3-13-925/81 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-925 Haldusasi Edelaraudtee AS kaebus Tehnilise Järelevalve Ameti 28.03.2013 otsuste nr 1-11/13-124, nr 1-11/13-125, nr 1-11/13-126 osaliseks tühistamiseks ja otsuse nr 1- 11/13-127 tühistamiseks ning Tehnilise Järelevalve Ameti kohustamiseks eraldada Edelaraudtee AS-le tema taotletud mahus raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimeosad avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks perioodil 01.01.2014–24.05.2014 teist eelistust omava raudteeveo-ettevõtjana Menetlusosalised Kaebaja – Edelaraudtee AS, esindajad v.adv Triin Biesinger-Jussmann ja v.adv Ain Alvin Vastustaja – Tehnilise Järelevalve Amet, esindajad Mariann Loide ja v. adv Kaupo Lepasepp Kolmas isik – AS Eesti Liinirongid (endise ärinimega AS Elektriraudtee), esindaja v.adv Alar Urm Kaasatud haldusorgan – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, esindaja Eva Vanamb Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 11. septembri 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Edelaraudtee AS määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta Edelaraudtee AS määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11. septembri 2014. a määrus muutmata. 2. Rahuldada AS Eesti Liinirongid (registrikood 10520953) taotlus menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning mõista Edelaraudtee AS-lt AS Eesti Liinirongid kasuks välja määruskaebuse menetlemisega seoses kantud menetluskulud summas 100 (ükssada) eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

3-13-925 2(9)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Edelaraudtee AS osutas Eesti Vabariigiga (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) 04.06.2009 sõlmitud „Raudtee reisijateveo avaliku teenindamise lepingu“ alusel raudteeinfrastruktuuril reisijatevedu DR1 tüüpi diiselrongidega liinidel Tallinn–Narva, Tallinn–Pärnu, Tallinn–Valga, Tallinn–Rapla, Tallinn–Türi–Viljandi, Tallinn–Tartu–Valga ja Tartu–Koidula. Lepingu tähtajaks oli 31.12.2014. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ütles 13.11.2012 teatega nr 7-8/09-01161/007 Edelaraudtee AS-ga 04.06.2009 sõlmitud lepingu erakorraliselt üles alates 01.01.2014. 2. Edelaraudtee AS esitas 04.03.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-13- 481) MKM-i kohustamiseks täita 04.06.2009 sõlmitud avaliku teenindamise lepingut, MKM-i keelamiseks sõlmida 04.06.2009 sõlmitud lepinguga hõlmatud mahus 2014. a osas raudtee reisijateveo avaliku teenindamise otselepingut AS-ga Elektriraudtee või muu isikuga, MKM-i 13.11.2012 ülesütlemisavalduse nr 7-8/09-01161/007 ja MKM-i 31.01.2013 vastuse nr 7- 8/09-01161/010 õigusvastasuse tuvastamiseks või alternatiivselt nende tühistamiseks. Tallinna Halduskohus võttis 25.04.2013 määrusega haldusasjas nr 3-13-481 Edelaraudtee AS kaebuse menetlusse. Tallinna Halduskohus jättis 26.06.2013 määrusega haldusasjas nr 3-13-481 Edelaraudtee AS esitatud tühistamis- ja keelamiskaebuse läbi vaatamata ning kohustamiskaebusega halduskohtusse pöördumise tähtaja ennistamata, lõpetades kohustamisnõude osas menetluse. Halduskohtu menetlusse jäi edasi kaebuses esitatud tuvastamisnõue. Halduskohtu määrus ei ole jõustunud. 3. Edelaraudtee AS esitas 31.08.2012 Tehnilise Järelevalve Ametile (TJA) taotluse raudteeinfrastruktuuri kasutamiseks läbilaskevõime eraldamiseks Edelaraudtee AS poolt opereeritavate liinide teenindamiseks 2013/2014 liiklusgraafikuperioodil (s.o 26.05.2013– 24.05.2014). MKM teatas 19.11.2012 kirjas nr 7-8/12-00697/007 TJA-le, et 2013/2014 liiklusgraafikuperioodi tuleb läbilaskevõime eraldamisel vaadelda 2013. ja 2014. a lõikes eraldi. Diiselrongidega teenindab 2013. a kehtiva raudtee reisijateveo avaliku teenindamise lepingu alusel reisijaid Edelaraudtee AS ja AS-le Elektriraudtee ei ole 2013. a vaja läbilaskevõimet eraldada. Samas kavatseb MKM alates 01.01.2014 diiselrongidega teenindamiseks sõlmida avaliku teenindamise lepingu AS-ga Elektriraudtee ning tulenevalt sellest ja Edelaraudtee AS-ga avaliku teenindamise lepingu puudumisest palus MKM eraldada läbilaskevõime vastavalt raudteeseaduse (RdtS) § 50 lg-le 3 teise eelistusena riigisisese avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks kõnealustel liinidel alates 01.01.2014 ainult AS-le Elektriraudtee. 4. TJA jaotas 28.03.2013 otsustega nr 1-11/13-124 ja nr 1-11/13-125 vastavalt AS Eesti Raudtee ja Edelaraudtee Infrastruktuuri AS raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime 2013/2014 liiklusgraafikuperioodiks I ja II eelistust omavate raudteeveo-ettevõtjate osas selliselt, et kõik ajavahemikuks 26.05.2013–31.12.2013 Edelaraudtee AS-le eraldatud läbilaskevõimeosad eraldati ajavahemikuks 01.01.2014–24.05.2014 AS-le Elektriraudtee. 5. TJA jaotas 28.03.2013 otsustega nr 1-11/13-126 ja nr 1-11/13-127 vastavalt AS Eesti Raudtee ja Edelaraudtee Infrastruktuuri AS raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime 2013/2014 liiklusgraafikuperioodiks eelistust mitteomavate, kuid läbilaskevõimet taotlenud raudteeveo- ettevõtjate osas selliselt, et Edelaraudtee AS-le eraldati alates 01.01.2014 läbilaskevõimeosad vastavalt tema poolt taotletud mahtudele.

3-13-925 3(9) 6. Edelaraudtee AS esitas 29.04.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-13- 925), milles esitas järgmised taotlused: 1) tühistada TJA 28.03.2013 otsuse nr 1-11/13-124 punkt 3 (v.a Tallinn–Pääsküla, Pääsküla–Keila, Keila–Paldiski, Klooga–Klooga-Rand, Keila–Riisipere; Maardu–Muuga, Lagedi–Maardu ja Ülemiste–Maardu osas); 2) tühistada TJA 28.03.2013 otsuse nr 1-11/13-125 punkt 2; 3) tühistada TJA 28.03.2013 otsuse nr 1-11/13-126 punkt 1; 4) tühistada TJA 28.03.2013 otsus nr 1-11/13-127 tervikuna; 5) teha TJA-le ettekirjutus, millega kohustada vastustajat eraldama kaebajale tema taotletud mahus raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimeosad avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks perioodil 01.01.2014–24.05.2014 teist eelistust omava raudteeveo-ettevõtjana järgmiselt (raudteelõigul rongipaare ööpäevas): Tallinn–Tallinn-Väike (HBV) 26 rongipaari; Tallinn–Ülemiste 8 rongipaari; Ülemiste–Lagedi 8 rongipaari; Lagedi–Tapa 8 rongipaari; Tapa–Narva 2 rongipaari; Tapa–Tartu 7 rongipaari; Tartu–Koidula 2 rongipaari; Valga– Koidula 2 rongipaari; Tartu–Valga 2 rongipaari; Tallinn-Väike–Lelle 11 rongipaari; Lelle– Viljandi 5 rongipaari; Lelle–Pärnu 4 rongipaari; 6) mõista TJA-lt välja Edelaraudtee AS menetluskulud ja jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja märkis, et TJA eraldas alates 01.01.2014 kogu Edelaraudtee AS poolt seni avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks taotletud läbilaskevõime AS-le Elektriraudtee ja eraldas Edelaraudtee AS-le ilma kaebaja taotluseta alates 01.01.2014 samas mahus läbilaskevõimet raudteeinfrastruktuuril eelistust mitteomava raudteeveo-ettevõtjana (s.o taotletud marsruutide teenindamiseks üksnes nn kommertsliinidena). 7. TJA esitas 30.05.2013 taotluse menetluse peatamiseks haldusasjas nr 3-13-925 kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-13-481. Vastustaja leidis, et MKM 13.11.2012 ülesütlemisavalduse nr 7-8/09-01161/007 kehtivusele hinnangu andmine omab määravat tähtsust käesolevas asjas vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse kontrollimisel, kuna need tuginesid MKM poolt RdtS § 50 lg 3 alusel esitatud tellimusele. Kui ülesütlemisavaldus on kehtiv, muutub käesolevas asjas esitatud kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimatuks. 8. Tallinna Halduskohus peatas 26.06.2013 määrusega HKMS § 95 lg 1 alusel menetluse haldusasjas nr 3-13-925 kuni menetluse lõppemiseni haldusasjas nr 3-13-481. 9. Tallinna Halduskohus uuendas 17.04.2014 määrusega TJA 20.02.2014 taotlusel haldusasja menetluse. 10. Edelaraudtee AS esitas 05.06.2014 kaebusest loobumise avalduse ning palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kaebuse esitamise eesmärk oli ka pärast 01.01.2014 osutada ise avalikku reisijateveoteenust, kuna läbilaskevõime olemasolu on ühene eeldus vastava teenuse osutamiseks. Käesolevaks ajaks osutab avalikku reisijateveoteenust AS Eesti Liinirongid ning kaebajal puudub läbilaskevõime, mistõttu ei ole võimalik kaebajal teenust osutada.

3-13-925 4(9) Arvestades seda, et vaidlusaluse läbilaskevõime periood lõppes 24.05.2014, on käesolevaks hetkeks lõplikult selge, et kaebajal ei ole võimalik kaebusega selle esitamise hetkel taotletud eesmärki saavutada ehk tagada seda, et kaebaja saaks ka 2014. a teenust edasi osutada. 11. TJA palus 13.06.2014 rahuldada kaebusest loobumise avaldus, lõpetada menetlus ja jätta rahuldamata Edelaraudtee AS taotlus jätta menetluskulud poolte endi kanda. TJA palus ühtlasi mõista Edelaraudtee AS-lt välja menetluskulud summas 7347,12 eurot. 12. AS Eesti Liinirongid palus 13.06.2014 rahuldada kaebusest loobumise avaldus ja mõista AS-lt Edelaraudtee AS-i Eesti Liinirongid menetluskulud välja summas 2497,60 eurot. 13. Edelaraudtee AS palus 15.06.2014 jätta TJA menetluskulude väljamõistmise taotlus rahuldamata. Samuti palus Edelaraudtee AS jätta rahuldamata Eesti Liinirongid AS menetluskulude väljamõistmise taotlus. AS Eesti Liinirongid menetluskulude osas märkis kaebaja, AS Eesti Liinirongid 13.06.2014 menetlusdokumendi p-s 8 sisalduv lause „Elroni menetluskulud koosnevad kuludest õigusabile summas 2497,60 eurot (ilma km) (lisad 1, 2 ja 3, arved)“ ei kujuta endast menetluskulude nimekirja HKMS § 109 lg 1 mõttes. Samuti ei ole esitatud menetlusdokumendi lisana menetluskulude nimekirja. Lisades olevad arved ei saa olla käsitletavad menetluskulusid tõendavate kuludokumentidena HKMS § 108 lg 1 mõttes, kuna esineb põhjendatud kahtlus nende ehtsuses. Arvetel 1-3 on arve saajaks märgitud Eesti Liinirongid AS, kuid vaidlusaluste arvete esitamise ajal (12.06.2013. 16.07.2013 ja 15.08.2013) ei eksisteerinud sellise ärinimega isikut. Eesti Liinirongid AS ärinimi kanti äriregistrisse 27.09.2013, kuni selle ajani oli kolmanda isiku ärinimi Elektriraudtee AS. Seega on alust arvata, et lisadena esitatud arved on vormistatud tagantjärele pärast 27.09.2013. Elektriraudtee AS-le esitatud arveid ei ole kolmanda isiku 13.06.2014 menetlusdokumendile lisatud. Seega ei saa lisas 4 toodud konto väljavõttelt nähtuvad Elektriraudtee AS laekumised tõendada käesolevas asjas menetluskulude kandmist, kuna esitatud arvete alusel ei ole tõendatud ega kontrollitav, milliseid arveid Elektriraudtee AS tegelikult maksis ja kas need on üldse seostatavad käesoleva kohtuvaidlusega. Lisaks eelmainitule on menetluskulu 21 tundi ilmselgelt ülepaisutatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu. 14. Tallinna Halduskohus võttis 11.09.2014 määrusega vastu Edelaraudtee AS kaebusest loobumise avalduse (resolutsiooni p 1), lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 2), jättis TJA taotluse menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata (resolutsiooni p 3) ning mõistis Edelaraudtee AS-lt välja kolmanda isiku AS Eesti Liinirongid kasuks menetluskulud summas 2407,70 eurot (resolutsiooni p 4). HKMS § 108 lg 7 kohaselt kannab kaebaja, kes loobub kaebusest, menetluskulud. HKMS § 104 lg 9 sätestab, et kaebusest loobumine ei piira vastustaja ega kolmanda isiku õigust nõuda kaebajalt tema menetluskulude tervikuna väljamõistmist. Vastustaja menetluskulud seisnevad käesoleval juhul esindajakulus. Haldusorgan võib välist õigusabi kasutada, kuid peab arvestama, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, siis võivad tema menetluskulud jääda tema enda kanda. TJA menetluskulusid vajalikuks ja põhjendatuks pidada ei saa, sest vaidlus seondub TJA ülesannete täitmisega. Kolmas isik taotleb kaebuse esitajalt kolmanda isiku kasuks menetluskulu, mis seisneb kantud kuludes õigusabile summas 2497,60 eurot (ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Kulu kandmise tõendamiseks on esitatud advokaadibüroo LEXTAL OÜ 12.06.2013 arve nr 2013/05/157, 16.07.2013 arve nr 2013/06/154 ja 15.08.2013 arve nr 2013/07/101 Eesti

3-13-925 5(9) Liinirongid AS-le ning advokaadibüroo konto väljavõte arvete tasumise kohta Elektriraudtee AS poolt. Kolmas isik on 13.06.2014 kohtule esitanud avalduse, milles märkis, et „Elron esitab menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid“ ja „Elroni menetluskulud koosnevad kuludest õigusabile summas 2497,60 eurot ilma käibemaksuta“. Avaldusele olid lisatud advokaadibüroo arved ja pangakonto väljavõte. Vaatamata puudustele menetluskulude nimekirja vormistamisel on osutatud õigusabiteenuse kirjeldused ja selleks kulunud aeg ning konkreetse teenuse osutamise kuupäev kajastatud iga märgitud arve spetsifikatsioonis, mistõttu on kohtul võimalik hinnata menetluskulu sisu ja mahtu. Esitatud kuludokumentidest nähtuvalt on kolmandale isikule osutatud teenuseid kokku 20 tundi ja 36 minutit tunnihinnaga 127,82 eurot. Puudub alus pidada osutatud õigusabi hinda ülemääraseks, sest osutatud õigusabi tunnihinda ei saa pidada tavapärasest vajalikust kulust oluliselt suuremaks, seda ei ole väitnud ka kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotlustele esitatud vastuväidetes. Mis puudutab kolmandale isikule osutatud õigusabiteenuse mahtu (ajakulu), siis ei seisne põhjendatud ajakulu üksnes kohtule esitatud menetlusdokumentide enese mahus, vaid oleneb ka teiste menetlusosaliste poolt koostatud menetlusdokumentide arvukusest ja mahust, mis vajab eelnevat läbitöötamist ja analüüsi. Kaebuse esitaja on õigesti juhtinud tähelepanu asjaolule, et kolmanda isiku menetluskulude kuludokumentidena esitatud arvetel on arve saajaks märgitud AS Eesti Liinirongid, äriregistrisse kanti kolmanda isiku ärinimena Eesti Liinirongid AS 27.09.2013, nimetatud ajani oli kolmanda isiku äriregistri järgseks ärinimeks Elektriraudtee AS. Menetluskulude kandmise tõenduseks esitatud advokaadibüroo LEXTAL OÜ konto väljavõttelt nähtub selgitusena AS Elektriraudtee poolt arvete tasumine, sealjuures on konto väljavõttel märgitud ka advokaadibüroo LEXTAL OÜ arve number, mis tasuti. Kuivõrd advokaadibüroo LEXTAL OÜ samade numbritega arvetelt nähtuvalt on tegemist haldusasjas 3-13-925 õigusabi osutamisega vandeadvokaat Alar Urmi poolt (ühes vastavate spetsifikatsioonidega), on esitatud arvete alusel tõendatud ja kontrollitav, et Elektriraudtee AS maksis advokaadibüroo LEXTAL OÜ 12.06.2013 arve nr 2013/05/157, 16.07.2013 arve nr 2013/06/154 ja 15.08.2013 arve nr 2013/07/101 ning need arved on esitatud seoses õigusabi osutamisega käesolevas haldusasjas. 15. Tallinna Halduskohus võttis 29.09.2014 määrusega Edelaraudtee AS 26.09.2014 määruskaebuse menetlusse, jättis 15.10.2014 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 16. Edelaraudtee AS palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus osas, millega kaebajalt mõisteti välja kolmanda isiku menetluskulud, ning jätta AS Eesti Liinirongid taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. Määruskaebemenetlusega seotud Edelaraudtee AS kulud palub kaebaja jätta kolmanda isiku kanda või alternatiivselt vastustaja kanda, kolmanda isiku kulud jätta kolmanda isiku kanda. HKMS § 165 lg-st 1 ja § 178 lg-st 3 tulenevalt peavad kohtumääruses sisalduma põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis ja miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et halduskohtu määrus ei ole vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, kuna otsustus menetluskulude väljamõistmise kohta tugineb tõenditel, mille ehtsuses on alust kahelda.

3-13-925 6(9) Lisaks ei ole kohus pidanud menetluskulude väljamõistmisel takistuseks HKMS § 109 lg 1 kohase menetluskulude nimekirja puudumist. Olukorras, kus menetlusseadustik näeb ette selge kohustuse esitada tähtaegselt nii kuludokumendid kui ka menetluskulude nimekiri, ei ole võimalik menetluskulusid välja mõista, kui taotleja vähemalt ühte nimetatud nõuetest tähtaegselt ei täida. Vastasel juhul muutuks menetluskulude nimekirja esitamise nõue sisutuks. Advokaadibüroo LEXTAL OÜ esindas vaidlusaluste arvete esitamise ajal (2013 suvel) Elektriraudtee AS-i erinevates kohtuasjades, mitte üksnes käesolevas asjas, mistõttu ei saa ka eeldada, et 2013 suvel tegelikult esitatud arved olid seotud just käesoleva kohtuasjaga ja arvetel kajastatud töö hõlmas ka algselt ainult vandeadvokaat Alar Urmi tööd. Kolmandale isikule õigusabi osutamiseks arvetest nähtuvas suuruses aja kulutamine oli põhjendamatu. Kolmanda isiku poolt esitatud menetlusdokumendid ei ole mahukad (kolme dokumendi sisu kokku 6 lk) ning 21 tunni kulutamine oleks seda arvestades üle paisutatud. Kaebaja soovib, et määruskaebuse rahuldamisel ei jääks tema kulud tema enda kanda ning leiab, et põhjendatud oleks HKMS § 108 lg 1 alusel määruskaebemenetlusega seotud kulud jätta kolmanda isiku kanda ning seda vaatamata sellele, et kolmas isik ise ei ole esitanud määruskaebust. Kui kohus ei pea võimalikuks kaebaja määruskaebemenetlusega seotud kulusid kolmanda isiku kanda jätta, palub kaebaja jätta need vastustaja kanda. 17. Tehnilise Järelevalve Amet palub jätta AS Edelaraudtee määruskaebuse alternatiivselt esitatud taotlus rahuldamata. Kaebaja ei ole põhjendanud, millele tuginedes leitakse, et kaebajal on õigus nõuda vastustajalt alternatiivselt menetluskulude väljamõistmist. Edelaraudtee AS on ise märkinud, et määruskaebemenetluses on kaebaja vastaspooleks sisuliselt kolmas isik. TJA-lt ei saa välja mõista määruskaebemenetlusega Edelaraudtee AS-le tekkivaid menetluskulusid, kuna amet ei oma selle menetlusega puutumust. 18. AS Eesti Liinrongid palub jätta määruskaebus rahuldamata ning mõista AS Eesti Liinirongid määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud summas 387,30 eurot välja AS-lt Edelaraudtee. AS Eesti Liinirongid on menetluskulude nimekirja esitanud 13.06.2014 menetlusdokumendiga. Dokumendi pealkiri oli „Kolmanda isiku seisukoht ja menetluskulude nimekiri“ ja see sisaldas nimekirja AS Eesti Liinirongid menetluskuludest ja kuludokumente. Seadusega ei ole keelatud esitada ühes dokumendis mitu taotlust. See oli ka menetlusökonoomiliselt mõistlik. Menetluskulude nimekirjale ei ole esitatud vorminõudeid. Kui see kuludokumentidest otseselt ei nähtu või kui osad menetluskulud vajavad selgitamist, on menetluskulude nimekirja juures võimalik need esitada. Antud juhul koosnevad AS Eesti Liinirongid menetluskulud ainult haldusasja menetlusega seotud õigusabikuludest, mistõttu ei pidanud kolmas isik vajalikuks lisada sellele põhjendusi ja selgitusi. Kolmas isik märkis, et tema menetluskulud koosnevad kuludest õigusabile summas 2497,6 eurot (ilma käibemaksuta), ning lisas arved, millest nähtub summa kujunemine. Samuti on esitatud arvelduskonto väljavõte, tõendamaks arvete tasumist. Ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et lisadena esitatud arvete koopiad ei ole nõuetekohased. Advokaadibüroo LEXTAL OÜ on esitanud kolmandale isikule õigusabi eest arved ning kolmas isik on arved tasunud. Seda tõendab lisana 4 esitatud kontoväljavõte.

3-13-925 7(9) Täitmaks advokatuuriseadusest tulenevat konfidentsiaalsuskohustust, on kohtule esitatavate arvete koopiatelt kustutatud kogu muu informatsioon, mis ei seondu haldusasja nr 3-13-925 menetlusega. Arved ei ole kliendile esitatud tagantjärgi. Halduskohus on selgitanud, miks menetluskulude maht 21 h ei ole üle paisutatud. Menetlusdokumentide koostamine on ainult üks osa õigusabi sisust ning nende koostamiseks kulunud aega ei saa hinnata lehekülgede arvu järgi. Läbi oli vaja töötada ka teiste menetlusosaliste esitatud dokumendid ja kujundada nende suhtes oma seisukoht. Kolmas isik püüdis enda seisukohad esitada selgelt ja menetlusökonoomia printsiipi silmas pidades, menetlusosalisi ülemäära pikkade dokumentidega koormamata. HKMS § 108 lg 7 sätestab, et kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud. HKMS § 104 lg 9 sätestab, et kaebusest loobumine ei piira vastustaja ega kolmanda isiku õigust nõuda kaebajalt menetluskulude tervikuna väljamõistmist. Määruskaebusele vastamiseks kandis kolmas isik kulu õigusabile summas 387,30 eurot (ei sisalda käibemaksu), mille väljamõistmist ta taotleb määruskaebuse esitajalt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 19. Määruskaebuses vaidlustatakse kaebajalt kolmanda isiku kasuks menetluskulude väljamõistmist, kuna kolmas isik ei ole esitanud HKMS § 109 lg-le 1 vastavat menetluskulude nimekirja; kolmanda isiku poolt esitatud arved ei vasta HKMS § 108 lg-le 1, kuna nende ehtsuses on alust kahelda, ning kolmandale isikule osutatud õigusabi andmisele kulunud aeg ei ole põhjendatud ning menetluskulude kogusumma on ebamõistlikult suur. 20. Määruskaebuse esitaja etteheited HKMS § 109 lg 1 kohase menetluskulude nimekirja puudumise kohta on alusetud. Seadus ei sätesta konkreetseid vorminõudeid menetluskulude nimekirjale. Menetluskulude nimekiri võib sisalduda ka muus kohtule adresseeritud dokumendis. Seega ei saa väita, et kolmanda isiku poolt 13.06.2014 esitatud avaldus pealkirjaga „Kolmanda isiku seisukoht ja menetluskulude nimekiri“ ning selles näidatud menetluskulude suuruse ja nende sisu kohta esitatud andmed koos lisatud tõenditega ei vasta HKMS § 109 lõikele 1. Menetluskulude nimekirjast, arvetest ja maksmist tõendavatest pangakonto väljavõtetest nähtub osutatud õigusabiteenuse kirjeldus ja selleks kulunud aeg ning konkreetse teenuse osutamise kuupäevad, mistõttu on kohtul võimalik hinnata menetluskulu sisu ja mahtu. 21. Määruskaebuse esitaja kahtlus, et kolmandale isikule OÜ Advokaadibüroo Lextal poolt esitatud arved ei ole ehtsad ning menetluskulude kandmine seetõttu tõendatud, ei leidnud kinnitust. Ringkonnakohus nõudis kahtluste kõrvaldamiseks kolmandalt isikult välja advokaadibüroo arved kujul, kus käesoleva vaidlusega seostamata kulud ei ole varjatud (arved nende esitamise originaalkujul). Kolmanda isiku poolt ringkonnakohtule esitatud 12.06.2013, 16.07.2013 ja 15.08.2013 arved kinnitavad usaldusväärselt esindajatasu maksmist. Asjaolu, et kõigil kolmel arvel on märgitud õigusabi osutamine haldusasjas nr 3-13-295, tuleb pidada ilmselgeks kirjaveaks, sest haldusasjas nr 3-13-295 ei ole sama advokaadibüroo advokaat olnud kohtumenetluses esindaja ega kolmas isik või TJA menetlusosaline. Arvetel on adressaadina märgitud Elektriraudtee AS. Kuigi halduskohtule menetluskulude nimekirja lisana esitatud arved ei ole koopiad tegelikult esitatud arvetest, vaid väljavõtted, millel on kõrvaldatud kirjaviga haldusasja numbris ja muudetud valeks arve saaja nimi, on osutatud õigusabi maht ja sisu ning õigusabi osutamiseks kulunud aeg kattuvad. Ringkonnakohtu arvates ei saa selles olukorras pidada kolmanda isiku menetluskulude nimekirjale lisatud dokumente võltsituteks. Pangakonto väljavõttest nähtub kolmanda isiku poolt arvete tasumine.

3-13-925 8(9) 22. Määruskaebuse esitaja leiab, et kolmandale isikule osutatud õigusabi ajakulu on põhjendamatu ja menetluskulud ebamõistlikult suured. Ringkonnakohus on korduvalt selgitanud (vt nt 03.07.2009 otsus asjas nr 3-07-1257, 19.04.2012 määrus haldusasjas nr 3-10- 3200), et puuduvad objektiivsed täpsed mõõdikud, mille alusel saaks võrdeliselt haldusasja mahu, keerukusastme ning muude asjakohaste näitajatega määratleda protsessiosalise antud haldusasjas põhjendatud õigusabikulude summa. Seetõttu hindab kohus õigusabikulude põhjendatud suurust igas asjas eraldi, lähtudes antud asjale iseloomulikest mitmetest erinevatest kriteeriumidest (õigusabi maht ja tööühiku hind, asja menetluse kulg, kohtulikult kaitstava õiguse kaalukus jne). Eeltoodud asjaolude tõttu on praktikas ringkonnakohtu võimalused halduskohtu poolt väljamõistetud õigusabikulude suuruse põhjendatust kontrollida piiratud. Ringkonnakohtul on alust korrigeerida halduskohtu poolt väljamõistetud menetluskulusid eeskätt juhul, kui väljamõistetud esindajatasu suurus on ilmselgelt põhjendamatu või kui halduskohus on esindajatasu suuruse hindamisel jätnud mõne olulise teguri arvesse võtmata. Riigikohus märkis lahendis nr 3-3-1-55-05, et kohtul on asja keerukuse hindamisel ulatuslik hindamisruum. 23. Halduskohus ei ole esindajatasu hindamisel jätnud ühtegi olulist tegurit arvesse võtmata. Ajakulu osas ei saa vaadelda ainult kolmanda isiku enda dokumentide koostamisele kulunud aega, vaid ka seda, kui palju ja kui suures mahus eeltööd see eeldas. Haldusasjas ei toimunud küll kohtuistungit, kuid kohtuistungi mittepidamine ei ole üldjuhul asjaoluks, mis mõjutab menetluskulude väljamõistmist (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-70-05). Samuti ei ole põhjendatud õigusabikulude suurus haldusasjas otseses sõltuvuses kaalul olevate rahaliselt hinnatavate õiguste väärtusest, vaid need peavad olema põhjendatud sisuliselt (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-49). Arvestades menetluse jooksul kaebaja poolt esitatud dokumentide hulka, jäävad esitatud kulud ja kulutatud aeg mõistlikkuse piiresse. Esindaja tunnitasu hind ei erine keskmisest tunnitasu hinnast ning kulu kandmine on tõendatud. Neil põhjustel peab ringkonnakohus mõistlikuks kolmanda isiku kantud menetluskulude kaebajalt täies ulatuses väljamõistmist. 24. Eelnevast tulenevalt jääb AS Edelaraudtee määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.09.2014 määrus muutmata. 25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. AS Eesti Liinirongid on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks Edelaraudtee AS-lt määruskaebemenetluses tekkinud õigusabikulude väljamõistmiseks 3 tunni ja 22 minuti eest summas 387,30 eurot. AS Eesti Liinirongid on kohtule esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid: arve koos ajakulu aruandega ning arve tasumist tõendava maksekorralduse. 26. Advokaadibüroo LEXTAL OÜ 14.10.2014 arve nr 2014/09/137 spetsifikatsioonist nähtub kulude seos käesoleva asjaga ja õigusabi andmisele kulunud aeg. Spetsifikatsioonist nähtuvalt osutas õigusabi advokaat Kärt Saar, kes ei ole kolmandat isikut menetluskulude nimekirja esitamise ajani kohtumenetluses esindanud. Samuti ei ole isiku lepinguliseks esindajaks kohtus advokaadibüroo, vaid advokaadibüroo advokaat (HKMS § 32 lg 1 p 1, Riigikohtu 21.03.2012 otsus nr 3-3-1-5-12). Eelnevale vaatamata leiab ringkonnakohus, et käesoleva olukorraga sarnastel juhtudel ei ole põhjendatud jätta kohtumenetluses esindajatasuna välja mõistmata selliseid kulusid, mis on otseselt seotud esindaja poolt kohtule esitatud dokumentide ettevalmistamisega. Samas advokaadibüroos töötava advokaadi poolt tehtud töö on antud juhul omistatav esindajale, kes lõppastmes esindatava nimel vastavad dokumendid digitaalselt allkirjastas ja kohtule esitas. Menetluskulude seos määruskaebuse menetlemisega ja nende tegelik kandmine on nõuetekohaselt tõendatud. Kantud menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus ei pea kulunud aega 3 tundi ja 22

3-13-925 9(9) minutit arvetel näidatud tunnitasuga põhjendatuks, arvestades, et vaidlus määruskaebuse lahendamisel käib vaid kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise üle, vaidlus ei ole seega keerukas ega mahukas. Osaliselt on määruskaebuse esitamise põhjustanud ka kolmas isik ise, esitades menetluskulude nimekirja juurde vigadega väljavõtted menetluskulude kandmist tõendavatest arvetest. Ringkonnakohus peab kolmanda isiku vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks määruskaebuse menetlemisel 100 eurot. Nimetatud summa tuleb kaebajalt välja mõista ja ülejäänud osas jätta kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks