1-14-9806/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 31. oktoober 2017 Kohtuasja number 1-13-8178 Kohtukoosseis Juhan Sarv, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi

N.O (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 18. septembri 2017. a määrus Määruskaebuse esitaja N.O kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde Teised määruskaebemenetluse pooled

Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Külli Zimm Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 18. septembri 2017. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Objartel&Partnerid makstava riigi õigusabi tasu

suuruseks N.O-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 12 (kaksteist) eurot.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks N.O-lt Eesti Vabariigi

kasuks välja 72 (seitsekümmend kaks) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul

makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui

rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 29. septembri 2014. a otsusega tunnistati N.O süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja karistusaja hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust asjas nr 1-12-3447 tehtud Tartu Maakohtu 26. aprilli 2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Nii kujunes N.O lõplikuks karistuseks 3 aastat

2(4) 10 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohus luges karistuse kandmise alguseks 10. novembri 2014. Vangistuse lõpptähtpäev on 7. oktoober 2018.

2. 29. juunil 2017 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid N.O tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toetanud.

3. Tartu Maakohtu 18. septembri 2017. a määrusega jäeti N.O vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. N.O vabastamise kasuks rääkivate asjaoludena tõi maakohus välja selle, et süüdimõistetu soovib vahetada elukohta, ta on vanglas lõpetanud põhikooli, tal on toetavad lähedused ja kuriteod on N.O toime pannud väga noorelt. Siiski tuleb arvesse võtta tema varasemaid karistusi. Vaatamata noorele eale on N.O toime pannud mitukümmend kuritegu. Kuriteod on läinud

ajaga raskemaks: kehalised väärkohtlemised ja vargused on asendunud röövimisega, mille

toimepanemisel kasutas N.O nuga. Negatiivne on ka N.O käitumine vanglas.

Distsiplinaarrikkumised viitavad sellele, et ta ei ole ka viimasel ajal suutnud normidest kinni pidada. Samuti on kahtlus, et N.O pani vangistuses toime uue kuriteo. N.O avaldab kuritegelikke hoiakuid: tema käitumine vanglas on olnud kehv. N.O on impulsiivne ja see võib avalduda vägivallakuritegudes. Et N.O impulsiivsus võib olla seotud tema psüühilise haigusega, ei ole iseenesest oluline. Kohus peab prognoosima isiku ohtlikkust ja see, millel isiku ohtlikkus baseerub, ei ole oluline. N.O vabanemisjärgsed elutingimused ei ole maakohtu

hinnangul head: süüdimõistetu tahab hakata elama kahetoalises korteris koos naise ja lapsega. Lisaks elavad korteris veel N.O isa ja tema elukaaslane ning aeg-ajalt N.O isa

lapsed. Sellised väga ebamugavad elamistingimused võivad tõugata N.O nt

frustratsioonist uutele kuritegudele. Kuigivõrd positiivne ei ole ka olukord N.O võimalusega tööd saada. Üks ettevõte on küll koostanud garantiikirja N.O töölevõtmise

kohta, ent lisanud seejärel, et praegu neil vabu töökohti ei ole. N.O on puudulik töökogemus ning töö puudumine võib teda ajendada raha hankima kuritegelikul viisil ja viia ta igavuse tõttu kuritegelikule rajale. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse N.O kaitsja Valli Murde, kes palub

maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega N.O ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kaitsja arvetes ei ole maakohtu määrus KrMS § 145 lg 3 p 1 kohaselt põhjendatud. Kohus ei ole piisavalt arvestanud, et kaitsealusele on diagnoosiks pandud pikaajaline depressiivne reaktsioon, kaasuvaks haiguseks on kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega. Kohus jättis vastamata küsimusele, et kui kaitsealusel esineb vaimse tegevuse häire, kas on võimalik nõuda temalt enda

käitumise muutmist selliselt, et see vastaks mõistliku inimese käitumisele. Vangla tingimustes

puuduvad võimalused rakendada mõjutusvahendeid isikutele, kellel on neurootilised, stressiga

seotud ja somatoformsed ning kohanemishäired. Kohus jättis arvestamata ka N.O

elukaaslase arvamusega, kes kirjeldab N.O positiivselt. N.O hoolib oma elukaaslasest ja lapsest. Positiivsena toob kaitsja veel välja vabanemisjärgse elukoha olemasolu

ning garanteeritud töökoha OÜ-s E. Kaitsealune on mõistnud enda probleeme ning on valmis kriminaalhooldaja abiga muutma oma elustiili, et hoiduda süütegude toimepanemisest. Kohus on üle tähtsustanud kuriteo toimepanemise asjaolusid. N.O on kaitsja väitel seisukohal, et kriminaalhooldusele allutamine oleks talle väga kasulik, sest kriminaalhooldaja abiga läbiks ta ka

3(4)

vajalikud programmid, mis võiksid anda vajalikke teadmisi ja oskusi edaspidiseks seaduskuulekaks eluks.

5. Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ükski määruskaebuses toodud väidetest ei anna alust maakohtu määrust tühistada.

7. N.O puhul on formaalsed eeldused KarS § 76 lg 2 p 2 kohaldamiseks täidetud. Seega

oleneb kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolu kohta.

8. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu

vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Erinevalt

kaitsjast leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu vaidlustatud määruses on veenvalt põhjendatud, miks ei saa KarS § 76 lg-s 4 nimetatud otsustuskriteeriume arvestades N.O ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Maakohtu argumendid on asjakohased. See tähendab, et

kohus ei tugine ühelegi KarS § 76 lg 4 kohaldamise seisukohalt sobimatule või ebaõigele kaalutlusele ega jäta ühtki olulist asjaolu arvestamata. Ühtlasi on kohtu põhjendused küllaldased,

muutes maakohtu siseveendumuse kujunemise kergesti jälgitavaks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu kõigi põhjendustega, märkides täiendavalt järgmist.

9. Määruskaebuse esitaja rõhub sellele, et N.O on diagnoositud pikaajaline depressiivne

reaktsioon ja kaasuvaks haiguseks kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega. Kergest vaimsest alaarengust tulenevad ka käitumuslikud, emotsionaalsed ja sotsiaalsed raskused. Seetõttu pidanuks kohus kaitsja arvates hindama, kas N.O-lt on võimalik nõuda enda käitumise

muutmist nii, et see vastaks mõistliku inimese käitumisele. Vangla tingimustes puuduvat võimalused rakendada sobivaid mõjutusvahendeid, mis aitaksid süüdimõistetul resotsialiseeruda. 10. Ringkonnakohus märgib osutatud kaitseväite kohta maakohtuga nõustuvalt, et isiku vangistusest

ennetähtaegsel vabastamisel on oluline hinnata isiku ohtlikkust (retsidiivsusriski) üldjuhul olenemata sellest, millistest teguritest on uute kuritegude toimepanemise risk tingitud. Maakohus on usutavalt ära näidanud, et N.O puhul on kõnealune risk kõrge. Samas puudub alus arvata, et N.O vaimne tervis oleks sedavõrd halb, et ta ei oleks enam võimeline vangistust

edasi kandma. Kohtule pole esitatud KrMS §-s 425 ette nähtud korras taotlust kohaldada N.O suhtes KarS § 79 ja § 86. 11. Ühtlasi märgib ringkonnakohus sedagi, et ka vanglas on võimalik tagada kinnipeetavatele ravi. Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Määruskaebuse esitaja pole selgitanud, millel põhineb tema

seisukoht, et N.O pole võimalik vangistuses olles vajalikku ravi saada. Seega jääb kõnealune kaitseväide paljasõnaliseks.

12. Kohtupraktika kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4

kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal

pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase

4(4)

resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse

vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20) 13. N.O-le on sel aastal määratud kaks kehtivat distsiplinaarkaristust selle eest, et ta suhtles ametnikega solvaval viisil ja eiras ametniku korraldust. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et N.O avaldab kuritegelikke hoiakuid nii vestluses kui ka käitumises ja ta ei tunnista enda

väärkäitumist, mistõttu puudub tal ka motivatsioon käitumist muuta. Teda on korduvalt

kriminaalkorras karistatud ning suuresti on tema teod olnud vägivaldsed (mh peksmine ja tapmisega ähvardamine ning grupiviisiline relvastatud röövimine). Kannatanute suhtes puudub N.O empaatia. Praegu kannab N.O teist reaalset vangistust. Süüdimõistetu on leidnud oma tegudele ainult vabandusi ja õigustusi. (KoTo, tl 5) Sellised käitumismustrid ei anna

alust veendumuseks, et N.O suudaks vabanedes käituda õiguskuulekalt, täita

kriminaalhoolduse nõudeid ja alluda kriminaalhooldusametniku seaduslikele korraldustele. Ka viimase kuriteo pani N.O toime käitumiskontrolli ajal. Samuti ei ole eelneva põhjal usutav,

et N.O oleks oma kuritegelikku käitumist ja veendumusi vangistuse jooksul muutnud. Vangla on N.O hinnanud kõrgohtlikuks isikuks, oht seisneb nii füüsilises kui vaimses vägivallas ning ta võib kasutada relva (KoTo, tl 5). Uute kuritegude toimepanemise ohule viitab

seegi, et 11. augustil 2016 alustati N.O suhtes KarS § 121 lg 1 tunnustel kriminaalmenetlust, mille esemeks on väidetav vanglas toime pandud kehaline väärkohtlemine.

14. Nagu maakohus tuvastas, pole kindlust, et N.O õnnestuks vabanedes tööle asuda.

Töökoha puudumine suurendab aga veelgi riski uute kuritegude toimepanemiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt ei adu N.O raha ja asjade tegelikku väärtust (KoTo, tl 4). Seetõttu

– ja arvestades N.O varasemat käitumismustrit – on alust arvata, et N.O võib hakata majanduslikes raskustes toime panema uusi varavastaseid süütegusid.

15. Eelnevat arvestades ei saa KarS § 76 lg-s 4 sätestatud kriteeriumitest lähtudes N.O vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab

Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 18. septembri 2017. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

16. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse

kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks kaks tundi (neli pooltundi), mille eest ta

palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Objartel&Partnerid riigi õigusabi tasu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7,

§ 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10, §-st 3 ja

§ 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud üksnes osaliselt. Määruskaebuse maht viis

lehekülge, millest kaks lehekülge moodustab menetluse käigu kirjeldus ja maakohtu

põhjenduste refereering. Kaitsja põhjendustes, mis hõlmavad kaks ja pool lehekülge, on mh

korratud vangla iseloomustuses toodud seisukohti ning refereeritud seaduse sätteid. Sellise määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks loeb kolleegium kolm pooltundi, millele vastav tasu on 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel N.O kanda.

Juhan Sarv

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas