1-14-10057/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.12.2014.a Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Kriminaalasja number

1-14-10057 (13230111025)

Kohtunik Aulike Salo

Sekretär

Liilia Rehhovskaja

Tõlk Natalija Mehh

Prokuröri abi Urmo Paal

Kaitsja

Toomas Pilt

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav: T.O isikukood XXX; määratlemata kodakondsus; emakeel: vene keel;

keskharidusega; töökoht: XXXOY; elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata, 5 kehtivat väärteokaristust

Tõkendit kohaldatud ei ole

süüdistuses KarS § 169 järgi

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada T.O KarS § 169 järgi ning karistada teda vangistusega 4 (neli) kuud.

KarS § 73 lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui T.O ei pane 3- (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista T.O-lt riigituludesse:

- sundraha 1,5 palga alammääras – 532.50 eurot

- määratud kaitsjale makstud tasu – 72.00 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 3 (kolme) kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 201.50 eurot, kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank,

EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank.

Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

T.O süüdistatakse selles, et 28.05.2013.a Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas 2-

13-5742 mõisteti T.O-lt poeg XXXkasuks välja elatis 160 eurot kuus alates 05.02.2013.a kuni 07.02.2020.a. Elatis tuleb tasuda XXXarveldusarvele AS-s Swedbank. XXX on töötanud ja saanud tulu, kuid elatist tasunud ei ole.

Seega T.O , hoidudes pikema aja jooksul, s.o kuritahtlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 169 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava T.O karistamist vangistusega 4 kuud.

KarS § 73 lg 1,3 korras jätta nimetatud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui T.O ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

T.O nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega, kaitsja ja prokurör taotlesid kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb T.O temale esitatud süüdistuses KarS § 169 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab T.O süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et T.O esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega tuleb T.O-lt välja mõista sundraha 532.50 eurot ja lisaks sellele ka tasu õigusabi osutamise eest

72.00 eurot.

Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 3 kuu jooksul, kuna arvestades menetluskulude suurust, võib ühekorraga kulude tasumine olla raskendatud.

Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest.

Aulike Salo Kohtunik