1-08-2686/32 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-08-2686

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. detsembril 2014 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-08-2686 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Inga Kaljus tõlk Kohtuasi

Viru Vangla materjalid P.H tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 04.12.2014 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu

P.H, isikukood xxx, xxx RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 383, § 384, § 386, § 387, § 426, § 432 , määras:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. P.H

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 13.11.2014 Viru Maakohtule materja kinnipeetava P.H tingimisi lid enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

P.H Viru Maakohtu 20.03.2008 kohtuotsusega tunnistati süüdi KarS § 263 p 1 ja §

424 järgi ja liitkaristuseks mõisteti 8 kuud vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat. Kuna

süüdimõistetu ei ilmunud 27.08.2009 kohtuistungile kriminaalhooldusametniku ettekande arutamisele, valiti 27.08.2009 Viru Maakohtu määrusega isiku suhtes tõkendiks vahistamine alates

tema kinnipidamisest ja ta kuulutati tagaotsitavaks. Isik peeti kinni 14.05.2014. Viru Maakohtu 19.05.2014 kohtumäärusega pöörati karistus täitmisele. Karistuse kandmise algus 14.05.2014 14.01.2015. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 14.11.2014.

Kinnipidamisasutusest P.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval

puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. vabanemise korral soovib isik elama Ennetähtaegse

2(4)

asuda xxx. Tegemist on kahetoalise kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud korteriga.

Käesoleval hetkel keegi korteris ei ela. Isik on lõpetanud õhtukooli, kus omandas keskhariduse. Väidetavalt on lõpetanud kutsekooli remondi erialal. Riigikeele oskus minimaalne. Vabaduses tegi

isik juhutöid, ametlikult on lühikest aega tööl olnud. Isikul on tasumata haginõudeid summas

293,01 eurot. Lähedastest on isikul ema ja kolm last, kelledest suhtleb ema ja vanema pojaga. Isiku

sõnul on tal Soome tüdruksõber, kelle juurde soovib minna pärast vabanemist. Isik on kõik oma

kuriteod toime pannud alkoholijoobes, , ning saab ise aru, et alkohol on kuritegude vägivaldselt

põhjuseks. Samas ei leia süüdimõistetu, et alkoholi tarvitamine oleks suur probleem. Iseloomustuse kohaselt on isik impulsiivne, tema teod näitavad, et ta lähtub hetkeemotsioonidest ega mõtle tagajärgedele. Viru Vangla toetab P.H tingimisi ennetähtaegset vabanemist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on isikul lähedastest ema ja kolm last, kellest kahe lapsega

suhtleb harva. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda enda korterisse

xxx. Tegemist on kahetoalise, kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud korteriga. Käesoleval

ajal korteris kedagi ei ela. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt, puudub süüdimõistetul

garanteeritud töökoht. Karitusregistri andmetel on isikut kaheksa korda kriminaalkorras karistuatud. Isik on sooritanud kuritegusid materiaalse kasu s

aamise eesmärgil.

Prokurör, kirjalikus arvamuses, käesoleval ajal vangistusest vabastamine leiab, et P.H

ei ole õigustatud ega oleks kooskõlas üldise arusaamaga õiglasest karistusest. Prokurör leiab, et

P.H ei ole asunud paranemise teele ja tema karistusest tingimisi vabastamine ei ole täitnud eesmärki. Toetudes Viru Vangla iseloomustusele on prokurör seisukohal, et süüdimõistetu

puhul on olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. kannab P.H

käesoleval hetkel on oma olemuselt vägivaldne ja jõhker. Samuti olukorras, kus karistust, mis

aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül Eesti Vabariigis kümneid ja saab vigastada sadu

inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid

õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega, mis

võib mh väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava puhul on

tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Süüdlase ennetähtaegse tingimisi vabastamise

küsimuse lahendamisel peab arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt toimepandud

kuriteo vägivaldsusest, ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist

ennetähtaegset vabastamist. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende tervise ja

isikupuutumatuse kaitseks -

on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest

vabastamata. Arvestades P.H isikut ja toimepandud kuritegude tehiolusid, on prokuratuur tema ennetähtajalisele vabastamisele vastu.

P.H leiab, et vabastamine enne tähtaega oleks põhjendatud, tal on jäänud ära kanda vähem kui 2 kuud.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvestades prokuröri ja

kirjalikku arvamust, leiab, et P.H tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole

kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumist isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

3(4)

Süüdimõistetu omandanud keskhariduse õhtukoolis ja kutsekool on is remondi eriala kutse. Riigikeele oskus on minimaalne. (maksekohuslaste registri andmetel Ametlik töökogemus vähene ei ole isikule väljamakseid tehtud).

Karistusregistri andmetel on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud kaheksa korda ja reaalset vangistust kannab vii dat korda. Varem on isikut karistatud varguste eest, mis on toime pandud en

isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse mis on toime pandud grupi poolt; alaealise ja kaasatõmbamise eest kuriteo toimepanemisele mise eest; röövimise ; raske kehavigastuse tekita

eest; avaliku korra raske rikkumise eest; mootorsõiduki joobes juhtimise eest; kehalise väärkohtlemise eest. Isik on karistuse kandmisest vabastatud tingimisi vangistusega, kuid kuna ei suutnud täita katseajal kontrollnõudeid, pöörati karistus täitmisele. Käesoleval hetkel kannab isik

karistust avaliku korra raske rikkumise eest, mis on toime pandud vägivallaga ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kohtuotsusest nähtub, et isik on süüdi tunnistatud kahel erineval ajal toimepandud kuritegude eest: nimelt on isik alkoholijoobes solvanud teist isikut ja tekitanud talle

tervisekahjustusi samuti , millega pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ning

juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes. Isikule mõisteti karistuseks tingimisi vangistus 8 kuud käitumiskontrolli nõutele allutamisega 2 ks aastaks, samuti võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus -

6-ks kuuks. Kriminaalhooldusametnik esitas süüdimõistetu suhtes erakorralise ettekande, mille arutamisele 27.08.2009 isik ei ilmunud ja ta kuulutati tagaotsitavaks. Viru Maakohtu 19.05.2014 kohtumäärusega pöörati karistus täitmisele ja süüdimõistetu saadeti karistust kandma.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et isikut on väärteokorras karistatud 10-l korral: 2-l korral

KarS § 218 lg 1 järgi (väheväärtusliku asja vargus), 4-l korral alkoholiseaduse alusel, 1-l korral KarS § 276 järgi (võimuesindaja seadusliku korra eiramine), 2 l korral KarS § 262 järgi (avaliku -

korra rikkumine), 1- ine joobeseisundis isiku l korral liiklusseaduse alusel (mootorsõiduki juhtim

poolt, kellel puudub juhtimisõigus). Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on isik käitunud

vägivaldselt ja tegemist on vägivaldse isikuga, kes ei mõtle tagajärgedele. Soodusteguriks on alkoholi tarbimine, impulsiivsus, tagajärgedele mitte mõtlemine, vägivaldne käitumine.

Kohus leiab, et isiku puhul, kes on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda ja viibinud kahel

korral katseajal, kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seadusekuulekamaks, ei ole isikule

määratud varasemad karistused ja kriminaalhooldused täitnud sanktsioonide eesmärki.

Kohtumäärusest, millega isiku suhtes pöörati karistus täitmisele nähtub, et isik oli kuulutatud

tagaotsitavaks ja ta peeti kinni hetkel, mil ta tuli Eestisse uusi isikut tõendavaid dokumente vormistama. Vahepealse aja (peaaegu viis aastat) viibis isik Soomes.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et isik ei ole vangistuses osalenud taasühiskonnastavates

tegevustes (seoses alla üheaastase karistusajaga). Puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.

Kohtu hinnangul näitab see asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivamalt ja

avaldab rohkem mõju, kui vabaduses viibimine ning seda tuleb seega käsitleda positiivse

asjaoluna. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks

asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel ja seega tuleb süüdimõistetut tunnustada (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1).

Kinnipeetaval on kehtivateks isikut tõendavateks dokumentideks elamisloakaart ja välismaalase pass, mis kehtivad kuni 01.07.2016.

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda aadressile xxx. Tegemist on süüdimõistetu isikliku korteriga, kus käesoleval hetkel kedagi ei ela. Lähedastest on isikul ema ja

vanem poeg. Isiku ema on ennetähtae nõus süüdimõistetut gse vabanemise korral materiaalselt ja

moraalselt toetama. Vabanedes puudub isikule garanteeritud töökoht. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on kindel elukoht ning toetav lähevõrgustik ema ja lapse näol, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske.

Võttes arvesse poolt toimepandud kuriteo asjaolud (isik pani toime avaliku korra P.H

rikkumise vägivallaga ja mootorsõiduki joobes juhtimise), korduvaid karistusi (isik on kaheksal

4(4) korral kriminaalkorras karistatud), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et kaheksal korral kriminaalkorras karistatud isiku puhul, kes on kahel korral olnud katseajal, kuid , ei ole kohtul ei suutnud katseaja tingimusi täita

alust arvata, et isik hakkaks vabaduses elama uut, seadusekuulekat elu. Vangla esitatud

materjalidest nähtub, et isik oli tagaotsitav peaaegu viis aastat, seoses kohtuistungist kõrvalehoidumisega ja ta peeti kinni seoses dokumentide vahetamisega. Ei ole eluliselt usutav, et isik, kelle elu on peamiselt Soome Vabariigis, oleks suuteline Eestis järgima katseajal kehtestatud kontrollnõudeid. Seda enam, et isik ei suutnud viimasel katseajal kontrollnõudeid täita, mis seisnes selles, et ta lahkus selleks eelnevalt luba küsimata xxx ning ei ilmunud seega ka registreerimisele.

Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline

võimalus oli talle juba Isik ei ole suutnud järgida katseaja nõudeid – korduvalt antud. ilmuda regulaarselt kriminaalhooldaja vastuvõtule ja elada kindlaksmääratud kohas. Isik kuritarvitas talle kohtu poolt antud usaldust, millega tal oli võimalus viibida vabaduses reaalse vangistuse asemele. Selline käitumine näitab, et isik eirab vabaduses viibides ühiskonnas kehtestatud reegleid. Lisaks puudub isikul

vabaduses garanteeritud töökoht.

Kohus on seisukohal, et kinnipeetava ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne

oluliselt riivatud isik on korduvalt toime pannud vargusi ja rikkunud avalikku korda, olles –

alkoholijoobes. Samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste

eesmärkidega. Seevastu nähtub isikule koostatud iseloomustusest, et kinnipidamisasutuses

viibimine avaldab isikule positiivset mõju. Seepärast ei ole kohtul veendumust, et vabaduses

hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma varasema eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist

Kinnipeetav 14.01.2015 miseks on veel natuk . a karistusaeg lõpeb , ärakand e üle ühe kuu

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda

seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid.

Seepärast leiab kohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära

kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud

alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi

mõistetud karistusi piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku

materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega

võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu

P.H temale Viru Maakohtu 20.03.2008 ja Viru Maakohtu kohtuotsustega mõistetud 19.05.2014 kohtumäärusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik