3-14-428/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Virgo Saarmets ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht 03.12.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-428 Haldusasi JS kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 12 000 eurot Menetlusosalised Kaebaja – JS, esindaja v. adv Risto Käbi Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17.10.2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus JS määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta JS määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.10.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-428 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg 3, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. JS esitas 18.11.2013 Tallinna Vanglale kahjunõude seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega (ebapiisav ruum kambris) põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot. 2. JS esitas 12.12.2013 Tallinna Vanglale selgitustaotluse nr 5-18/13/37271-4, milles palus selgitada, kas tema poolt 18.11.2013 esitatud kahjunõue on edastatud tõlkebüroole tõlkimiseks ning millal on oodata vastust esitatud kahjunõudele. Tallinna Vangla selgitas 10.01.2014 vastuses nr 5-18/13/37271-6 JS-ile, et tema kahjunõue edastati 19.11.2013 kirjaga tõlkebüroole tõlkimiseks ning kuna Tallinna Vangla pärast tõlgitud eksemplariga tutvumist leidis, et tegemist on puudustega kahju hüvitamise taotlusega, andis Tallinna Vangla 10.01.2014 kirjaga nr 5- 18/13/37271-5 taotlejale tähtaja kahju hüvitamise nõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Samuti selgitas vangla, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-st 1 tulenevalt vastab vangla kahjunõudele kahe kuu jooksul arvates päevast, mil vanglale laekub taotleja eestikeelne kahjunõude puuduste kõrvaldamise kiri.

3-14-428 2(6) 3. JS esitas 16.01.2014 täienduse kahju hüvitamise taotlusele, millega kõrvaldas puudused. Tallinna Vangla sai puuduste kõrvaldamise avalduse eestikeelse tõlke 24.01.2014. 4. JS esitas 21.02.2014 Tallinna Vanglale selgitustaotluse, milles palus selgitada, millal taotleja saab asjakohase vastuse kahjunõudele. Tallinna Vangla selgitas 28.02.2014 kirjaga nr 5- 18/13/37271-11 JS-ile korduvalt, et võõrkeelse puudustega kahjunõude RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud 2-kuuline lahendamise tähtaeg hakkab kulgema võõrkeelse puuduste kõrvaldamise avalduse eestikeelse tõlke saabumisest ja sellest tulenevalt on tema kahjunõude lahendamise tähtaeg 24.03.2014. 5. JS esitas 31.05.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ajavahemike 28.12.2010- 28.07.2013 ja 17.08.2013-18.11.2013 eest summas 12 000 eurot. Kaebusega koos esitati kaebetähtaja ennistamise taotlus. Tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel tuleb arvestada, et rikutud on kaebaja inimõigust mitte olla koheldud alandaval moel. Vastustaja on kahjunõuet tähtaegselt lahendamata ja kaebajale vastamata jättes rikkunud haldusorgani kohustusi haldusmenetluses ja sellel on mõju ka kaebetähtaja järgimisele. Kui vastustaja oleks käitunud vastavalt seadusele ja teinud kahjunõude suhtes tähtaegselt otsuse (sõltumata sellest, kas kahjunõue oleks rahuldatud või mitte) ning toimetanud selle kaebajale, oleks selles sisaldunud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 57 lg 1 järgne vaidlustamisviide. Sel juhul oleks kaebajal olnud üheselt selge, mis on tema kahjunõudest saanud ning otsusega mittenõustumisel oleks olnud selge, kuhu ja millise aja jooksul tuleb selle vaidlustamiseks pöörduda. Kuna vastustaja jättis kõik viidatud kohustused (lahendada kahjunõue, teavitada isikut menetlusest ja edasikaebeõigusest) täitmata, oli kaebaja jäetud vaidlustamise võimalusest ja tähtajast teavitamata. Kuna kahjunõude tähtaegselt lahendamata jätmise kui tegevusetuse kohta ei vormistata mingisugust otsust ja HMS ei näe ette sellest teavitamist, on menetlusest puudutatud isik olukorras, kus seadus ei näegi ette võimalust, et ta saaks 30-päevasest tähtajast kahjunõude esitamiseks olla halduse poolt informeeritud. Ometi on seadusandja üldpõhimõttena kehtestanud nõude vaidlustamist puudutava info esitamiseks menetlusest puudutatud isikule (haldusaktis vaidlustamisviite esitamise nõude põhjus) ja kuna halduse tegevusetuse puhul on puudutatud isikule kaebeõigus ja selle tähtajalisus raskemini ära tuntav, on isiku vajadus olla oma õigustest informeeritud suurem. Info puudumisel tuleks olla seda paindlikum kaebetähtaja ennistamisel, kui isik kohtusse pöördub. Kaebaja ei olnud mittejuristina teadlik, et RVastS § 18 lg 2 seob kahjunõude mittetähtaegsel lahendamisel kahju osas kohtusse pöördumise 30-päevase tähtajaga. Kaebaja omalt poolt on teinud kõik, et kahjunõude lahendamise tulemus välja selgitada, aga see ei ole andnud tulemusi. 6. Tallinna Halduskohus võttis 26.08.2014 määrusega kaebuse menetlusse tähtaja ennistamise taotluse lahendamiseks ning küsis Tallinna Vangla seisukohta tähtaja ennistamise taotluse osas. 7. Tallinna Vangla palus jätta tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. JS oli teadlik, et taotluse lahendamise tähtaeg oli 24.03.2014. Seega tuli kaebus halduskohtule esitada hiljemalt 23.04.2014. Isegi kui arvestada asjaoluga, et JS oli tähtaja saabumise hetkeks vanglast vabanenud (vabanes 23.03.2014) ja pidanuks saama lahendi postiga, pidi tal hiljemalt 01.05.2014 tekkima vähemalt kahtlus, et vangla ei ole tema taotlust tähtaegselt lahendanud. Isikul oli võimalik pöörduda vangla poole info saamiseks. 31.05.2014 kaebus on esitatud ilmselge kaebetähtaja rikkumisega ja ei esine selliseid põhjuseid, mis õigustaksid tähtaja ennistamist.

3-14-428 3(6) Viited JS-i puudulikele õigusteadmistele ning vangla tegevusetusele taotluse menetlemisel ja vaidlustamisajast teavitamisel ei saa olla tähtaja ennistamise aluseks. JS on aastatel 2012-2014 esitanud Tallinna Vanglale ligikaudu 25 kahju hüvitamise taotlust ja isik on korduvalt esitanud mittevaralise kahju tekitamisega seonduva kahju väljamõistmiseks kaebusi halduskohtusse, milles on viidanud mh riigivastutuse seadusele. Eeltoodu näitab, et isik on seadusega kursis. Vangla poolt väljastatud kahju hüvitamise taotluste lahendustel on olnud vaidlustamisviited. JSil oli võimalik end seadusega kurssi viia ja ebapiisavate teadmiste korral juba varem õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole pöörduda. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi objektiivset asjaolu, mis takistas tal tähtaegselt kaebusega kohtusse pöörduda. 8. Tallinna Halduskohus jättis 17.10.2014 määrusega JS-i taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse. RVastS § 18 lg-test 1 ja 2 tuleneb üheselt, et kui isik on esitanud kahju hüvitamise taotluse haldusorganile ja seda ei ole lahendatud tähtaegselt, tuleb tal halduskohtusse pöörduda 30 päeva jooksul alates haldusorganile taotluse lahendamiseks ettenähtud kahekuulise tähtaja möödumisest. Sellist seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 08.10.2008 määruses nr 3-3-1-41-08 (p 9). Kaebaja esitas 18.11.2013 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse ning vangla andis 10.01.2014 kirjaga taotlejale 10-päevase tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja puuduste kõrvaldamise avaldus (eesti keelde tõlgituna) saabus Tallinna Vanglale 24.01.2014. RVastS § 18 lg 1 kohaselt oleks haldusorgan pidanud kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates ehk seega hiljemalt 24.03.2014. Kuivõrd RVastS § 18 lg 2 sätestab 30 päevase tähtaja halduskohtusse pöördumiseks, seda ka siis, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata, pidanuks kaebaja pöörduma kahjunõudega halduskohtusse hiljemalt 23.04.2014. Kaebaja esitas kaebuse kohtule aga alles 31.05.2014, millest tulenevalt on JS-i kaebus esitatud tähtaja rikkumisega. Mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks puuduvad. Kaebaja poolt välja toodud asjaolu, et vastustaja on jätnud haldusmenetluse läbiviimisel haldusorganile ettenähtud kohustused (kahjunõude lahendamine, isiku teavitamine menetlusest ja edasikaebeõigusest) täitmata ning kaebaja ei olnud sellest tulenevalt teadlik vaidlustamise võimalustest ja tähtaegadest, ei ole käsitletav mõjuva põhjusena ega too kaasa tähtaja ennistamist. Kaebusega õigeaegselt kohtu poole pöördumist ei saanud takistada asjaolu, et Tallinna Vangla jättis kaebaja kahjunõude tähtaegselt lahendamata ega teavitanud kaebajat seejuures kaebeõigusest ja tähtaegadest. Kaebaja on ise asjakohaselt välja toonud, et kahjunõude tähtaegselt lahendamata jätmise kohta ei vormistata kirjalikku otsust koos vaidlustamisviitega. Eeltoodu aga ei tähenda seda, et igal sellisel juhul võiks kaebaja jäädagi ootama haldusorgani vastust ja kohtul oleks kohustus kaebetäht-aeg ennistada. Isikul tuleb RVastS § 17 lg-s 1 ja § 18 lg-s 2 reguleeritud kohtuvälise menetluse läbimisel pöörduda menetluse tulemusega mittenõustumise korral halduskohtusse ka siis, kui haldusorgan ei ole taotlusele üldse vastanud ega seega täitnud ka selgitamiskohustust edasikaebe korra osas. Kaebaja väited haldusorgani poolt haldusmenetluses kohustuste rikkumisest ei õigusta seaduses selgesõnaliselt sätestatud kaebetähtaja ületamist. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on korduvalt pöördunud vangla poole selgitustaotlustega seoses enda kahjunõudega ja vangla on nendele vastates kaebajale arusaadavalt selgitanud tema kahjunõude lahendamise tähtajaga seonduvat. Ka kaebusest nähtuvalt oli kaebaja jaoks selge, et tema taotluse lahendamise tähtaeg lõppeb 24.03.2014.

3-14-428 4(6) Tulenevalt vangistusseaduse §-st 311 on kinnipeetaval võimalus kasutada vanglas internetti ning pääseda ligi õigusaktide andmebaasile. Samuti oli kaebajal vanglas viibides vajadusel võimalik pöörduda lisaselgituste saamiseks kontaktisiku poole. Kaebajal oli seega võimalus selgitada välja, millises korras ja millise tähtaja jooksul on tal võimalik kohtu poole pöörduda juhul, kui vastustaja ei rahulda tema nõuet või jätab sellele tähtaegselt vastamata. Kaebaja vabanes vanglast 23.03.2014 (s.o kuu aega enne kaebetähtaja lõppemist). Seega oli kaebajal ka juba vabaduses viibides ja ilma vangistusega kaasnevate piiranguteta võimalik end kaebuse esitamise tähtaegadega kurssi viia ning vajadusel pöörduda õigusabi osutaja poole. Nähes, et vangla ei ole kahjunõudele vastanud eelnevalt teadaantud tähtajaks ehk 24.03.2014, oleks kaebaja pidanud asuma koheselt välja selgitama, millised on sellises olukorras võimalused oma õiguste kaitseks. Kaebaja pöördus õigusabi saamiseks advokaadi poole alles 26.05.2014 ehk alles kaks kuud pärast vabanemist ja temale vangla poolt teada antud kahjunõude lahendamise tähtaega ning seega võttis ise riski, et hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg võib olla selleks ajaks möödunud. Kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda kaebajal väidetavalt õigusalaste teadmiste puudumist. Olukorras, kus kaebaja on asja materjalidest nähtuvalt teadlik RVastS § 18 lg-s 1 ette nähtud kahju hüvitamise taotluse läbivaatamise tähtajast ja tal on selge arusaam selle tähtaja lõpuhetkest, ei ole veenev väide, et kaebaja hilines kohtusse pöördumisel sama paragrahvi lõikes 2 sätestatu mitteteadmise tõttu. Vastustaja on välja toonud, et kaebaja on aastatel 2012-2014 esitanud Tallinna Vanglale ligikaudu 25 kahju hüvitamise taotlust ja korduvalt esitanud mittevaralise kahju tekitamisega seonduva kahju väljamõistmiseks kaebusi halduskohtusse, milles on viidanud ka riigivastutuse seadusele. Kohus nõustub, et sellise kaebamise kogemusega isikule pidi olema teada, et kaebuse esitamine ei ole võimalik piiramatu aja jooksul (isegi, kui ta ei ole saanud ettenähtud ajaks vangla vastust). RVastS § 18 lg 2 on kohtueelse menetluse läbimisel kaebusega kohtusse pöördumise õigust reguleerivaks normiks, mis ei näe kahjunõude tähtaegselt lahendamata jätmise korral ette teistsugust kaebetähtaega kui taotluse rahuldamata jätmise korral. Seega, kui kaebaja ei saanud temale eelnevalt vangla poolt öeldud tähtajaks (s.o 24.03.2014) sisulist otsust kahjunõude lahendamise kohta, oleks kaebaja pidanud vähemalt lähtuma üldjuhul rakenduvast kaebetähtajast ning esitama kohtule oma kaebuse 30 päeva jooksul vangla poolt teavitatud lahendamistähtajast arvates. Kaebaja ei ole ise olnud piisavalt hoolas oma õiguste kaitsel ning kaebetähtaja ennistamiseks alust ei ole. Vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja HKMS § 124 lg-le 2 lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. 9. JS esitas halduskohtu määruse peale 03.11.2014 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 10. JS palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 17.10.2014 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega lugeda kaebus tähtaegselt esitatuks või ennistada tähtaeg ning saata asi menetlemiseks Tallinna Halduskohtule. Määruskaebuse esitaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde ning lisab täiendavalt järgmist. Kaebus ei pruugi olla esitatud tähtaega rikkudes. Vastustaja on ise oma 17.09.2014 seisukohas

3-14-428 5(6) kaebetähtaja küsimuses leidnud, et kaebajal pidi hiljemalt 01.05.2014 tekkima kahtlus, et vastustaja ei ole tema taotlust tähtaegselt lahendatud. Sellisel juhul oleks kaebus tähtaegne, kuna saades vastavast asjaolust teadlikuks 01.05.2014, mahub 31.05.2014 esitatud kaebus 30-päevase tähtaja sisse. Kaebajale ei olnud teada, mis on tema kahju hüvitamise taotlusest saanud, sest vastustaja ei andnud talle vastavat infot. Sellisel juhul tuleb RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaega arvestada hetkest, mil isik saab teada, et tema kahjunõuet ei ole tähtaegselt lahendatud. Kaebaja ei pea eeldama, et kui talle ei anta infot hiljemalt RVastS § 18 lg 1 järgse tähtaja viimase päeva järgsel päeval, siis on kindlasti jäänud kaebus lahendamata või lahendatud tema kahjuks. Juba haldusakti posti teel kättetoimetamine võib võtta aega. Kuna vastustaja 28.02.2014 kirjaga teavitati kaebajat sellest, et tema kahjunõuete (sh käesoleva nõude) lahendamistähtajad on 24.03.2014 ja 28.03.2014, sai kaebaja eeldada, et tema kahjunõuet menetletakse ja sisuline vastus tuleb. 28.02.2014 kirjast nähtub, et kaebaja pöördus vastustaja poole just küsimuses, millal ta oma nõuetele vastused saab. Isegi suure töökoormuse tingimustes olid vastustajal mitmed alternatiivsed tegutsemisvõimalused, millega oleks paremini tagatud menetlusest huvitatud isikute õigused. Nähes, et kahjunõudeid ei suudeta tähtaegselt lahendada, oleks vastustaja saanud saata kõigile pöördujatele sellekohased standardsed informatiivsed kirjad või teha otsused kasvõi nappide põhjendustega, lisades vaidlustamisviite. Lubamatu on, et haldus ei saa oma tööga hakkama, aga samas ei tehta mööndusi isikute kaebeõiguse osas, mida halduse enda tegevusetus on negatiivselt mõjutanud. Mida suurem probleem halduses endas on, seda mõistvamalt tuleb suhtuda tähtaja ületamisel kaebajasse. 11. Tallinna Vangla nõustub kirjalikus vastuses halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja palub jätta määruskaebus rahuldamata. Õiguskindluse huvides on vajalik, et seadusega kehtestatud menetlustähtaegu ka järgitaks. Tähtaja järgimata jätmine on lubatav vaid erandina üksikjuhtumil õiglase tulemuse saavutamiseks. Antud juhul ei esinenud objektiivseid takistusi kaebuse tähtaegseks esitamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Määruskaebuse väited ei anna selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse muutmiseks alust. 13. RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. RVastS § 18 lg-st 2 tuleneb, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Antud juhul puudub vaidlus selles, et Tallinna Vangla JSi 18.11.2013 kahjunõudele tähtaegselt (24.03.2014) ei vastanud, seega oleks kaebaja pidanud RVastS § 18 lg-st 2 tulenevalt esitama kahjunõude halduskohtule hiljemalt 23.04.2014. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule 31.05.2014 ehk seaduses sätestatud tähtaja rikkumisega. 14. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest sisaldub HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks peaks üldjuhul olema mõni objektiivne asjaolu või sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saanud ning mis takistas kaebuse õigeaegset esitamist. Kuna HKMS § 71 lg 1 ega § 150 ei näe ette võimalike mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu, tähendab mõjuva põhjuse hindamine kohtu diskretsiooniotsuse tegemist.

3-14-428 6(6) 15. Mittetähtaegselt esitatud kaebust saab kohus menetleda üksnes kaebetähtaja ennistamise korral. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul kaebetähtaja ennistamise aluseks olla tähtaja ennistamise taotluses märgitud vangla tegevusetus kaebaja taotluse menetlemisel ja vaidlustamisajast teavitamisel ega kaebaja väidetavalt puudulikud õigusteadmised. Tallinna Vangla on 10.01.2014 ja 28.02.2014 vastustes kaebaja selgitustaotlustele kahjunõude lahendamise tähtajaga seonduvat piisavalt selgitanud ning vastustest selgub üheselt, et kaebaja kahjunõude lahendamise tähtaeg on 24.03.2014. Haldusasja materjalidest nähtuvalt oli see kaebajale arusaadav. RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaega tuleb järgida ka juhul, kui haldusorgan kannatanu taotlusele ei vasta. 16. Riigikohtu 01.10.2002 määruses nr 3-3-1-57-02 (p 19) antud selgituse kohaselt ei ole välistatud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi.

17. Kuivõrd kaebajale oli teada, et tema kahjunõude lahendamise tähtaeg on 24.03.2014, siis oleks tal hiljemalt 5-7 päeva möödudes sellest kuupäevast (võttes arvesse lahendi posti teel saatmiseks kuluvat aega) pidanud tekkima kahtlus, et vangla ei ole taotlust tähtaegselt lahendanud, ning ta oleks pidanud asuma välja selgitama võimalusi oma õiguste kaitseks. Kaebajal oli 23.03.2014 vanglast vabanedes (s.o kuu aega enne kaebetähtaja lõppemist) võimalik ilma vangistuses kaasnevate piiranguteta end kaebuse esitamise tähtaegadega kurssi viia ning leides, et tema teadmistest kaebuse esitamise tähtaja väljaselgitamiseks ei piisa, kasutada selleks professionaalset õigusabi või pöörduda riigi õigusabi taotlusega kohtu poole. Kaebaja pöördus õigusabi saamiseks advokaadi poole alles siis, kui oli möödunud kaks kuud vangla poolt teada antud kahjunõude lahendamise tähtajast ning esitas kaebuse kohtusse 31.05.2014.

18. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebajal märkimisväärne kogemus erinevate kohtuasjade menetlustes osalemisel, sealjuures on kaebaja esitanud kohtule korduvalt kaebusi mittevaralise kahju hüvitamiseks, milles on viidatud ka riigivastutuse seadusele. Seejuures ei näe RVastS § 18 lg 2 kahjunõude tähtaegselt lahendamata jätmise korral ette teistsugust kaebetähtaega kui taotluse rahuldamata jätmise korral. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et sellise arvestatava kogemusega isikule pidi olema teada ka asjaolu, et kaebuse esitamine kohtusse ei ole võimalik piiramatu aja jooksul.

19. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaebuses ja määruskaebuses kaebaja esile toodud asjaolud eraldi ega kogumis alust asuda seisukohale, et kaebajal oli tähtaja järgimata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaebaja on kaebetähtaja lasknud mööda oma hooletuse tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets