3-13-1462/57 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 4. detsember 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1462 Haldusasi AE kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks tellima rohkem ajakirju Menetlusosalised Kaebaja – AE Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 13.05.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AE apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta AE taotlus menetluse lõpetamiseks rahuldamata. 2. Jätta AE apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.05.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-1462 muutmata. 3. Jätta riigilõiv, mille tasumisest Tallinna Ringkonnakohus AE vabastas, Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 05.01.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-13-1462 2(6) menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AE esitas Tallinna Vanglale 31.12.2012 taotluse, milles palus võimaldada tal Tallinna Vanglasse tellitud ajakirju lugeda, ning juhul, kui Tallinna Vangla ei ole ajakirju tellinud, siis Tallinna Vanglal need ajakirjad tellida. Tallinna Vangla sotsiaalosakonna juhataja 31.01.2013 otsusega nr 5-8/1199-1 jäeti AE-u taotlus rahuldamata, kuivõrd Tallinna Vangla direktori 15.05.2012 käskkirjaga nr 81 kinnitatud Tallinna Vangla raamatukogu korrast lähtuvalt ei komplekteeri, laenuta ega säilita (hoia) raamatukogu perioodikat (ajakirju ja ajalehti) ning muid perioodilisi väljaandeid. AE esitas Tallinna Vangla sotsiaalosakonna juhataja 31.01.2013 otsusele nr 5-8/1199-1 vaide. Tallinna Vangla direktori 04.03.2013 vaideotsusega nr 5-15/4370-1 vaie rahuldati, tunnistati Tallinna Vangla sotsiaalosakonna juhataja 31.01.2013 otsus nr 5-8/1199-1 kehtetuks ning kohustati Tallinna Vangla sotsiaalosakonna juhatajat lahendama taotlus uuesti. Tallinna Vangla sotsiaalosakonna juhataja 03.04.2013 otsusega nr 5-8/1199-2 jäeti AE-u taotlus rahuldamata, kuivõrd Tallinna Vangla ei pea ajakirjade tellimist piiratud rahaliste vahendite tõttu võimalikuks. AE esitas Tallinna Vangla sotsiaalosakonna juhataja 03.04.2013 otsusele nr 5-8/1199-2 vaide. Tallinna Vangla direktori 02.05.2013 vaideotsusega nr 5-15/12495-1 rahuldati AE-u vaie, tunnistati Tallinna Vangla sotsiaalosakonna juhataja 03.04.2013 otsus nr 5-8/1199-2 kehtetuks ning kohustati Tallinna Vangla sotsiaalosakonna juhatajat lahendama AE-u taotlus uuesti. 2. Tallinna Vangla sotsiaalosakonna juhataja 31.05.2013 otsusega nr 5-8/1199-3 rahuldati AE-u taotlus ning selgitati, et Tallinna Vangla tagab kinnipeetavatele võimaluse lugeda alates 2013. a juunikuust ajakirja „Geo“. 3. AE esitas vaide Tallinna Vangla sotsiaalosakonna juhataja 31.05.2013 otsusele nr 5- 8/1199-3. 4. Tallinna Vangla direktori 28.06.2013 vaideotsusega nr 5-15/19445 jäeti vaie rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt on vanglal vangistusseaduse (VangS) § 30 lg-st 1 tulenev kohustus tagada kinnipeetavatele vangla poolt valitud viisil olemasoleva (mh majanduslikke võimalusi arvestades soetatud) ajakirjanduse lugemise võimalus. Kuna Tallinna Vangla tagab vaide esitajale ajakirja „Geo“ lugemise võimaluse, siis on vangla täitnud seadusest tuleneva kohustuse, millisele kohustusele korrespondeerivalt on vaide esitajale tagatud seadusest tuleneva õiguse kasutamise võimalus. Seadusandja on jätnud vanglale kaalutlusõiguse, mil viisil ja mahus tagada kinnipeetavatele võimalus üleriigilise levikuga tasakaalustatud ajakirjanduse lugemiseks. 5. AE esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks tellima rohkem ajakirju. Tallinna Vangla ei ole seadusandja tahet täitnud. Vangla tellitav ajakiri „Geo“ ilmub ainult üks kord kahe kuu jooksul. Seadusandja ei ole silmas pidanud ühte ajakirja, vaid mitut. Vanglal ei ole ühtegi seadusest tulenevat takistust, et täita VangS § 30 lg-s 1 nimetatud nõue. Rahaliste vahendite väidetav puudumine ei õigusta seadusandja tahte eiramist. Vangla selgitab, et tellib lisaks ajakirjale „Geo“ kolm eksemplari ajakirja „Imeline Teadus“, kuid pole selge, kuidas ainult 3 eksemplari ajakirja kavatsetakse jagada ca 1000 kinnipeetava vahel. Kuigi tellimus on

3-13-1462 3(6) vormistatud 01.01.2014, ei ole kaebajale nimetatud ajakirja lugemist võimaldatud, mistõttu ei ole kaebuse eesmärk täielikult saavutatud. Vangla on seadnud ebamõistlikud tingimused ajakirjade laenutamiseks. Arvestamata on jäetud asjaolu, et sektsioone on oluliselt rohkem kui tellitavate ajakirjade numbreid. Näiteks ei näinud kaebaja kuni 14.03.2014 (raamatukogu graafikujärgne päev) mitte ühtegi vangla poolt tellitavat ajakirja ja suheldes teiste sektsioonide kinnipeetavatega, siis ka nemad ei teadnud ajakirjadest esimesed kaks kuud mitte midagi. Tallinna Vangla küll tellib ajakirju, kuid nende kättesaadavus on tehtud äärmiselt keeruliseks. Kaebaja ei ole esitanud vanglale ühtegi taotlust ajakirjade lugemiseks, kuid kinnitab, et on saanud 15.03.2014 lugeda veebruarikuist ajakirja „Imeline Teadus“. Kaebaja ajakirju laenutanud ei ole ja praegusel ajal (19.03.2014) ei saa ta raamatukoguteenust graafikujärgselt kasutada, sest viibib sellel ajal tööl. Kui vangla väidab, et ajakirjade laenutamine toimub ainult raamatukogu vahendusel, siis puudub kaebajal võimalus ajakirju laenutada. Vangla on toonud meelevaldse näite õigusaktidele juurdepääsu tagamisest. VangS § 311 kohaselt tagatakse juurdepääs õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Õigusaktide andmebaas ja mõned õigusaktid ei ole võrreldavad. Kui on selgelt kirjas ajalehed ja ajakirjad, siis järelikult on tegemist väljaannetega (mitmuses), mitte väljaandega (ainsuses). 6. Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata. Väär on kaebajapoolne seaduse tõlgendamine, nagu kohustaks VangS § 30 lg 1 vanglat tellima rohkem kui ühte eriliigilist ajakirja. Ajakirja „Geo“ tellitakse 20 eksemplari, mis jagatakse ära Tallinna Vangla viie üksuse vahel selliselt, et igal üksuse korrusel on kinnipeetavatel kasutada kaks eksemplari. Sellega on vangla täitnud VangS § 30 lg 1. Vangistusseaduse kommenteeritud väljaanne rõhutab, et VangS § 30 lg 1 annab kinnipeetavale õiguse lugeda vanglas olemasolevaid, st vangla poolt tellitud ja kinnipeetavatele lugemiseks välja pandud ajalehti ja ajakirju. Nimetatud säte ei tekita kinnipeetavatele õigust nõuda mitme ajakirja lugemise võimaldamist. Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavatele vangla poolt valitud viisil olemasoleva (mh majanduslikke võimalusi arvestades soetatud) ajakirjanduse lugemise võimalus. Kõnesolevat normi on mõistlik tõlgendada viisil, et ajalehtede osas on vangla valikuõigusele sätestatud kitsendus, mille kohaselt peab vangla tagama üleriigiliste ajalehtede (vangla valik piirdub üleriigiliste ajalehtedega) lugemise võimaluse ja vangla vabal valikul ajakirjade lugemise võimaluse. Vangla reguleerida on, kui palju üleriigilisi ajalehti ja ajakirju on vajalik tellida ning kuidas organiseerida nende kättesaadavus kinnipeetavatele (vt Tallinna Halduskohtu 13.09.2012 otsus haldusasjas nr 3-12-724). AE-ul on võimalik igapäevaste ühiskonda puudutavate uudistega ning maailmas toimuvaga olla kursis ka televisiooni ja raadio vahendusel. Ajavahemikul 01.06.-31.12.2013 tellib Tallinn Vangla kinnipeetavatele lugemiseks üldhuviajakirja „Geo“. Ajakirja tellimus jätkub alates 01.02.2014, mil korraga on vanglasse tellitud kolm ajakirja eksemplari. Lisaks tellib vangla alates 01.01.2014 kolm eksemplari ajakirja „Imeline Teadus“. Alates 2014 toimub ajakirjade laenutamine Tallinna Vanglas üksnes raamatukogu vahendusel. AE ei ole raamatukogu teenust kasutanud alates 2012. a sügisest. Samuti ei ole AE esitanud taotlust, milles oleks avaldanud soovi ajakirja „Imeline Teadus“ lugemiseks. Kaebaja ei ole ajakirju vanglalt küsinud ega laenutanud. Küll on ajakirja „Imeline Teadus“ laenutanud AE-uga samas sektsioonis 4-2 paiknev kinnipeetav, kelle kamber asub praktiliselt kaebaja kambri vastas. Sektsiooni 4-2 kambrite uksed on päevasel ajal avatud. Seega ei ole välistatud, et AE on nimetatud ajakirja oma sektsioonis näinud ja sellega tutvunud.

3-13-1462 4(6) 7. Tallinna Halduskohtu 13.05.2014 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et vanglal on seadusest tulenev kohustus tagada kinnipeetavatele vangla poolt valitud viisil olemasoleva, sh arvestades majanduslikke võimalusi, ajakirjanduse lugemise võimalus. Lisaks võimaldab seadus kinnipeetavatel isiklike vahendite arvel ja mõõdukuse piires tellida vanglateenistuse vahendusel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, juhul, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut või korda. Kohus on seisukohal, et vangla otsustab kaalutlusõiguse alusel, kui palju üleriigilisi ajalehti ja ajakirju tellida ning kuidas organiseerida nende kättesaadavus kinnipeetavatele. Tallinna Vangla selgitas kohtule, et alates 2014. aastast toimub ajakirjade laenutamine Tallinna Vanglas üksnes raamatukogu vahendusel. Kohus nõustub vastustajaga, et seadusandja on jätnud vanglale kaalutlusõiguse, kuidas ja mis mahus tagada kinnipeetavatele võimalus üleriigilise levikuga tasakaalustatud ajakirjanduse lugemiseks. Vangla on pädev otsustama, milliseid ajakirju ja millises mahus tellida. Kohus ei nõustu kaebajaga, et Tallinna Vangla ei ole seadusandja tahet ajakirjade tellimise ja jagamise osas täitnud. Seadusandja ei ütle, kuidas kinnipidamisasutus peab ajakirjade tellimist ja jagamist korraldama, see on jäetud vangla enda reguleerida. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et ajakirjanduse kättesaadavus on tehtud ebamõistlikult keeruliseks. Vangla selgitusel toimub ajakirjade laenutamine Tallinna Vanglas raamatukogu vahendusel. Arvestades kinnipeetavate arvu, võib tekkida olukord, kus kõik ajakirjad on välja laenutatud ning vajaliku ajakirja kättesaamiseks peab ootama selle tagastamist. See on raamatukogudes tavapärane olukord, kui lugeja peab ootama temale vajaliku raamatu vms, mis on välja laenutatud, tagastamist. Kaebaja õigusi ei riku see, kui soovitud ajakirja saab ta lugeda mõningase hilinemisega. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et kui ajakirjade laenutamine toimub ainult raamatukogu vahendusel, siis temal puudub võimalus ajakirju laenutada. Kohus märgib, et oma kontaktisiku kaudu saab iga kinnipeetav, sh kaebaja, tellida soovitud ajakirja jms ning see toimetatakse temale kätte esimesel võimalusel. Kohus nõustub vastustajaga, et seda, mis mahus ja kuidas vangla korraldab õigusnormi rakendamise, seadus otsesõnu ei sätesta. Vangla märgib õigesti, et ka ühiskonnas toimub diskussioon näiteks rahvaraamatukogudesse kirjanduse ja/või e-raamatute soetamise teemadel seoses riigi majanduslike võimalustega, mille taustal on vangla kinnitusel kinnipeetavate õigused selles valdkonnas tagatud oluliselt paremini, kui mitmetel teistel ühiskonnagruppidel. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna vangla tagab kaebajale ajakirja „Geo“ jm lugemise võimaluse, on vangla täitnud seadusest tuleneva kohustuse vastavalt VangS § 30 lg-le 1. Vastustaja ei ole kaebaja suhtes käitunud õigusvastaselt ning puudub alus kaebuse nõuete rahuldamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8. AE palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsuse põhjendused või kui see ei ole võimalik, siis tühistada halduskohtu otsus ja lõpetada menetlus. Tallinna Vangla tellib alates 01.01.2014 rohkem kui ühte ajakirja. Sellega on vastustaja asunud kohtumenetluse ajal täitma VangS § 30 lg-t 1 minimaalsel määral ajakirjade tellimise osas. Halduskohus on väljunud kaebuse piiridest, kui lahendas nõuet, mida polnud kaebuses esitatud. Kaebaja leiab, et vaidlustatud ei olnud ajakirjanduse jagamise küsimust, mille osas on kohus seisukoha võtnud. Samuti on halduskohus võrrelnud kinnipeetavaid ja väljaspool vanglat viibivaid isikuid, kes ei ole võrreldavad grupid. 9. Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3-13-1462 5(6) Vangla ei nõustu AE-u väitega, nagu oleks Tallinna Vangla hakanud VangS § 30 lg-t 1 täitma kohtumenetluse jooksul. Samuti ei ole sellisele seisukohale asunud Tallinna Halduskohus. Vangla jääb oma seisukoha juurde, et tellides vanglasse ajakirja „Geo“, täitis vangla seadusest tuleneva kohustuse vastavalt VangS § 30 lg-le 1. Sellega nõustus ka halduskohus. Halduskohus ei ole AE-u kaebuse piiridest väljunud. Kohus on vaidlustatavas otsuses üksnes märkinud, et seadusandja on jätnud vanglale kaalutlusõiguse, kuidas ja mis mahus tagada kinnipeetavatele võimalus üleriigilise levikuga tasakaalustatud ajakirjanduse lugemiseks. AE on kaebuses märkinud, et kui vangla tellib kahte ajakirja, kuid puudub adekvaatne võimalus nende lugemiseks, siis ei ole kaebuse eesmärk täielikult saavutatud. Seega on halduskohus andnud seisukoha AE-u väitele. Halduskohus võttis menetlusse AE-u kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks tellima rohkem ajakirju ja selles ulatuses on AE-u kaebus ka rahuldamata jäetud. AE-u väide, et kohus on otsuses võrrelnud kinnipeetavaid ja väljaspool vanglat viibivaid isikuid, keda ei saa võrrelda, ei vasta tegelikkusele ning AE on tõlgendanud kohtuotsuses toodut meelevaldselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. AE on taotlenud apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse põhjenduste tühistamist või alternatiivselt kohtuotsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. 11. HKMS § 181 lg 1 kohaselt on poolel ja kolmandal isikul õigus halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Sama sätte teise lause kohaselt ei saa kohtuotsuse resolutsiooni vaidlustamata vaidlustada halduskohtu otsuse põhjendusi, välja arvatud juhul, kui põhjendused omavad iseseisvat mõju menetlusosalise õigustele või kohustustele. Käesoleval juhul ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses välja toonud, et selline iseseisev mõju esineks. Seetõttu ei ole lubatav vaidlustada üksnes halduskohtu otsuse põhjendusi, ilma et vaidlustataks halduskohtu otsuse resolutsiooni. 12. Ringkonnakohus märgib alternatiivse taotluse osas, et ilmselt on kaebaja silmas pidanud, et soovib halduskohtu otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist, kuivõrd vastustaja on kohtumenetluse ajal sooritanud kaebuses taotletud toimingu – tellinud mitu ajakirja. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et sellise olukorraga tegemist ei ole ning menetluse lõpetamiseks puudub alus. Vangla on kohaselt selgitanud, et juba ajakirja „Geo“ tellides täitis ta VangS § 30 lg-st 1 tulenevat kohustust. 13. AE on märkinud, et ei ole apellatsioonkaebuses esitanud taotlust, et rahuldada tema kaebus. Samas on alternatiivselt taotletud halduskohtu otsuse tühistamist. Lisaks ei ole AE oma apellatsioonkaebusest loobunud, millest ringkonnakohus järeldab, et AE soovib tema apellatsioonkaebuse sisulist lahendamist. 14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg-st 4 lähtuvalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendusega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

3-13-1462 6(6) 15. Halduskohus ei ole väljunud apellatsioonkaebuse piiridest. Sellise olukorraga oleks tegemist, kui halduskohus asuks lahendama taotlust, mida ei ole kaebuses esitatud. Vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus (HKMS § 41 lg 1). Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire (HKMS § 41 lg 1 ls 2). Kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse (HKMS § 41 lg 2). Kaebusega võib nõuda mh toimingu tegemist (HKMS § 37 lg 2 p 2). Käesoleval juhul esitati kaebus vangla kohustamiseks tellima rohkem ajakirju. Halduskohus on lahendanud kaebaja kohustamisnõude, lähtudes kaebuse aluseks olevast põhilisest asjaolude kogumist. Seejuures on vastustaja õigesti märkinud, et kaebuse täienduses on selgitatud, et kui vangla tellib kahte ajakirja, kuid puudub adekvaatne võimalus nende lugemiseks, siis ei ole kaebaja hinnangul kaebuse eesmärk täielikult saavutatud. Järelikult on kaebuse täiendusest nähtav, et ka kaebaja ise sidus VangS § 30 lg 1 kohase täitmise mh asjaoluga, et tellitavad ajakirjad oleksid ka kinnipeetavatele lugemiseks kättesaadavad. VangS § 30 lg 1 korrektseks täitmiseks ei piisa üksnes ajakirja(de) tellimisest, vaid tagatud peab olema ka kinnipeetavate võimalus ajakirja/ajakirju lugeda. Seetõttu on halduskohus põhjendatult analüüsinud ka ajakirjade jagamise korraldust ega ole sellega väljunud kaebuse piiridest. 16. Seoses kaebaja väitega erinevate isikute gruppide võrdlemisest märgib ringkonnakohus, et halduskohus on silmas pidanud õigusliku regulatsiooni erinevust. Nimelt on kinnipeetavatele sätestatud otse seaduses õigus lugeda vanglasse tellitud üleriigilisi ajalehti ja ajakirju (VangS § 30 lg 1). Sarnast kohustust rahvaraamatukogudele õigusaktide tasandil pandud ei ole, mistõttu ei ole teistele ühiskonnaliikmetele sellist teavikute lugemise õigust ka tagatud. Halduskohus on toonud paralleeli rahvaraamatukogudega, et näitlikustada teavikute (ajakirjade) tellimise diskussiooni ka teistes raamatukogudes eelarvevahendite piiratuse tõttu. Seda ei saa pidada kaebuse piiridest väljumiseks. 17. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. 18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ringkonnakohus vabastas kaebaja 15-eurose riigilõivu tasumisest seoses maksejõuetusega. HKMS § 118 lg 3 kohaselt, kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb riigilõiv, mille tasumisest oli kaebaja vabastatud, riigi kanda. Kuna vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ei ole, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets