bibigon pidevalt Kristiine turuga seonduvast olukorrast ja selle võimalikest väljavaadetest.

Kristiine Linnaosa Valitsus on maksuhaldurile kinnitanud, et läbirääkimisi turu võimaliku tuleviku üle peeti M. Tammega alates 2012. a sügisest ning see lõppes Kristiine Linnaosa Valitsuse ja Ühinenud Turud OÜ 31.12.2012 kokkuleppe sõlmimisega rendilepingu lõpetamiseks ja tehnovõrkude müügiks (III kd, tl 38-44). Kristiine turg lammutati 2013. a jaanuaris. Conpro OÜ omandas 01.12.2010 ostu-müügi lepingu (II kd, tl 112-113) järgi Ühinenud Turud OÜ-lt sisuliselt identses koosseisus vara, mis 02.10.2012 lepinguga võõrandati edasi OÜ-le Bibigon hinnaga 2 000 000 krooni (127 823,30 eurot), millele lisandus käibemaks.

OÜ-le Bibigon müüdi sama vara 02.10.2012 edasi hinnaga 204 423,52 eurot ehk ligikaudu 40% kallimalt. Pärast müügihinnale käibemaksu lisamist kujunes arve summaks 245 308,22 eurot, mis vastab täpselt Conpro OÜ laenukohustusele OÜ Bibigon ees. Seda, et müügihinna määramisel lähtuti nimelt võlakohustuse suurusest, mitte turuväärtusest (mida ei uuritudki), on kinnitanud ka tehinguosalised (nt J. Tjurina 21.12.2012 seletus; T. Tali 04.01.2013 seletus). Seega on tõenäoline, et tehing on tehtud põhjendamatult kõrge hinnaga, olenemata sellest, et T.

Tali on oma 04.01.2013 seletuses hinnanud Kristiine turu tegelikuks turuväärtuseks 280 000–

300 000 eurot ja M. Tamm leidis 08.01.2013 seletuses, et toimiva turu väärtus võiks olla kusagil

5 000 000 krooni (319 558 eurot). 16. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et põhjendamatu on apellandi etteheide, et maksuhaldur on alusetult välistanud omandatud vallasasjade kasutusvõimaluse OÜ Bibigon ettevõtluses muul otstarbel peale Kristiine turu opereerimise, sest OÜ Bibigon ei ole kunagi väitnud, et ta oleks võinud vajaduse korral kasutada vastavat vara ka muul eesmärgil peale võimaliku väljaüürimise või edasimüümise. Sellist muud kasutusvõimalust ei ole välja toodud ka apellatsioonkaebuses. Kristiine turul asunud müügipaviljonide tegelik lammutamine 2013. aasta alguses kinnitab, et need ei olnud teisaldatavad ning puuduvad igasugused täpsemad selgitused ka muu vara hilisema kasutamise kohta. OÜ Bibigon juhatuse liige J. Tjurina on 19.02.2013 seletuses (I kd, tl 17-18; I kd, tl 175-176) küll märkinud, et tema teada olid müügipaviljonid teisaldatavad, kuid eluliselt usutavaks ei saa siiski pidada olukorda, kus ostja, kes pidi olema teadlik toimuvast kohtuvaidlusest Kristiine turu ehitamise seaduslikkuse üle ja selle võimalikest tagajärgedest, omandab turu tervikvara ilma eelnevalt kontrollimata, kas omandatav vara on põhiosas üldse muul eesmärgil või muus asukohas kasutatav. 17. Apellant on ka ekslikult seisukohal, et enammakstud käibemaksu tagastusnõude rahuldamata jätmise kohta tuleb MKS § 107 lg 3 alusel anda eraldi haldusakt ning seda taotlust ei või lahendada MKS § 95 kohase maksuotsusega. Vastustaja on juhtinud õigesti tähelepanu, et OÜ Bibigon seisukoht tugineb õiguskirjanduses varem väljendatule, mida on sama teose uuemas väljaandes pealegi korrigeeritud (vt L. Lehis. Maksuõigus. Tallinn: Juura, 2012, lk 118

3-13-842 10(10)

– vt eelkõige joonealune märkus nr 147: „Tagastusnõude täitmisest keeldumise otsus (MKS §

107 lg 3) tehakse siis, kui maksukohustuslane on esitanud ebaõige või tegelikkusest suurema tagastusnõude. Otsus erineb tavalisest maksuotsusest vaid täitmise viisi poolest (otsuse adressaadile ei panda rahalist kohustust, vaid keeldutakse temale raha maksmisest), kuid otsuse vormistamine, motiveerimine, vaidlustamine jne toimub üldkorras.“). Ka kohtupraktika järgi tuleb maksuhalduril tagastusnõude tuvastamisel kontrollida enammakse olemasolu ja õigsust ning kui kontrolli tulemusena selgub, et maksukohustuslasel ei ole enammakset tekkinud, tuleb maksuhalduril teha selle kohta motiveeritud maksuotsus (vt Riigikohtu 30.04.2013 otsus nr 3-3-1-4-13, p 13). Seejuures viitab juba MKS § 107 lg 3 ise, et enammakse tagastamata jätmise otsuse tegemisel juhindutakse maksuotsuse (MKS § 95) kohta sätestatust, mistõttu isegi juhul, kui tagastusnõue jäetaks rahuldamata muu nimetusega otsusega, peaks see nii sisult kui vormilt vastama just maksuotsuse nõuetele.

18. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb OÜ Bibigon apellatsioonkaebus rahuldada ja Tallinna Halduskohtu 05.02.2014 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas ise uue otsuse, millega rahuldab OÜ Bibigon kaebuse ja tühistab MTA 19.03.2013 maksuotsuse.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 109 lgst 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et käesolevas asjas on OÜ Bibigon kandnud esimese astme kohtus menetluskulusid kokku 3427,50 eurot (sh riigilõiv 750 eurot – I kd, tl 14; III kd, tl 98-107) ja apellatsiooniastmes on OÜ Bibigon kandnud menetluskulusid kokku 1310 eurot (sh riigilõiv 750 eurot – III kd, tl 134).

Seega on kaebaja menetluskulud kahes kohtuastmes kokku 4737,50 eurot (sh riigilõiv 1500 eurot ja õigusabikulud 3237,50 eurot). Menetluskulude kandmine ja nende seos käesoleva haldusasja menetlemisega on põhiosas nõuetekohaselt tõendatud. MTA 18.01.2014 seisukohas on õigesti viidatud, et Advokaadibüroo Entsik & Partnerid OÜ 07.05.2013 arve nr 1304055 spetsifikatsioonil kajastuv esialgse õiguskaitse taotluse koostamine ei saa seonduda käesoleva asjaga, sest sellist taotlust ei ole esitatud. Sellest tulenevalt tuleb väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada ühe töötunni ehk 100 euro võrra.

Õige on seegi vastustaja viide, et protsentuaalselt arvutatud bürookulu seostamine konkreetse kohtuasjaga ei ole võimalik (vt Riigikohtu 31.07.2014 otsus nr 3-3-1-28-14, p 20.3), mistõttu tuleb ka selles osas väljamõistetavat summat vähendada (kokku 127,50 euro võrra). Ülejäänud osas on menetluskulud põhjendatud ja mõistliku suurusega ning tuleb vastustajalt tervikuna välja mõista. Maksuja Tolliamet ei ole menetluskulude kandmise kohta esimese ega teise astme kohtus andmeid esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets