3-14-51980/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

03.12.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51980

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vanglalt kahju

hüvitamise nõudes summas 3650 eurot seonduvalt ära

võetud spordikottidega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.09.2014. a ja 31.10.2014. a

määrused

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta A. Maksimovi 12.10.2014 esitatud määruskaebus rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 30.09.2014. a määrus muutmata.

2. Jätta A. Maksimovi 04.11.2014 esitatud määruskaebus rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 31.10.2014. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 04.09.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2), mille kohaselt ta sai

Tartu Vangla 03.09.2014. a vastuse ning ei ole sellega nõus. Kaebaja märkis, et nõuab 3650

eurot hüvitist ära võetud spordikottide eest, sest kusagil pole asju hoida. Kaebaja väitel

koguvad asjad tolmu voodi all ning seetõttu on rikutud hügieeni- ja sanitaarnõudeid.

2. Tartu Halduskohus 30.09.2014. a

määrusega

(tl 27-28) tagastas kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus märkis, et

tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2009. a otsusest asjas nr 308-2392 on kinnipeetaval

pärast kahju hüvitamise taotluse tagastamist vangla poolt õigus halduskohtule kaebus esitada

vaid juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt. Halduskohus viitas Justiitsministri

30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 49¹ lg-le 1 ja 2, mille

kohaselt saadetakse võõrkeelne kahju hüvitamise taotlus enne menetlusse võtmist tõlkijale

ning võõrkeelse dokumendi vastuvõtmisel võetakse kinnipeetavalt allkiri selle kohta, et ta on

nõus tõlketeenuse eest maksma. Samuti viitas halduskohus VSkE § 49¹ lg-le 5, mille kohaselt

jäetakse võõrkeelne dokument tõlkijale edastamata, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu

maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab

tal oma õigusi kaitsta. Halduskohus märkis, et Tartu Vangla esitas kaebaja keeleoskuse

tõendamiseks tema varasemad eesti keeles kirjutatud vaided ja avaldused, Tallinna

Kutsekooli lõputunnistuse hinnetelehe, kus tema eesti keele oskusele on pandud hindeks

„hea“ ning Tartu Halduskohtus 09.04.2014 haldusasjas nr 3-14-56 toimunud kohtuistungi

protokolli, kus kaebaja tunnistas, et saab eesti keelest aru. Võttes arvesse esitatud dokumente

ning asjaolu, et kaebaja on varem töötanud Eesti Politseis, kus eesti keele oskus on nõutav,

veendus halduskohus, et kaebaja valdab eesti keelt piisavalt selleks, et kaitsta oma õigusi.

Sellest tulenevalt järeldas halduskohus, et Tartu Vangla toimis 03.09.2014 kahju hüvitamise

taotlust tagastades õiguspäraselt ning kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

3. Kaebaja esitas 12.10.2014 määruskaebuse (tl 35), milles märgib, et sai Tartu Halduskohtu

30.09.2014. a määruse ning siiani ei ole antud kaitsjat. Kaebaja väidab, et eesti keele kohta

Tartu Vanglal õigus ei ole, kuna tal on ainult kategooria „A“ ning seepärast on ka vaja kaitsjat.

4. Tartu Halduskohus 31.10.2014. a määrusega (tl 45-46) jättis kaebaja taotluse riigi kulul

õigusabi saamiseks rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 ja 6 alusel ning

jättis kaebaja määruskaebuse käiguta. Halduskohus leidis, et eelnevate kohtumenetluses

osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on

tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mis välistab RÕS § 7 lg 1 p 1

alusel riigi õigusabi andmise. Halduskohus märkis, et kaebuse sisust nähtuvalt võib teha

järelduse, et kaebaja taotleb hüvitist mittevaralise kahju tekitamise eest. Kuna halduskohtu

hinnangul ei esinenud asjas tungivat avalikku huvi, välistas riigi õigusabi taotluse rahuldamise

ka RÕS § 7 lg 1 p 6. Halduskohus leidis, et 12.10.2014 esitatud määruskaebus oli puudustega,

jättis selle käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

5. Kaebaja esitas 04.11.2014 määruskaebuse (tl 44), milles märgib, et sai Tartu Halduskohtu

31.10.2014. a määruse ning siiani ei ole halduskohus andnud kaitsjat. Kaebaja hinnangul on

rikutud võrdsuse põhimõtet kohtus ning väidab, et ootab kaitsjat. Kaebaja palub end

vabastada riigilõivu tasumisest, kuna tal puudub sissetulek.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus lahendab esmalt 12.10.2014 esitatud määruskaebuse (I) ning seejärel

04.11.2014 esitatud määruskaebuse (II).

I

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

8. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohus vabastas kaebaja riigilõivu

tasumise kohustusest (tl 51). Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud otsest taotlust Tartu

Halduskohtu 30.09.2014. a määruse tühistamiseks, kuid kuna ta on märkinud, et sai määruse

kätte ning esitab põhjenduse seoses oma eesti keele oskusega, tuleb tõlgendada

määruskaebust selliselt, et kaebaja vaidlustab kaebuse tagastamist ning taotleb määruse

tühistamist.

9. Tartu Halduskohtu 30.09.2014. a määrusest tulenevalt tagastati A. Maksimovi kaebus

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega

selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast. VSkE § 49¹ sätestab vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimise

korra vanglates. VSkE § 49¹ lg 1 kohaselt saadab vangla võõrkeelsed kahju hüvitamise

taotlused enne menetlusse võtmist tõlkijale. VSkE § 49¹ lg 5 sätestab, et kui kinnipeetav

keeldub tõlketasu maksmisest ning vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt

tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, siis jäetakse taotlus tõlkijale edastamata ning

menetlusse võtmata. Vangla peab taotluse menetlusse võtmata jätmist põhjendama ning

selgitama dokumentide tõlkimise protsessi. Tartu Vangla on märkinud, et kaebaja ei ole

andnud nõusolekut kahju hüvitamise taotluse eesti keelde tõlkimise eest tasumiseks (tl 10).

Vangla esitas halduskohtule kaebaja eesti keele oskuse tõendamiseks mitu dokumenti ning

halduskohus viitas nendele oma määruses (tl 27p, p 4). Kuna halduskohus veendus tõendite

põhjal kaebaja eesti keele oskuses ja kahju hüvitamise taotluse tagastamise õiguspärasuses,

järeldas halduskohus õigesti, et kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Seega

oli kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel õiguspärane. Kaebaja on

määruskaebuses märkinud, et halduskohus pole talle esindajat määranud, kuid toimiku

materjalidest tulenevalt ei esitanud kaebaja halduskohtule enne 30.09.2014. a määruse

tegemist riigi õigusabi taotlust.

10. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 30.09.2014. a määruse muutmata.

II

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

12. Tartu Halduskohtu 31.10.2014. a määruse resolutsiooni p-st 1 tulenevalt jäeti rahuldamata

kaebaja taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks. Halduskohus tugines RÕS § 7 lg 1 p-le 1, mille

kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui isik on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata lähtudes

HKMS § 203 lg-st 2 ning § 201 lgst 4. Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi

põhjendust, miks halduskohus oleks pidanud riigi õigusabi taotluse rahuldama. Kuna

halduskohtumenetluses pole õigusalaste teadmiste olemasolu vajalik, ei ole põhjendatud

kaebaja väide, et esindaja puudumise tõttu on pooled ebavõrdses seisus.

13. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 31.10.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel