1-14-3850/30 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 04. detsember 2014, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-3850 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Kaitsja Raili Raja

Tatjana Šibajeva

Matti Reinsalu

Prokurör

Elle Karm Kohtuasi

Viru Vangla materjalid vangistusest J.S tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

J.S , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx, peale seda xxxx. Karistuse kandmise algus 05.12.2013 ja lõpp 29.08.2015.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 21.11.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta J.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista J.S-ilt menetluskuluna riigituludesse 115,32 eurot kaitsetasu adv. Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr

EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal,

viitenumber 2800049900. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti

Reinsalu kasuks 115,32 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu J.S-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, J.S-ile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud

Viru Vangla esitas 13.10.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

J.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.S on süüdi mõistetud Viru Maakohtu otsusega KarS § 23.05.2014 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 1 aasta ja 9 kuud vangistust järgi ja mõisteti karistuseks ; KarS § 213 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust 64 lg 1 1 aastat ja 9 kuud . KarS § alusel mõisteti liitkaristuseks vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 05. .2013. 12 Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud viiel korral

ning kannab reaalset vangistust kolmandat ei ole muutunud, korda. Kuritegude dünaamika põhiliselt on tegemist vargustega. Raskusaste on muutunud kergemaks, viimase kuriteo puhul ei kasutanud isik vägivalda. Soodusteguriks on narkootikumide kasutamine.

Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung

J.S taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku sõnul on ta omale püstitanud eesmärgi mitte tarvitada narkootikume ning soovib xxxx kindlust juurde saada. Isik

soovib õppida eesti keelt ning hiljem minna tööle xxxx sadamasse. Isik tunnistab, et tal on probleemid narkootikumidega ning vajab kõrvalist abi, et sellega toime tulla. Prokurör J.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Isiku varasem elukäik

ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on 5- l korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda.

Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on eelnimetatud süüdimõistetu poolt uue mittevägivaldse ja uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt

32% ja 64%. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo

toimepanemise tõenäosus. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarbimisega, seega ei ole välistatud tagasilanguse perioodid, mis on uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna

heaolu ohustatud. Süüdimõistetu ei ole suutnud vabaduses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud

ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kaitsja sõnul kinnipeetav kahetseb oma minevikku. Kui kinnipeetav enne tähtaega vabastada, on võimalik riske ja ohte juhtida või vältida. Kaitsja leidis, et tema kaitsealune on aru saanud

rehabilitatsiooni vajalikkusest ning see annab talle ka võimaluse naasta ühiskonda

narkootikumidest ja sõltuvusest vabana ning tema käitumise üle oleks olemas ka kontroll. Kaitsja leidis, et tingimisi enne tähtaega vabastamise taotlus on põhjendatud. Kinnipeetaval on olemas lähisugulaste võrgustik ning ta on ise aru saanud, et narkootikumid on halvad.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla ma on olemas. Isiku terjalidest nähtub, isik on ohtlik avalikkusele ning risk ühiskonnas

ohtlikkus seisneb võimaliku vägivalla kasutamises, kui kinnipeetaval on halb majanduslik olukord ja ta jätkab narkootikumide tarvitamist.

Vangla iseloomustusest nähtub, e J.S suhtes mitte vägivaldse kuriteo eest t

süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on %. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise 32 tõenäosus kahe aasta jooksul on 64%.

Isiku puhul on olemas majanduslik risk ja oht. Sissetulekuks enne vangistust oli

töövõimetuspension ja kriminaalsel teel saadud tulu. Isiku majanduslikku toimetulekut mõjutasid võlad ja sõltuvusainete tarvitamine. Isikul on tasumata võlgasid umbes 8 800 eurot. Isik on sooritanud varavastaseid kuritegusid materiaalse kasu eesmärgil. Isik on kasutanud nii vaimset kui füüsilist vägivalda materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kohtul puudub veendumus,

et kui isik satub vabaduses majanduslikult keerulisse olukorda, ei pane ta toime uusi varavastaseid kuritegusid, et saada kiiret majanduslikku kasu. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus. Isik tunnistab probleemi ning on valmis oma sõltuvusest vabanema. Narkootikume võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kuigi isik on

andnud nõusoleku asuda vabanedes ravile , võib tal esineda tagasilööke xxxx ning kohtul

puudub veendumus, et kui isik asub taas tarvitama narkootikume, ei pane ta toime uusi

kuritegusid. Isik on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning kohtul puudub veendumus, et isik suudab seekord kriminaalhoolduse läbida nõuetekohaselt. Isik ei ole senini aktsepteerinud ühiskonnas kehtivaid norme. Isik on kuritegusid toime pannes

käitunud impulsiivselt, arvestades ainult oma hetkesoovidega ning mitte oma tegude

tagajärgedega. Probleemide lahendamiseks on kinnipeetav varasemalt kasutanud

ebaefektiivseid meetodeod, rikkudes seadust. Isiku elustiili võib pidada riskivaks ja hoolimatuks, kuivõrd isik on väärteokorras karistatud 27 korda ja kriminaalkorras 5 korda. Isiku

korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele. la materjalidest, et Samuti nähtub vang enamus kuritegusid on toime pandud grupis. Kohus leiab, et kui isik satub seltskonda, kus on kriminaalse taustaga isikuid, võib ta sattuda taas tagasi kuritegelikule teele. Isikul on vangistuses üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohus leiab, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne

tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava

vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab

ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 16.12.2014 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Viru Maakohtu 4. detsembri 2014. a määrus muutmata ning J.S-i kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu

määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu kaudu 48 eurot (s 8 eurot) vandeadvokaat Matti Reinsalule h käibemaks määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3.

vandeadvokaat Matti Mõista J.S-ilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu Reinsalu 48 eurot riigituludesse. poolt osutatud õigusabi eest

4. J.S tasuda väljamõistetud summa Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003,

Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a

EE502200221014193355. 99914700042410 ja Maksekorraldusele märkida viitenumber selgitus „J.S 1 kohtukulud“ -14-3850 .

5. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.