3-14-51980/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 03.12.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-51980 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 3650 eurot seonduvalt ära võetud spordikottidega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30.09.2014. a ja 31.10.2014. a määrused Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta A. Maksimovi 12.10.2014 esitatud määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.09.2014. a määrus muutmata.

2. Jätta A. Maksimovi 04.11.2014 esitatud määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.10.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 04.09.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2), mille kohaselt ta sai Tartu Vangla 03.09.2014. a vastuse ning ei ole sellega nõus. Kaebaja märkis, et nõuab 3650 eurot hüvitist ära võetud spordikottide eest, sest kusagil pole asju hoida. Kaebaja väitel koguvad asjad tolmu voodi all ning seetõttu on rikutud hügieenija sanitaarnõudeid.

2. Tartu Halduskohus 30.09.2014. a määrusega (tl 27-28) tagastas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus märkis, et tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2009. a otsusest asjas nr 3-08-2392 on kinnipeetaval pärast kahju hüvitamise taotluse tagastamist vangla poolt õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt. Halduskohus viitas Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 49¹ lg-le 1 ja 2, mille kohaselt saadetakse võõrkeelne kahju hüvitamise taotlus enne menetlusse võtmist tõlkijale ning võõrkeelse dokumendi vastuvõtmisel võetakse kinnipeetavalt allkiri selle kohta, et ta on nõus tõlketeenuse eest maksma. Samuti viitas halduskohus VSkE § 49¹ lg-le 5, mille kohaselt jäetakse võõrkeelne dokument tõlkijale edastamata, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Halduskohus märkis, et Tartu Vangla esitas kaebaja keeleoskuse tõendamiseks tema varasemad eesti keeles kirjutatud vaided ja avaldused, Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse hinnetelehe, kus tema eesti keele oskusele on pandud hindeks „hea“ ning Tartu Halduskohtus 09.04.2014 haldusasjas nr 3-14-56 toimunud kohtuistungi protokolli, kus kaebaja tunnistas, et saab eesti keelest aru. Võttes arvesse esitatud dokumente ning asjaolu, et kaebaja on varem töötanud Eesti Politseis, kus eesti keele oskus on nõutav, veendus halduskohus, et kaebaja valdab eesti keelt piisavalt selleks, et kaitsta oma õigusi. Sellest tulenevalt järeldas halduskohus, et Tartu Vangla toimis 03.09.2014 kahju hüvitamise taotlust tagastades õiguspäraselt ning kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

3. Kaebaja esitas 12.10.2014 määruskaebuse (tl 35), milles märgib, et sai Tartu Halduskohtu 30.09.2014. a määruse ning siiani ei ole antud kaitsjat. Kaebaja väidab, et eesti keele kohta Tartu Vanglal õigus ei ole, kuna tal on ainult kategooria „A“ ning seepärast on ka vaja kaitsjat.

4. Tartu Halduskohus 31.10.2014. a määrusega (tl 45-46) jättis kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 ja 6 alusel ning jättis kaebaja määruskaebuse käiguta. Halduskohus leidis, et eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mis välistab RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmise. Halduskohus märkis, et kaebuse sisust nähtuvalt võib teha järelduse, et kaebaja taotleb hüvitist mittevaralise kahju tekitamise eest. Kuna halduskohtu hinnangul ei esinenud asjas tungivat avalikku huvi, välistas riigi õigusabi taotluse rahuldamise ka RÕS § 7 lg 1 p 6. Halduskohus leidis, et 12.10.2014 esitatud määruskaebus oli puudustega, jättis selle käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

5. Kaebaja esitas 04.11.2014 määruskaebuse (tl 44), milles märgib, et sai Tartu Halduskohtu 31.10.2014. a määruse ning siiani ei ole halduskohus andnud kaitsjat. Kaebaja hinnangul on rikutud võrdsuse põhimõtet kohtus ning väidab, et ootab kaitsjat. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumisest, kuna tal puudub sissetulek.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus lahendab esmalt 12.10.2014 esitatud määruskaebuse (I) ning seejärel 04.11.2014 esitatud määruskaebuse (II).

I

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

8. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohus vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest (tl 51). Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud otsest taotlust Tartu Halduskohtu 30.09.2014. a määruse tühistamiseks, kuid kuna ta on märkinud, et sai määruse kätte ning esitab põhjenduse seoses oma eesti keele oskusega, tuleb tõlgendada määruskaebust selliselt, et kaebaja vaidlustab kaebuse tagastamist ning taotleb määruse tühistamist.

9. Tartu Halduskohtu 30.09.2014. a määrusest tulenevalt tagastati A. Maksimovi kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. VSkE § 49¹ sätestab vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimise korra vanglates. VSkE § 49¹ lg 1 kohaselt saadab vangla võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused enne menetlusse võtmist tõlkijale. VSkE § 49¹ lg 5 sätestab, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ning vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, siis jäetakse taotlus tõlkijale edastamata ning menetlusse võtmata. Vangla peab taotluse menetlusse võtmata jätmist põhjendama ning selgitama dokumentide tõlkimise protsessi. Tartu Vangla on märkinud, et kaebaja ei ole andnud nõusolekut kahju hüvitamise taotluse eesti keelde tõlkimise eest tasumiseks (tl 10). Vangla esitas halduskohtule kaebaja eesti keele oskuse tõendamiseks mitu dokumenti ning halduskohus viitas nendele oma määruses (tl 27p, p 4). Kuna halduskohus veendus tõendite põhjal kaebaja eesti keele oskuses ja kahju hüvitamise taotluse tagastamise õiguspärasuses, järeldas halduskohus õigesti, et kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Seega oli kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel õiguspärane. Kaebaja on määruskaebuses märkinud, et halduskohus pole talle esindajat määranud, kuid toimiku materjalidest tulenevalt ei esitanud kaebaja halduskohtule enne 30.09.2014. a määruse tegemist riigi õigusabi taotlust.

10. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30.09.2014. a määruse muutmata.

II

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

12. Tartu Halduskohtu 31.10.2014. a määruse resolutsiooni p-st 1 tulenevalt jäeti rahuldamata kaebaja taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks. Halduskohus tugines RÕS § 7 lg 1 p-le 1, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui isik on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ning § 201 lg-st 4. Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi põhjendust, miks halduskohus oleks pidanud riigi õigusabi taotluse rahuldama. Kuna halduskohtumenetluses pole õigusalaste teadmiste olemasolu vajalik, ei ole põhjendatud kaebaja väide, et esindaja puudumise tõttu on pooled ebavõrdses seisus.

13. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.10.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel