4-14-9134/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr. 4-14-9134

M Ä Ä R U S

03.detsembril 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul

arutanud avalikul kohtuistungil Maksuja Tolliameti avaldust A. -le H asenduskaristuse määramiseks,

l e i d i s :

Maksuja Tolliameti 01.juuni 2011.a otsusega väärteoasjas nr. 6-3/1450 karistati A.H vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 6

2 lg 1 järgi rahatrahviga 65 trahviühikut, s.o

260 eurot, mis tuli tasuda ositi ühe aasta jooksul, tasudes alates juunikuust 2011.a iga kuu 16.kuupäevaks kindla osa rahatrahvist. Otsus jõustus 16.juunil 2011.a.

04.novembril 2014.a saabus Tartu Maakohtusse Maksuja Tolliameti avaldus A. -le H asenduskaristuse määramiseks, kuna temale Maksuja Tolliameti 01.juuni 2011.a otsusega väärteoasjas nr. 6-3/1450 määratud rahatrahv on tasumata ning rahatrahvi nõude täitmine on tema suhtes võimatu. Avaldusest nähtuvalt alustas Maksuja Tolliamet

27.septembril 2011.a rahatrahvi sissenõudmiseks täitemenetlust, kuid võlgnikul puudub registrite andmetel vara, millele pöörata sissenõuet. Ka võlgniku pangakontode arestimise tulemusena ei ole rahatrahvi katteks laekumisi toimunud. Seega on rahatrahvi täitmine maksuhalduri hinnangul võimatu.

Kohtuistungil selgitas A. , et tal ei ole senini olnud majanduslikult võimalik H

rahatrahvi ära tasuda. Alates eelmise aasta septembrist kannab ta ligikaudu 4 aasta pikkust vangistust ning esimene ennetähtaegse vabanemise võimalus avaneb alles 2015.a lõpus. Vangistuses on tal olemas töökoht ning sellest saadavast sissetulekust 60 eurot oleks ta valmis oma nõudeid tasuma, kuid ei suudaks seda teha ühekorraga. Samas on tema suhtes täitmisel ka palju teisi rahalisi nõudeid, mida igakuiselt kinni peetakse ning peale vangistuses teenitava sissetuleku tal muid rahalisi vahendeid ei ole. VtMS § 211 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS § 72. Lõike 3 kohaselt, kui rahatrahvi asendamine arestiga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab kohtutäituri avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga rahuldamata.

Kohtule esitatud väärteootsuse kohaselt on A. senini tasumata temale 2011.a H

juunikuus määratud rahatrahv, mis tuli osade kaupa ära tasuda hiljemalt 17.maiks 2012.a.

Materjalidest nähtuvalt ei ole rahatrahvi süüdlase suhtes olnud võimalik ka sundtäita kuna sissetulek ja varad tal puuduvad. Seega leiab kohus, et antud juhul oleks alust määratud rahatrahvi asendamiseks A. suhtes kas aresti või üldkasuliku tööga. Samas aga H

nähtub kohtuinfosüsteemist, et alates 2013.a lõpust kannab A. temale Tartu H Maakohtu 02.mai 2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-13-3151 mõistetud 3 aasta 11 kuu

28 päeva pikkust vanglakaristust. Nimetatud vangistuse kandmiselt peaks ta täielikul ärakandmisel vabanema alles 2017.a lõpus. Tema esimene võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks saabub küll 2015.a lõpus, kuid see ei taga veel tema ennetähtaegset vabanemist.

Kuna kaks erinevat karistust ei ole kohaldatavad samaaegselt, siis väärteoasjas asenduskaristusena määratavat aresti kanda või üldkasulikku tööd sooritada ei oleks A.H võimalik enne temale kriminaalasjas mõistetud reaalse vangistuse kandmiselt vabanemist. Arvestades aga väärteokaristuse aluseks olevast teost möödunud aega süüdimõistetu võimaliku vangistusest vabanemiseni ja asjaolu, et rahatrahvi asendamisel määratava aresti pikkus oleks märkimisväärselt lühiajalisem A.H poolt käesoleval ajal kantavast vangistusest, leiab kohtunik, et väärteoasjas määratud rahatrahvi asendamine ei oleks antud juhul otstarbekas ega karistuse eesmärkidest lähtuvalt põhjendatud. Samuti on ilmne, et ka isiku ennetähtaegsel vabanemisel eeldataval ajal ei oleks tal võimalik asuda asenduskaristust kandma kuna selleks ajaks on möödunud seadusest tulenev 4-aastane karistuse aegumistähtaeg.

Väärteomenetluse seadustik ei sätesta otseselt võimalust süüdlasele määratud rahatrahvi asendamata jätmiseks või täitmisele pööramisest loobumiseks muul põhjusel kui täitmise aegumise tõttu või siis, kui rahatrahv on tasutud. Samas annab VtMS § 2 aluse kohaldada väärteomenetluses kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramisest loobumiseks. Kriminaalasjas mõistetud rahalise karistuse täitmisele pööramisest loobumist reguleerib KrMS § 418.

KrMS § 418 lg 1 p 1 kohaselt võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega loobuda rahalise karistuse täitmisele pööramisest, kui süüdimõistetut on karistatud vangistusega teises kriminaalasjas ja vangistus on pööratud täitmisele.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et on põhjendatud loobuda A. -le väärteoasjas H nr. 6-3/1450 määratud rahatrahvi täitmisele pööramisest läbi asenduskaristuse määramise, kuna see oleks antud juhul ebamõistlik ja ebaproportsionaalne.

Juhindudes VtMS § 2 ja § 211 ning KrMS § 418, kohtunik m ä ä r a s :

Jätta rahuldamata Maksuja Tolliameti avaldus (IK XXX, A.H-le

viibimiskoht: XXXX) asenduskaristuse määramiseks väärteoasjas nr. 6-3/1450 ja loobuda

Maksuja Tolliameti 01.juuni 2011.a otsusega määratud rahatrahvi A.H-le asendamiseks.

Määrus edastada A. -le ning Maksuja Tolliametile. H Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kümne (10) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/