2-13-46824/19 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-13-46824

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

03.detsember 2014 Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaali kaudu) hagi E.

R.’u vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

59 979,84 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Nordea Bank Finland Plc (Soome registrikood

1680235-8), esindaja Nordea Bank Finland Plc Eesti

filiaal (registrikood 10221469)

Hageja lepinguline esindajad: Tuuli Tõnsau (e-post

tuuli.tonsau@nordea.com) ja Taago pähkel

Kostja: E. R. (isikukood x, elukoht x, e-post: x)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal

(e-post: vahur@ryytlilaw.ee)

Asja arutatud korraldaval

kohtuistungil (eelistungil)

18.02.2014 T. Tõnsau, T. Pähkeli, E. R.u ja adv Krinali

osavõtul

Menetlusviis pärast aegumise

vaheotsust

Kirjalik menetlus poolte nõusolekul (TsMS § 403 lg 1)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaali kaudu) hagi E. R.’u vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Välja mõista E. R.ult Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaali kaudu) kasuks

59 979,84 € (viiskümmend üheksa tuhat üheksasada seitsekümmend üheksa eurot ja

84 senti, millest põhivõlg 33 727,25 €, intress 3597,09 € ja viivis 22 655,50 €).

3. Menetluskulud jäävad E. R.u kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaali kaudu) esitas 08.10.2013 kohtule hagiavalduse E. R.u

vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 21.06.2007 laenulepingu nr 01320152278, mille

alusel hageja maksis kostjale välja eluasemelaenu 1 237 000 krooni (70 058,71 €) korteriomandi

ostmiseks aadressil x. Laen maksti kostjale välja osade kaupa: 04.07.2007 summas 500 000

krooni, 05.09.2007 maksti välja 560 000 krooni ja 27.11.2007 summas 177 000 krooni.

Laenulepingu punkti 6 ja notariaalselt sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu alusel seati

03.07.2007 hageja kasuks hüpoteek summas 1 765 000 krooni (112 804,06 €) x asuvale

korteriomandile laenulepingust tulenevate kohustuste ja poolte vahel võimalikest muudest

sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevate kohustuste tagamiseks. Hüpoteegi seadmise

lepinguga kostja kohustus alluma kohesele sundtäitmisele.

Kostja ei tasunud makseid õigeaegselt ning hageja ütles alates 14.10.2008 laenulepingu

ennetähtaegselt üles. Kuna kostja ei tasunud võlgnevusi ka pärast laenulepingu ülesütlemist,

esitas hageja 02.12.2008 kohtutäiturile täitmisavalduse hüpoteegi realiseerimiseks. Laenu

tagatiseks olnud korter võõrandati 01.10.2010 toimunud kordusenampakkumisel hinnaga

860 000 krooni (54 964,02 €), millest kohtutäitur kandis hagejale 770 462,56 krooni (49 241,53

€). Saadud summast hageja vähendas laenulepingu põhiosa võlgnevust 707 558,16 krooni

(45 221,21 €) võrra ja tasus kostja Gold krediitkaardi lepingust nr 5417477270392596 tuleneva

võlgnevuse 62 904,40 krooni (4020,32 €). Seisuga 08.10.2013 oli laenulepingust tulenevaks

hageja nõudeks kostja vastu põhisumma võlgnevus 33 727,25 €, intresside võlg 3597,09 € ja

viivisevõlg 22 655,50 €.

Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

25.11.2013 kirjalikus vastuses ja 13.02.2014 täiendavas vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja

märgib, et pank jättis enne laenu andmist tegemata finantsanalüüsi kostja maksevõime kohta,

pank kandis kostjale 50 000 krooni kokkulepitud laenusummast vähem, mille tagajärjel tekkis

kostjal lisavõlg korteri müüja ees; samas intressi nõuab pank kogu laenusummalt. Samuti pank ei

kandnud kolmandat osamakset otse müüjale, vaid kandis selle kostja enda kontole; lisaks pank

viivitas kolmanda osamakse väljamaksmisega, kuid enne kolmanda osamakse tasumist müüja ei

olnud nõus korteri valdust kostjale üle andma ning kostja oli sunnitud perega elama

majutusasutuses ja kandma sellega seoses kulusid.

Kostja taotles kohaldada aegumist ja lõpetada menetlus.

MENETLUSE KÄIK

Poolte taotlusel kohus lahendas aegumise kohaldamise taotluse 10.03.2014 vaheotsusega. Kohus

asus seisukohale, et hageja nõue ei ole aegunud. Vaheotsus jõustus edasi kaebamata 15.04.2014.

17.04.2014 e-kirjaga (lk 133) kohus, vastavalt kostja esindaja 18.02.2014 eelistungil taotletule,

määras kostjale täiendavate vastuväidete ja tõendite esitamise tähtpäevaks 15.05.2014. Kostja

vastuväiteid ei täiendanud ega esitanud täiendavaid tõendeid. Kostjale ja tema lepingulisele

esindajale 21.05.2014 saadetud e-kirjas kohus küsis kostja seisukohta menetlusviisi osas.

23.05.2014 kostja E. R. teatas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

23.10.2014 määrusega kohus määras pooltele tähtaja asja õigeks lahendamiseks vajalikuks

peetavate avalduste ja dokumentide esitamiseks, vastaspoole esitatu kohta arvamuse

avaldamiseks ning teatas kohtulahendi teatavakstegemise aja. Kohus tegi hagejale ettepaneku

täiendavalt selgitada ja tõendada kostja krediidivõimekuse hindamise ulatust enne laenu andmist.

Kohtu määratud tähtajaks hageja esitas oma selgituse ja täiendavate tõenditena kostja

laenutaotluse ning krediidiinfo raporti. Kostja kohtule midagi täiendavalt ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel poolte nõusolekul kohus lahendab

asja kirjalikus menetluses.

2. Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike seisukohtadega, kuulanud menetlusosalised

eelistungil ära ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et

hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

3. Hageja nõue kostja vastu tuleneb pooltevahelisest laenulepingust. Kohus on vaheotsusega

tuvastanud, et hageja nõue on muutunud sissenõutavaks ning ei ole aegunud. Pooled ei vaidle

hageja nõude suuruse üle. Hagiavalduse 08.10.2013 esitamise seisuga võlgnes kostja hagejale

põhivõlana 33 727,25 €, intressina 3597,09 € ja 22 655,50 €, mille hageja palub kostjalt välja

mõista.

4. Kostja ei ole tema vastu esitatud hagiga nõus. Lisaks aegumise vastuväitele kostja tõi hagile

vastates esile, et enne laenu andmist hageja jättis tegemata finantsanalüüsi ega kontrollinud

kostja maksevõimet pikemas perspektiivis; kostja ametlik sissetulek sel ajal oli 10 000 krooni

ringis, pank aktsepteeris ka kostja lisasissetulekut, teades, et tegemist on lühiajalise

sissetulekuga. Samuti on kostja välja toonud, et pank kandis talle laenurahast üle kokkulepitust

50 000 krooni vähem, mille tõttu tekkis kostjal võlg müüa ees; lisaks on pank kolmes osas

makstud laenu viimase osamakse tasumisega viivitanud, millega kaasnesid kostjale täiendavad

üürikulud; ning kolmanda osamakse on pank kandnud müüa arvelduskonto asemel kostja enda

kontole. Hageja ei kandnud kogu lepingus kokkulepitud laenusummat korraga müüjale üle, kuid

intressi nõuab kogu laenusummalt. Kuidas nimetatud asjaolud ja vastuväited mõjutavad hageja

nõudeõigust kostja suhtes, ei soostunud kostja esindaja eelistungil selgitama, vaid soovis esitada

täiendavaid vastuväiteid pärast vaheotsuse jõustumist. Vastuväidete täiendamiseks kohtu

määratud tähtaegadele vaatamata kostja midagi kohtule täiendavalt ei ole esitanud.

5. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja ei ole välja

toonud, et tal oleks tekkinud rahalisi hüvitisnõudeid, mida hageja nõudega tasaarvestada. Kohtu

selgitustele (13.12.2013 määruses ja 18.02.2014 eelistungil) vaatamata kostja oma vastuväiteid

ja nende seost hageja nõudega ei täpsustanud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 1 tulenevalt on hageja kui laenuandja lepinguliseks

põhikohustuseks kohustus anda laenusaajale üle kokkulepitud rahasumma. Laenulepingus (lk 21

-22) on kokku lepitud, et hageja annab kostjale laenu 1 287 000 krooni aadressil x asuva

korteriomandi ostmiseks. Asjas ei ole vaidlust, et hageja maksis kostjale välja kolme osamaksega

kokku 1 237 000 krooni. Hageja 09.12.2013 kirjalikus seisukohas selgitab, et on intressi

arvestanud väljamakstu laenusummalt, mida tõendab ka laenulepingu nr 01320152278

tagasimaksete ajalugu (lk 51). Kostja vastuväited, et hageja on arvestanud intressi kogu lepingus

märgitud laenusummalt ei ole põhjendatud ega tõendatud.

Kohus 13.12.2013 määruses juhtis kostja tähelepanu sellele, et kostja etteheited hagejale laenu

osade kaupa väljamaksmise ja sellega kostjale kaasnenud täiendavate kulude ja ebameeldivuste

osas on ilmselt põhjendamatud. Laenu väljamaksmine ühe summana või osade kaupa oli kostja

otsustada, väljamaksete tegemise kord on lepingus kokku lepitud. Juhul, kui kostja laenusaajana

võtab laenu välja enam kui ühes osas, siis tuli lepingu punkti 3.3.1. järgi esimene osa summas

500 000 krooni välja maksta 3 pangapäeva jooksul alates tagatislepingu sõlmimisest. Ülejäänud

osade väljamaksmine pidi lepingu punkti 3.3.2 alusel toimuma kostja enda kui laenusaaja poolt

pangale edastatud teadete alusel: kostja pidi teate esitama vähemalt kolm päeva enne soovitavat

maksetähtpäeva ning ära näitama väljamakstava laenuosa suuruse ja väljamakse kuupäeva.

Kohus selgitas kostjale kohustust oma vastuväidete asjassepuutuvust selgitada ja väiteid

tõendada. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et kahte viimast osamakset hageja ei

maksnud välja kostja näidatud arvelduskontole ega kostja soovitud tähtajal. Eeltoodu alusel

kohus ei arvesta kostja vastuväiteid selle kohta, et hageja on laenu väljamaksmisega viivitanud

või teinud makse muule, kui kostja näidatud arvelduskontole.

6. Kohus möönab, et kohtule esitatud tõendid lubavad järeldada, et hageja võib olla rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlaõigusseaduse muudatused, millega lisati seadusesse

vastutustundliku laenamise sätted (VÕS § 4032) krediidiandja täpsete kohustustega tarbijast

laenusaaja maksevõime hindamisel, jõustusid küll alles 01.07.2011, kuid alates 01.01.2007

kehtis krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3, mille kohaselt krediidiasutus on kohustatud

laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe,

häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi

rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid

kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks.

7. Kohus ei arvesta hageja poolt kostja maksevõime analüüsi tegemist tõendava tõendina hageja

esitatud, 07.11.2014 tehtud eraisiku faktiraporti väljatrükki. Kohus leiab, et 07.11.20 väljatrükk

ei tõenda, et hageja kontrollis krediidiinfost kostjal maksehäirete olemasolu või puudumist ka

enne laenu andmise otsustamist 2007.a.

8. Hageja esitas 07.11.2014 kohtule koopia kostja 17.05.2007 laenutaotlusest, milles kostja

soovib saada laenu 1 900 000 krooni x maja ostmiseks, kostja märgib taotluses enda netotöötasu

suuruseks 7200 krooni ning muudeks sissetulekuteks ligikaudu 15 000 kooni selgitusega

„hinnapakkumised“. Kohus leiab, et kuna kostja on selgelt välja toonud netotöötasu suuruse, ei

saanud hageja üheselt järeldada, et kostja regulaarne sissetulek on orienteeruvalt 22 200 krooni.

Mõistlikult pidi olema arusaadav, et sissetulek viitega hinnapakkumistele sõltub sellest, kas ja

kui suures ulatuses hinnapakkumisi kostja eelarvestaja ametikohal mingil perioodil teeb, s.t

tegemist ei ole garanteeritud regulaarse sissetulekuga. Hagejal pidanuks vähemalt tekkima

kahtlusi selle sissetuleku osa kohta. Asjas puuduvad andmed, et hageja oleks küsinud kostjalt

täiendavat infot sissetulekute kohta.

9. Samuti on taotluses välja toodud kostjal laenukohustuse olemasolu AS-i Hansapank ees,

igakuise makse suurusega 3450 krooni. Hageja 10.11.2014 seisukohas toob välja, et hageja

krediidipoliitika kohaselt ei tohtinud laenu tagasimakse suurus ületada laenusaaja sissetulekust

40%, kuid hinnates kostja laenukohustuse suuruseks 36,3%, lähtub hageja üksnes vaidlusaluse

laenulepingu järgsete maksete suurusest (pärast kogu laenusumma väljamaksmist) 8062,91

krooni, arvestamata kostja muid kohustusi. Seega hageja väidetav krediidipoliitika ei täitnud

vastutustundliku laenamise põhimõtte kehtestamise eesmärki – vältida laenukohustuste

kergekäelist võtmist ja isikute makseraskustesse sattumist. Ka hageja krediidipoliitikale vastav

laenuanalüüs ei taganud, et laenu andmisel võetakse arvesse laenusaaja tegelikku võimet

laenulepingust tulenevaid kohustusi täita.

10. Nõutavas ulatuses finantsanalüüsi tegemist ei saa kohtu hinnangul järeldada ka sellest, et

taotletud 1,9 miljoni krooni asemel on laenulepingus kokku lepitud laenusummas 1 287 000

kroon. Laenusumma erinevus võib olla seotud laenuga soetatava kinnisvara erinevast hinnast:

laenutaotluses kostja taotles laenu maja ostmiseks, laenulepingus on laenu sihtotstarbeks korteri

ost.

Kohus leiab aga, et hageja võimalik vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista

praeguses asjas hagi rahuldamist. Kostja ei ole selgitanud, millist tähtsust vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumine selles asjas omab. Kostja ei ole väitnud, et tal on hageja viidatud

rikkumisega seoses tekkinud hageja vastu mingeid nõudeid. Laenuandja kohustus järgida

vastutustundliku laenamise põhimõtet ja laenusaaja kohustus laenusumma tagastada ja maksta

laenuraha kasutamise eest intressi ei ole vastastikused kohustused VÕS § 111 lg 1 tähenduses, s.t

kostja ei saa laenulepingust tuleneva laenusumma tasumise kohustuse täitmisest keelduda

põhjendusel, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vaidlust ei ole, et

kostja on laenusumma kätte saanud ja asunud laenuraha kasutama.

11. Praeguses asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja ütles pooltevahelise laenulepingu

erakorraliselt üles alates 14.10.2008. VÕS § 186 p 6 kohaselt lepingu ülesütlemisega võlasuhe

lõpeb. VÕS § 195 lg-st 2 tulenevalt juhul, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule

lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste

täitmisest, kuid lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad

kehtima. VÕS § 195 lg 5 ja § 189 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool lepingu ülesütlemise

korral nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Eeltoodu ja VÕS § 100, § 101 lg 1 p

1 ja § 108 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt tagastamata laenujäägi ja enne lepingu

ülesütlemist tekkinud intressivõla tasumist. Kohus rahuldab hageja nõude põhivõla 33 727,25 €

ja intressivõla 3597,09 € kostjalt väljamõistmiseks.

12. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 annavad võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse

täitmisega viivitanud võlgnikult viivist. Hageja nõuab viivise väljamõistmist hagiavalduse

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud summas kokku 22 65,50 €. Laenulepingu 14.10.2008

ülesütlemise seisuga oli hageja arvestuste kohaselt osamaksete tasumisega viivitamise eest

nõutav viivisesumma 29,68 eurot. Lisaks sellele muutus laenulepingu ülesütlemisega

sissenõutavaks kogu laensumma ning alates 15.10.2008 kuni hagiavalduse esitamiseni on hageja

arvestanud viivist võlasummalt 33 727,25 € seaduses sätestatud määras. Seejuures on hageja

arvestanud viivisesumma kostjale soodsalt väiksemalt põhivõla summalt, sest laenulepingu

ülesütlemisest kuni tagatisvara 01.10.2010 enampakkumisel võõrandamiseni oli põhivõlg, millelt

hagejal olnuks õigus viivist nõuda, oluliselt suurem (enampakkumisel saadu arvelt hageja

vähendas põhivõlga 45 221,21 € ehk 707 55,16 krooni võrra). Eeltoodu alusel kohus rahuldab ka

hageja viivisenõude.

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjus otsus tehti. Kuna

kohus hagi täies ulatuses rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hagejal on õigus nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude

jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik