3-14-51644/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Viive Ligi ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 04.12.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51644 Haldusasi Maksuja Tolliameti taotlus loa saamiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks Menetlusosalised Loa taotleja: Maksuja Tolliamet, esindaja Marika Salmistu Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist: AK Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Asja läbivaatamine

Tallinna Halduskohtu 05.08.2014 määrus

AK määruskaebus

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AK määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 05.08.2014 määruse haldusasjas nr 3-14-51644 resolutsiooni p 1.2 osas, millega anti Maksuja Tolliametile luba esitada taotlus Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) hüpoteegi seadmiseks AK omandis olevale kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXXX, asukohaga XXXX-XXXXX X-XX, Tallinn, 70 086,84 eurot ületavas osas. Sõnastada Tallinna Halduskohtu 05.08.2014 määruse resolutsiooni p 1.2 järgmiselt: „AK (isikukood XXXXXXXXXXX) omandis olevale kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXXX, asukohaga XXXX-XXXXX X-XX, Tallinn, summas 70 086,84 eurot (seitsekümmend tuhat kaheksakümmend kuus eurot ja 84 senti)“.

3. Muus osas (hüpoteekide seadmise lubamine kokku summas 75 086,84 eurot) jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.08.2014 määrus haldusasjas nr 3- 14-51644 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-14-51644 2

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5 ja MKS § 1361 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel 04.08.2014 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes kohtult luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks AK omandis olevale kinnisasjale asukohaga XXXX-XXXXX X, Tallinn, katastritunnusega XXXXX:XXX:XXXX, summas 110 108,31 eurot. Kuivõrd nimetatud aadressil on sellise katastritunnusega kaks kinnisasja, mis mõlemad kuuluvad AK-le, palus kohus MTA-l taotlust täpsustada. 04.08.2014 esitas MTA loataotluse täpsustuse, milles palus kohtult luba seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtulikud hüpoteegid AK omandis olevatele kinnisasjadele registriosa numbritega XXXXXXXX ja XXXXXXXX, vastavalt summades 105 085,49 eurot ja 5000 eurot.

Taotluse kohaselt tegeleb maksuhaldur OÜ S (pankrotis; registrikood XXXXXXXX; S) maksuvõlgade sissenõudmisega. Seisuga 01.08.2014 on äriühingu maksuvõlg 93 298,59 eurot, millest põhivõlg on 68 434,67 ja intress 24 863,92 eurot. Põhivõlg tuleneb maksukohustuslase poolt perioodil 04.2010 – 03.2013 esitatud maksudeklaratsioonides arvutatud tasumisele kuuluvate summade ja nende laekumiste vahedest, Maksuja Tolliameti 05.02.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/1689-48 ja 24.03.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/22269-2 täiendavalt tasumisele määratud maksusummadest (14 158,65 eurot ja 2190,64 eurot) ning võlgnevustelt summadelt arvestatud intressidest.

S ei ole maksuvõlga tasunud. Maksuvõla sundkorras sissenõudmiseks on maksuhaldur väljastanud võlgnikule sundtäitmishoiatusi ning pankadele korraldusi äriühingu arvelduskontode arestimiseks ja raha ülekandmiseks maksuhalduri kontole. Samuti on maksuhaldur edastanud täitmisavaldusi. Täitemenetlus lõpetati äriühingu pankroti väljakuulutamise tõttu. Sundtäitmise toimingute tulemusena S-lt maksuvõlga sisse nõuda ei õnnestunud. Harju Maakohtu 26.03.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-58609 kuulutati välja ettevõtte pankrot ning pankrotihalduriks määrati Indrek Lepsoo. Ajutise halduri 11.03.2014 aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku vähemalt 241 928,80 eurot ja vara ligikaudu 2000 – 3000 eurot. Võttes arvesse asjaolusid, et võlgniku kohustused ületavad varasid mitmekordselt ning maksuhalduril ei õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda enne pankroti väljakuulutamist, puudub maksuhalduril võimalus rahuldada S maksuvõlg äriühingu enda vara arvelt.

Maksuhaldur algatab käesoleva taotlusega S endiste juhatuse liikmete SJ ja AK suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse kaudu maksuvõla sissenõudmine kolmandatelt isikutelt, kes seaduse alusel vastutavad S maksukohustuste täitmise eest. S maksuvõlg on kujunenud AK juhatuse liikmeks ja ettevõtte direktoriks olemise ajal. Äriregistri andmetel oli S seaduslikuks esindajaks perioodil 30.12.2004 – 26.11.2010 SJ (isikukood XXXXXXXXXXX), perioodil 26.11.2010 – 21.02.2014 AK (isikukood XXXXXXXXXXX) ja perioodil 26.11.2010 – 21.02.2014 JP (isikukood XXXXX-XXXXX). AK oli enne juhatuse liikmeks saamist (perioodil 04.2010 - 09.2010) ettevõtte direktor, kes tegeles koos SJ-iga S majandustegevuse juhtimisega. Seega saab AK- t pidada perioodil 04.2010 – 09.2010 S tegevjuhiks MKS § 40 lg 1 mõttes ning seega vastutavad SJ, JP ja AK kui S seaduslikud esindajad solidaarselt S maksuvõla eest MKS § 40 lg 1 mõistes.

Maksuhaldur on seisukohal, et SJ ja AK on esitanud maksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, mille tulemusel on laekunud riigieelarvesse tasumisele kuulunud makse vähem. Lisaks ei täitnud S esindusõiguslik isik 2014. a-l toimunud maksumenetluse ajal MKS §-s 56 sätestatud

3-14-51644 3

kaasaaitamiskohustust – ei esitanud kontrolliks vajalikke dokumente ega ilmunud maksuhalduri juurde toimunud tehingute kohta seletusi andma. Taoline juhatuse liikme käitumine võib üheselt viidata asjaolule, et tehinguid, mille sisuks oli S poolt teenuse/kauba ostmine väidetavatelt tehingupartneritelt, osapoolte vahel tegelikkuses ei toimunudki. Selline äriühingu tegevus, kus äriühing kajastab enda käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksuarvestuses arveid, mis ei kajasta tegelikke tehinguid, saab olla kantud vaid tahtest esitada alusetu tagastusnõue deklaratsioonil kajastatud enammakstud käibemaksu summa osas. Lisaks on S perioodil 04.2012 – 03.2013 (AK juhatuse liikmeks oleku ajal) maksnud välja dividende kogusummas 93 279,25 eurot. Samas oli 2013. a alguseks S-l deklareeritud kuid tasumata maksukohustusi kokku summas 65 268,12 eurot (2013. a jaanuarist kuni aprillini maksti aga igakuiselt välja dividende kogusummas 39 231,76 eurot). Sellise tegevusega on juhatuse liikmed tuntavalt kahjustanud ettevõtte finantsseisu, eelistanud maksukohustuse täitmisele enda isiklikke huve ning sisuliselt teinud ettevõtte varatuks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 35 lg-st 1 tulenevalt lasus AK-l tegevjuhina ja juhatuse liikmena kohustus tagada, et S täidaks maksuseadustest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja õigeaegselt. Eeltoodust lähtudes on ilmselge, et S juhatus on tahtlikult rikkunud MKS § 8 lg-st 1 ja maksuseadustest tulenevaid kohustusi, seda eelkõige maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise, maksude tasumata jätmise ning õigustamatute väljamaksete tegemise näol. Taotluse esitamise ajahetkel on maksuhaldur seisukohal, et vastutusotsuses esitatakse AK vastu nõue summas 93 279,25 eurot.

Maksuhaldur on tuvastanud, et SJ registervara ei oma. Küll aga on AK-l korteriomand aadressil XXXX-XXXXX X, Tallinn ja sinna juurde kuuluv mitteeluruum. Mõlemad kinnistud on koormatud 22.11.2007 hüpoteegiga summas 198 893,05 eurot (3 112 000 krooni) AS SEB Pank kasuks. Maksuhaldur hindab kinnisasjade turuväärtuseks kokku 183 407,94 eurot. Maksuhalduril on põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib vastutusotsuse sundtäitmine AK tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Nimetatud järeldusele jõudis maksuhaldur AK senise käitumise ja riiklike maksude tasumise kohustusse suhtumise põhjal – tegevjuhina jättis deklareerimata töötajatele tehtud väljamaksed, eesmärgiga hoiduda täiendavate maksude tasumisest, esitas alusetu tagastusnõude, tegi lubamatuid väljamakseid dividendide näol ning võõrandas vara vahetult enne S pankrotiavalduse esitamist. Maksuhaldur leiab, et AK kinnisasjadele kohtuliku hüpoteegi seadmine ei piira isiku õigusi ebaproportsionaalselt, sest see ei takista isikul oma vara vallata ja kasutada. Piirang on vajalik, vältimaks olukorda, kus isikul ei ole võimalik maksusummat tasuda. Maksuhaldur on taotluses selgitanud, et täitemenetluse algatamise korral (kinnisasjade sundmüük) kaasnevad hilisemate täitetoimingute sooritamisega täitekulud, mistõttu oleks põhjendatud maksukohustuse nõude tagamise käigus tagada ka nõue võimalike täitekulude osas. Maksuhaldur peab põhjendatuks arvestada võimalike täitekulude katteks kokku 16 806,24 eurot (menetluse alustamise tasu 15,97 eurot, kohtutäituri põhitasu 7462,34 eurot ning muud täitekulud 9327,93 eurot), mis moodustab ligikaudu 18% kogu maksuhalduri nõudest. Seega tuleks maksuhalduri nõue käesoleval juhul tagada summas 110 085,49 eurot (93 279,25 + 15,97 + 7462,34 + 9327,93). Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et sundtäitmise tagamiseks on vajalik kohtuliku hüpoteegi seadmine AK kinnisasjadele kokku summas 110 085,49 eurot selliselt, et registriosa nr XXXXXXXX jääks koormama hüpoteek summas 105 085,49 eurot ning registriosa nr XXXXXXXX hüpoteek summas 5000 eurot.

Maksuhaldur selgitas taotluses, et lõpetab tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3 konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui AK on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 93 279,25 eurot, milleks on deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 05.08.2014 määrusega MTA taotluse ning andis loa seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtulikud hüpoteegid AK omandis olevatele kinnisasjadele

3-14-51644 4

Tallinnas XXXX-XXXXX X-XX summas 5000 eurot (resolutsiooni p 1.1) ja XXXX-XXXXX X- XX summas 105 085,49 eurot (resolutsiooni p 1.2).

Taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

Taotlusest nähtuvalt on maksuhaldur algatanud kohtule esitatud loataotlusega AK suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on MKS § 40 ja § 96 kohase vastutusotsuse koostamine. Maksuhaldur leiab, et nimetatud isik on tahtlikult rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi ning vastutab seetõttu solidaarselt SJ-i ja JP-iga S maksuvõla eest. Taotluse esitamise ajahetkel on maksuhaldur seisukohal, et vastutusotsuses esitatakse AK vastu nõue summas 93 279,25 eurot. Maksuhaldur leiab, et AK jättis tegevjuhina deklareerimata töötajatele tehtud väljamaksed, eesmärgiga hoiduda täiendavate maksude tasumisest, esitas alusetu tagastusnõude, tegi lubamatuid väljamakseid dividendide näol ning võõrandas vara vahetult enne äriühingu pankrotiavalduse esitamist. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine.

Kohus nõustub taotleja hinnanguga, et on võimalik, et vastutusotsuse täitmine võib AK tegevuse tulemusel osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sellele viitab AK käitumine S juhtimisel ja majandustegevuse korraldamisel (maksukohustuste tahtlik deklareerimata jätmine, alusetu tagastusnõude esitamine, makseraskustes äriühingust dividendide väljamaksmine, vara võõrandamine äriühingu pankrotiavalduse esitamise ajal). Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.

Taotluses on ära näidatud, et S maksuvõlga ei ole äriühingu maksejõuetuse tõttu õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda. Sissenõudmise alustamisest on möödunud rohkem kui kolm kuud.

Taotlusest ning sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise, ei esine. Samuti vastutab AK taotluses märgitud andmete kohaselt S maksuvõla eest, kuna viidatud isik oli äriühingu juhatuse liige ja direktor perioodil, mil maksuvõlg tekkis. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). S õigusvõime ei ole lõppenud.

Taotluses on üheselt ja arusaadavalt märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud AK suhtes, kui isik esitab tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 93 279,25 eurot, makstes tagatissumma deposiidina selleks määratud kontole.

Eeltoodust tulenevalt ja arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus nõustub maksuhalduriga, et nõue tuleks tagada ka täitekulude osas ning peab maksuhalduri märgitud täitekulude suurust põhjendatuks. Arvestades tulevast võimalikku maksukohustust 93 279,25 eurot, sundtäitmiskulude hinnangulist suurust 16 806,24 eurot, AK-le kuuluvate kinnisasjade väärtust 183 407,94 eurot ning kinnisasju koormavaid hüpoteeke kogusummas 198 893,05 eurot, on kohtu hinnangul põhjendatud anda MTA-le luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) hüpoteekide

3-14-51644 5

seadmiseks AK mõlemale kinnisasjale (registriosad numbritega XXXXXXXX ja XXXXXXXX), vastavalt summades 105 085,49 eurot ja 5000 eurot.

3. Tallinna Halduskohus jättis 22.10.2014 AK 02.10.2014 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. AK palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu määrus ja AK omandis olevatele kinnisasjadele seatud kohtulikud hüpoteegid.

Pankrotivõlgniku varad selguvad jaotusettepaneku kinnitamisel, mis toimub pärast viimast nõuete kaitsmise koosolekut. Maksunõudest pole maha arvestatud ajutise pankrotihalduri poolt juba tuvastatud S vara. Kuna kohus asus ennatlikult seisukohale, et äriühingul igasugune vara puudub, on määrusega seatud hüpoteek põhjendamatult suur.

Vastustaja on põhjendamatult asunud seisukohale, et AK, olles perioodil 04.2010-09.2010 direktori ametikohal, tegeles äriühingu majandustegevuse juhtimisega. MTA ei ole põhjendanud ega tõendanud, milles seisnes AK roll direktorina. MKS § 40 lg 1 kohaselt saab vastutusotsuse teha üksnes maksukohustuslase esindaja, tegevjuhi ja vara valitseja suhtes. Kohus oleks pidanud tuvastama AK rolli ja ülesanded direktorina. Kuna vastavalt äriseadustiku (ÄS) §-le 180 esindab ja juhib äriühingut juhatus, siis ei saa eeldada, et AK juhtis sellel perioodil maksukohustuslast. Lisaks puudub määruses arvestus maksukohustuse täpse suuruse kohta perioodil, mil AK oli direktor. Seetõttu ei ole võimalik hinnata hüpoteegi proportsionaalsust.

MKS § 40 lg 3 kohaselt vastutavad maksukohustuslase esindaja, tegevjuht ja vara valitseja maksuvõla eest solidaarselt. Vastustaja seisukoha järgi juhtisid äriühingut maksuvõla tekkimise perioodil AK, SJ ja JP. Vastavalt Riigikohtu seisukohale on iga juhatuse liikme süü individuaalne ja tuleb tuvastada eraldi. Määrusega seati hüpoteek üksnes AK varale, kuid teiste solidaarselt vastutavate isikute suhtes ei ole sanktsioone rakendatud. Tegemist ei ole proportsionaalse abinõuga, sest maksuvõla eest vastutab rohkem isikuid.

Vastutusotsuse aluseks olevad asjaolud puuduvad. Halduskohus on tuginenud ainult maksuhalduri ühekülgsele informatsioonile. Määruskaebuse esitaja koormamine sanktsioonidega enne, kui tal on võimalus esitada vastutusotsusele vastuväiteid, on ebamõistlik ja põhiseadusega vastuolus.

Puudub igasugune alus arvata, et AK kavatseks oma kohustustest kõrvale hoiduda. Pealegi on kinnistu juba hüpoteegiga koormatud, mistõttu ei saa AK ainuisikuliselt kinnistu müüki kontrollida.

5. Maksuja Tolliamet palus jätta määruskaebus rahuldamata.

AK oli maksuvõla, mille kohta taotleja kavatseb teha vastutusotsuse, tekkimise ajal S juhatuse liige ja tegevjuht, kellel oli MKS § 8 lg 1 järgi kohustus tagada äriühingu maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning kes MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab selle kohustuse tahtliku või raskest hooletusest rikkumise korral rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Halduskohus leidis õigesti, et vastutusotsuse tegemine AK-le on iseenesest võimalik. MKS § 96 lg-s 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. Äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud. Kavandatava vastutusotsusega mittenõustumise korral on AK-l võimalus see kohtus vaidlustada.

3-14-51644 6

Kohus leidis õigesti, et loa andmise eeldused MKS § § 1361 alusel täitetoimingu sooritamiseks vastutusotsuse täitmise tagamiseks on asjas täidetud ning kohus ei ole eksinud ka kohaldatud meetme põhjendatuse ja proportsionaalsuse hindamisel. AK ei ole välja toonud, et eksisteeriks muid, vähemalt sama efektiivseid vahendeid maksukohustuse täitmise tagamiseks. Tagatise esitamisel lõpetab maksuhaldur täitetoimingud.

AK varasemat käitumist arvestades (jättis töötajatele tehtud väljamaksed deklareerimata, eesmärgiga hoiduda täiendavate maksude tasumisest; esitanud alusetu tagastusnõude, võõrandas vahetult enne äriühingu pankrotiavalduse esitamist viimasele kuulunud vara) on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et ta võib asuda sundtäitmise vältimiseks võõrandama või muul viisil käsutama isiklikku vara.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Asjaolusid, mida halduskohus peab kaaluma selliste täitetoimingute jaoks luba andes, mille eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, on käsitletud Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-15-12 p-s 50. Muu hulgas peab kohus hindama, kas kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine, s.o käesoleval juhul vastutuskohustuse tuvastamine AK suhtes (MKS § 31 lg 1 p 4, § 40 lg 1, § 1361 lg 1).

7. MTA on seisukohal, et AK-le koostatakse vastutusotsus summas 93 279 eurot, põhjendades seda järgmiselt.

S maksuvõlg seisuga 01.08.2014 oli 93 298,59 eurot (põhivõlg 68 434,67 eurot ja intress 24 863,92 eurot), mis koosneb perioodil aprill 2010 kuni märts 2013 deklareeritud, kuid tasumata maksusummadest, MTA 05.02.2013 maksuotsusega määratud summast (14 158,65 eurot), MTA 24.03.2014 maksuotsusega määratud summast (2190,64 eurot) ning võlgnetavatelt summadelt arvestatud intressist.

AK-t saab pidada perioodil aprill kuni september 2010 S tegevjuhiks, kes jättis deklareerimata töötajatele tehtud väljamaksed, eesmärgiga hoiduda täiendavate maksude tasumisest (maksuvõlg tuvastatud MTA 05.02.2013 maksuotsusega) ning vastutab seega MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel vastava maksuvõla tekkimise eest.

S poolt on perioodil aprill 2012 kuni märts 2013 (AK juhatuse liikmeks oleku aeg) makstud dividende kogusummas 93 279,25 eurot. 2013. a alguseks oli S-l deklareeritud, kuid tasumata maksukohustusi kokku 65 268,12 eurot, samas maksti 2013 jaanuarist kuni aprillini igakuiselt välja dividende kogusummas 39 231,76 eurot. Taolise tegevusega on juhatuse liikmed tuntavalt kahjustanud ettevõtte finantsseisu, eelistanud maksukohustuse täitmisele enda isiklikke huve ning sisuliselt teinud ettevõtte varatuks.

8. MTA poolt AK-le etteheidetavaks tegevuseks on seega tegevjuhina S maksukohustuse täitmisest hoidumine perioodil aprill kuni september 2010 ning juhatuse liikmena S dividendiväljamaksete võimaldamine perioodil aprill 2012 kuni märts 2013.

9. Ringkonnakohus leiab, et maksuhalduri poolt viidatud MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 ei võimalda juriidilise isiku tegevjuhi vastutust. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 reguleerib juriidilise või füüsilise isiku seadusliku esindaja kohustusi ning lg-d 2-4 reguleerivad seltsingu või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse tegevjuhi või õigusvõimetu varakogumi

3-14-51644 7

valitseja kohustusi. MKS § 8 lg 5 laiendab lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustused testamenditäitjale, pärandvara hooldajale, kohtutäiturile, kinnisasja sundvalitsejale ja muudele isikutele, kellele on seadusest tulenevalt pandud maksukohustuslase vara valitsemise kohustus. Seega ei tulene ringkonnakohtu hinnangul MKS §-st 8 juriidilise isiku tegevjuhi kohustusi. Järelikult ei ole täidetud vastutuse tekkimise eeldused MKS § 40 lg 1 tähenduses. Seega puudub alus maksuhalduri taotluse rahuldamiseks seonduvalt AK tegevusega enne S juhatuse liikmeks saamist.

10. Dividendiväljamaksetega seoses ei selgu MTA taotlusest üheselt, millisel ajahetkel ja millistes summades on dividende makstud ning kui suur on samal ajal olnud äriühingu maksuvõlg. Taotlusest on võimalik siiski järeldada, et perioodil aprill kuni detsember 2012 on tehtud dividendiväljamakseid summas 54 047,49 eurot ja perioodil jaanuar kuni märts 2013 summas 39 231,76 eurot (kokku 93 279,25 eurot). Taotluse lisana esitatud saldopäringust (seisuga 01.08.2014) nähtub, et maksustamisperioodide aprill 2010 kuni detsember 2012 maksuvõlg on 45 940,12 eurot ja maksustamisperioodide jaanuar ja veebruar 2013 maksuvõlg on 17 679,26 eurot (s.o periood, mille osas sai eksisteerida maksuvõlg ajal, kui tehti dividendiväljamakseid). Arvestades, et vastav maksukohustus eksisteerib seisuga 01.08.2014, on põhjendatud eeldada (vt MKS § 105 lg 6), et sama kohustus eksisteeris ka dividendiväljamaksete tegemise ajal.

11. Eeltoodust tulenevalt on taotluses toodud teabe alusel põhjendatud lugeda AK suhtes toimuva maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks vastutuskohustuse tuvastamine 63 619,38 euro osas (45 940,12 + 17 679,26), s.o seoses dividendiväljamaksete tegemisega perioodil aprill 2012 kuni märts 2013 ulatuses, mis vastas äriühingu maksuvõlale samal perioodil (Riigikohtu otsuses nr 3-3-1- 15-12 p 50 alapunktid b ja f).

Täitetoimingute lubamise muude eelduste täidetuse (Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-15-12 p 50 alapunktid a ning c-e ja g-j) on halduskohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult tuvastanud.

12. Määruskaebuse esitaja on muu hulgas leidnud, et kohus ei ole arvestanud pankrotimenetluses tuvastatud S vara olemasolu. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kohtutoimikus sisalduv pankrotihalduri aruanne alust täitetoimingute lubamiseks väiksemas summas, kui eelnevalt tuvastatud. Aruande kohaselt on äriühingul vara turuväärtuses 2000-3000 eurot ja kohustusi vähemalt 241 928,80 eurot. Seega moodustab vara osakaal alla 1,3% nõuetest ning arvestades ka pankrotimenetluse kulusid, ei saa pidada maksuhalduri nõude märkimisväärset rahuldamist pankrotimenetluses tõenäoliseks.

13. Määruskaebuse esitaja on lisaks leidnud, et kohtumäärus on ebaproportsionaalne ja kohtumäärusega piiratakse ebamõistlikult kaebaja põhiõigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et täitmist tagavate toimingute lubamine kohtu poolt ja rakendamine maksuhalduri poolt on küll AK õiguste piiramine, samas tuleneb piirangu alus, sh solidaarne vastutus, seadusest (MKS § 40 lg 1 ja § 1361) ning vastab tuvastamisel olevale MTA nõudele AK vastu. Seega ei ole piirang ebaseaduslik ega ebaproportsionaalne. Vastuväited MTA nõudele on võimalik esitada nõude tuvastamise menetluses (AK suhtes MTA poolt läbiviidavas vastutuskohustuse tuvastamise menetluses). Solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid reguleerib võlaõigusseaduse § 69.

14. Lähtudes eeltoodust tuleb lugeda põhjendatuks hüpoteegi seadmise lubamist AK omandis olevatele kinnisasjadele kokku summas 63 619,38 eurot, millele lisanduvad võimalikud täitemenetluse kulud summas 11 467,46 eurot (menetluse alustamise tasu 15,97 eurot, kohtutäituri põhitasu 5089,55 eurot, s.o 8% nõude summast, ning muud täitekulud 6361,94 eurot, s.o 10% nõude summast). Kokku on seega põhjendatud maksuhalduri taotluse rahuldamine summas 75 086,84 eurot.

3-14-51644 8

15. Halduskohus andis maksuhaldurile loa taotleda hüpoteegi seadmist AK omandis olevale kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXXX (XXXX-XXXXX X-XX, Tallinn) summas 5000 eurot ja kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXXX (XXXX-XXXXX X-XX, Tallinn) summas 105 085,49 eurot. Halduskohtu määrus kuulub tühistamisele osas, millega anti maksuhaldurile luba taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXXX summat 70 086,84 eurot ületavas osas.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt Viive Ligi Virgo Saarmets Ruth Plaks