4-14-5937/17 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generated1.1 Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna praktikant (politseikadett) Steven Kaio koostas 10.04.2014.a väärteoasjas nr 2490,14,000862 kiirmenetluse otsuse (tl. 22-24) selle kohta, et Margus Tekkel juhtis 10.04.2014. a Jõgeva maakonnas Palamuse vallas Kudina- Maarja maantee 2. kilomeetril jalgratast alkoholi tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, joobe suuruseks mõõdeti 1,18 mg/L. Margus Tekkel oma tegevusega rikkus liiklusseaduse (LS) § 33 lg 11 p 2. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 259 lg 1 järgi ja kohtuväline menetleja on määranud Margus Tekkelile rahatrahvi summas 40 eurot.
Legislator headnote
AI generated4-14-5937/17 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 1.3 Menetluse käik 24.07.2014. a kirjaga nõudis kohus VTMS § 116 lg 1, 2 alusel välja väärteotoimiku (tl 14), 30.07.2014. a edastati kohtule väärteoasja materjalid (tl 20-28). Tartu Maakohtu 30.07.2014. a määrusega jäeti Margus Tekkeli kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.04.2014. a otsusele väärteoasjas nr 2490,14,000862 käiguta ja anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. 04.08.2014. a saatis Margus Tekkel kohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks (tl 29) ning kaebuse täiendused (tl 30). Kaebust ei saanud Margus Tekkel tähtaegselt esitada, kuna ta ei olnud teadlik, et tema vend xxxxxxxxxxxxl on pannud toime väärteo ja esitanud politseile oma venna Margus Tekkeli andmed.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Väärteoasi nr 4-14-5937
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Määruse tegemise aeg ja koht
3. detsember 2014. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-14-5937 Väärteoasi Margus Tekkeli kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.04.2014. a otsusele väärteoasjas nr 2490,14,000862 Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik: Margus Tekkel (isikukood 37201072746; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxpost xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse liikluspolitseinik Katre Mägi. RESOLUTSIOON
1. Jätta kohtuvälise menetleja taotlus käekirjaekspertiisi määramiseks rahuldamata.
2. Tühistada kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.04.2014. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2490,14,000862.
3. Lõpetada menetlusaluse isiku Margus Tekkeli suhtes väärteomenetlus VTMS § 119 lg 1 ja § 29 lg 1 p 1 alusel väärteoasjas nr 2490,14,000862.
4. Jätta menetluskulud riigi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse resolutsiooni p-s 1 märgitu ei ole määruskaebekorras vaidlustatav. Kohtumääruse resolutsiooni p-des 2-4 märgitule on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalikult määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.1 Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna praktikant (politseikadett) Steven Kaio koostas 10.04.2014.a väärteoasjas nr 2490,14,000862 kiirmenetluse otsuse (tl. 22-24) selle kohta, et Margus Tekkel juhtis 10.04.2014. a Jõgeva maakonnas Palamuse vallas Kudina- Maarja maantee 2. kilomeetril jalgratast alkoholi tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, joobe suuruseks mõõdeti 1,18 mg/L. Margus Tekkel oma tegevusega rikkus liiklusseaduse (LS) § 33 lg 11 p 2. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 259 lg 1 järgi ja kohtuväline menetleja on määranud Margus Tekkelile rahatrahvi summas 40 eurot.
1.2 Margus Tekkeli kaebus 23.07.2014. a saabus kohtule Margus Tekkeli kaebus kohtuvälise menetleja 10.04.2014. a otsusele, milles taotleb Margus Tekkel väärteomenetluse otsuse nr 2490,14,000862 tühistamist. Kaebuse kohaselt ei viibinud Margus Tekkel 10.04.2014. a sündmuskohal väärteo toimumise ajal ja ei saanud seepärast nimetatud väärtegu toime panna. Veel märgib Margus Tekkel, et tema alaline eluja töökoht asuvad xxxxxxxis, viimati viibis ta Eestis detsembris 2013. a. 10.04.2014. a viibis ta puhkusel Lissabonis. Kaebusele on lisatud xxxxxxxxxxxxxx seletuskiri (tl 5), koopia kiirmenetluse otsusest ja indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 6-8, 12-13), Lissaboni lendu kinnitavad dokumendid (tl 9-10) ja volitus xxxxxxxxxxxxxxxx (tl 11). 04.08.2014. a saadetud kaebuse täienduse kohaselt soovib menetlusalune isik asja arutamist kirjalikus menetluses, kuna töö tõttu on tal Eestisse sõitmine raskendatud (tl 30).
1.3 Menetluse käik 24.07.2014. a kirjaga nõudis kohus VTMS § 116 lg 1, 2 alusel välja väärteotoimiku (tl 14), 30.07.2014. a edastati kohtule väärteoasja materjalid (tl 20-28). Tartu Maakohtu 30.07.2014. a määrusega jäeti Margus Tekkeli kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.04.2014. a otsusele väärteoasjas nr 2490,14,000862 käiguta ja anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. 04.08.2014. a saatis Margus Tekkel kohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks (tl 29) ning kaebuse täiendused (tl 30). Kaebust ei saanud Margus Tekkel tähtaegselt esitada, kuna ta ei olnud teadlik, et tema vend xxxxxxxxxxxxl on pannud toime väärteo ja esitanud politseile oma venna Margus Tekkeli andmed.
Tartu Maakohtu 19.08.2014. a määrusega ennistati kaebuse esitamise tähtaeg Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.04.2014. a otsusele väärteoasjas 2490,14,000862. Sama määrusega võeti Margus Tekkeli kaebus menetlusse (tl 1-2). Kohus määras, et kohutuvälisel menetlejal tuleb oma kirjalik seisukoht esitada hiljemalt 09.09.2014. a. 10.09.2014. a saabus kohtule kohtuvälise menetleja kirjalik vastus, mille kohaselt nõustub kohtuväline menetleja kaebuses toodud asjaoludega ja nõustub kaebetähtaja ennistamisega (tl 35). 19.09.2014. a saatis kohtuväline menetleja kohtule kirjaliku seisukoha täienduse.
Selle kohaselt leiab kohtuväline menetleja, et sündmuskohal on jäänud isikutunnistuse dokumendid kontrollimata ning väärteo toimepanija on ebaõigelt tuvastatud. Kiirmenetluse otsus on koostatud valele isikule ning teda karistati ebaseaduslikult. Samuti leiab kohtuväline menetleja, et tuginedes toimikus olevatele dokumentidele, ei ole tegu piisavalt tõendatud ning kohtuväline menetleja taotleb asjas käekirjaekspertiisi läbiviimist VTMS § 102 alusel (tl 39). 23.09.2014. a kirjaga palus kohus Politseija Piirivalveametil teatada, kas politseikadett Steven Kaiol oli 10.04.2014. a õigus koostada väärteoasjas kiirmenetluse otsust ja läbi viia menetlustoiminguid, st väärteomenetlusõigust (tl 42). 25.09.2014. a saatis kohtuväline menetleja kohtule 06.04.2014. a käskkirja nr 1.9-2/462p, mille kohaselt on muuhulgas Steven Kaio võetud teenistusse ja nimetatud õppepraktika läbimise ajaks, s.o 07.04.2014. a kuni 20.06.2014. a Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo koosseisuväliseks politseiametnikuks (tl 45-46). 05.11.2014. a saabus kohtule Politseija Piirivalveameti peadirektori 23.04.2014. a käskkiri nr 1.9-2/522p, millega muudeti varasemat käskkirja nr 1.9-2/462p (tl 51) ja selgituskiri Politseija Piirivalve peadirektori käskkirjade juurde (tl 54-57).
Muudatuse ja selgituskirja kohaselt anti koosseisuvälistele politseiametnikele õppepraktika läbimise ajaks õigus osaleda väärteomenetluses Politseija Piirivalveameti pädevuse piires. 04.11.2014. a kirjaga nõudis kohus Politseija Piirivalveametilt teavet selle kohta, kas xxxxxxxxxxxxx on pöördunud Politseija Piirivalveameti poole avaldusega, et ta on esitanud politseile valeandmeid ja esitanud seletuskirja, samuti teavet selle kohta, kas xxxxxxxxxxxxxx suhtes on eelneva põhjal alustatud kriminaalmenetlust ning mis staadiumis see on (tl 48). 11.11.2014. a kirjaga teatas Politseija Piirivalveamet, et xxxxxxxxxxxxx ei ole pöördunud 04.07.2014. a ega hiljem Politseija Piirivalveameti poole avaldusega, et ta on esitanud politseile Margus Tekkeli andmeid.
Samuti ei ole xxxxxxxxxxxxx kirjutanud politseile seletuskirja valeandmete kasutamise kohta.
II KOHTU SEISUKOHT
2.1 Kohus, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, uurinud ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb väärteoasi lahendada VTMS § 119 lgs 1 sätestatud korras, st kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus Margus Tekkeli suhtes lõpetada.
2.2 VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 119 lg 1 sätestab, et maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt VTMS §-le 29.
VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt ei alustata väärteomenetlust ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. VTMS § 123 lg-st 2 tulenevalt pidas kohus käesolevas väärteoasjas oluliseks omal algatusel kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse teinud ametniku pädevust. Siinjuures tugines kohus VTMS §-le 2, § 10 lg-le 4 ja KrMS § 297 lg-le 1 ja asjaolule, et kohtul tuleb omal algatusel hinnata, kas kohtuvälises menetluses on järgitud väärteomenetlusõigust või on rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 järgi.
Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on kohtuvälise menetleja otsuse koostanud ametnikuks politseikadett Steven Kaio (tl 22). Politseikadett Steven Kaio on läbi viinud väärteomenetluses ka menetlustoimingu – kuulanud üle tunnistaja xxxxxxxxxxx(tl 26-27). Selleks, et hinnata kohtuvälises menetluses osalenud kohtuvälise menetleja pädevust lähtus kohus VTMS § 10 lg-st 31, mille järgi tõendab politseiametnikust kohtuvälise menetleja pädevust ametitõend. Kuna kohus pidas vajalikuks kontrollida kadeti pädevust eelmenetluses, nõudis kohus välja dokumendid, mis kinnitaksid politseiametniku pädevust.
Politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 37 järgi on kadett sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve erialal täiskoormusega statsionaarses õppes keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane ja rakenduskõrgharidust omandav üliõpilane. PPVS § 60 lg 1 kohaselt nimetatakse kadett õppepraktika läbimiseks koosseisuväliseks politseiametnikuks PPVS § 44 lg 3 p 3 alusel. Õppepraktika ajal laienevad kadetile avaliku teenistuse seaduse §-d 44–45, 48, 50–60, 127 ning PPVS 21. ja korrakaitseseaduse 5. peatükk, samuti PPVS §-d 71 ja 72, 74–78, 83–89 ning 99–107.
PPVS § 60 lg 2 järgi laienevad kadetile politseiametnikule ettenähtud sotsiaalsed tagatised, õigused ja vastutus PPVS 21. ja 4. peatüki, §-de 71 ja 72, 74–78, 83–89 ning 99–107 kohaselt, kui ta kaasati haldusaktiga või ta asus omal initsiatiivil või kannatanu palvel politsei ülesannete täitmisele. PPVS § 44 lg 3 p 3 kohaselt võib määratud ajaks ametisse nimetada koosseisuvälise politseiametniku – ülesande täitmise ajaks ja kadeti – ülesande täitmise või õppepraktika ajaks. PPVS § 62 lg 1 sätestab, et Politseija Piirivalveameti ametniku, sealhulgas politseiametniku teenistust korraldab, nimetab ametisse ja vabastab ametist, viib ühelt ametikohalt üle teisele, peatab tema teenistussuhte ja annab loa, kui seadus sätestab ametisse nimetamise õigust omava isiku loa nõude, Politseija Piirivalveameti peadirektor või Politseija Piirivalveameti põhimääruses sätestatud isik.
PPVS § 62 lg 2 sätestab, et PPVS § 61 lg-s 1 sätestatud juhul ning Politseija Piirivalveameti töö korraldamiseks võib Politseija Piirivalveameti peadirektor või Politseija Piirivalveameti põhimääruses sätestatud isik anda käskkirja. Sisekaitseakadeemia politseija piirivalvekolledži direktori 10.03.2014. a käskkirjaga nr 6.2-21/11 suunati ajavahemikul 07.04.2014. a kuni 20.06.2014. a politseija piirivalvekolledži rakenduskõrghariduse II kursuse õpperühmade kadetid korrakaitse ja väärteomenetluse õppepraktikale. Muuhulgas suunati õppepraktikale Lõuna prefektuuri (p 1.2.5) Steven Kaio (tl 55- 56).
Sisekaitseakadeemia politseija piirivalvekolledži direktori 07.04.2014. a käskkirjaga nr 6.2-21/22 muudeti politseija piirivalvekolledži direktori 10.03.2014. a käskkirja nr 6.2-21/11 ja täiendati seda punktiga 21 järgmiselt „praktika õpiväljundite saavutamiseks väljastada praktikale suunatud kadettidele väärteomenetluse läbiviimise õigus. Väärtegude menetlemise praktikale suunatud kadetid on läbinud kõik politsei menetluste ja karistusõiguse mooduli õppeained. Sealhulgas on kadetid läbinud positiivsele tulemusele õppekavajärgse õppeaine PSYC2007 Väärtegude menetlemine“ (tl 57).
Politseija Piirivalveameti peadirektori 06.04.2014. a käskkirja nr 1.9-2/462p punkti 1 kohaselt võeti teenistusse ja nimetati ametisse muuhulgas Steven Kaio Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse koosseisuväliseks politseiametnikuks alates 07.04.2014. a kuni 25.05.2014. a (tl 45). Politseija Piirivalveameti peadirektori 23.04.2014. a käskkirjaga nr 1.9-2/522p muudeti eelnimetatud käskkirja. Käskkirja punktis 1 muudeti Politseija Piirivalveameti peadirektori 06.04.2014. a käskkirja punkti 1.4 ja 1.6.
Viidatud käskkirja p 2 kohaselt täiendati Politseija Piirivalveameti peadirektori 06.04.2014. a käskkirja punktiga 11, milles märgitakse „annan punktis
1 nimetatud Politseija Piirivalveamti Lõuna prefektuuri koosseisuvälistele politseiametnikele õppepraktika läbimise ajaks õiguse osaleda väärteomenetluses Politseija Piirivalveameti pädevuse piires.“ Käskkirja punkti 3 kohaselt „rakendatakse käskkirja punkti 1 tagasiulatuvalt alates 07.04.2014. a“ (tl 51). Käesolevas väärteomenetluses on menetlustoimingud läbi viidud 10.04.2014. a. Kadett Steven Kaio poolt läbiviidud menetlustoiminguteks on tunnistaja ülekuulamine ja kiirmenetluse otsuse koostamine. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kadett Steven Kaiol oli 10.04.2014. a väärteomenetlusõigus, kuna Politseija Piirivalveameti peadirektori 23.04.2014. a käskkirjaga nr 1.9-2/522p anti muuhulgas Steven Kaiole õigus osaleda väärteomenetluses Politseija Piirivalveameti pädevuse piires ja nimetatud käskkirja p 1 kohaselt rakendatakse seda tagasiulatuvalt alates 07.04.2014. a.
Kohus kohtuvälise menetleja kirjeldatud põhjendustega ei nõustu. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud Politseija Piirivalveameti peadirektori käskkirjad nr 1.9-2/462p ja 1.9-2/522p kinnitavad, et kadett Steven Kaio nimetati koosseisuväliseks politseiametnikuks Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuses ajavahemikul 07.04.2014. a kuni 25.05.2014. a peadirektori 06.04.2014. a käskkirjaga ning talle anti õigus osaleda väärteomenetluses Politseija Piirivalveameti pädevuse piires 23.04.2014. a käskkirjaga.
PPVS § 62 lg 1 järgi on Politseija Piirivalveameti peadirektoril õigus korraldada muuhulgas politseiametnike teenistust. Kuna kadeti näol on tegemist kutseharidust omandava õpilasega, on kadettide puhul oluline hinnata nende pädevust väärteomenetluse läbiviimisel, st enne väärteomenetlusõiguse andmist on vajalik, et kadetid oleksid läbinud vastavad õppeained ja koolitused. See on oluline ka seetõttu, et väärteomenetluses menetlustoiminguid läbiviivad kadetid oleksid teadlikud ja saaksid väga täpselt aru vastutusest, kui nad väärteomenetlustes menetlustoiminguid läbi viivad.
Siinjuures on oluline osundada vastutusele karistusseadustiku 18. peatüki 2. jaos sätestatud kuriteokoosseisudes, mis muuhulgas käsitlevad ka väärteomenetluse läbiviimisega seotud süütegusid. Samal ajal võimaldab ainuüksi kadettide sellekohane kutsealane ettevalmistus väärteomenetluses tagada menetlusalustele isikutele ja teistele menetlusosalistele nende õigused ning menetleda väärteoasja asjatundlikult ja igakülgselt, kogudes vajalikku tõendusteavet ja selgitades välja menetlusalust isikut süüstavad ning õigustavad asjaolud (VTMS § 2, KrMS § 211 lg 1,2).
Kohus, lähtudes kohtule esitatud kadett Steven Kaio pädevust kinnitavatest tõenditest, on seisukohal, et kadett Steven Kaiol ei olnud õigust osaleda väärteomenetluses Politseija Piirivalveameti pädevuse piires 10.04.2014. a. Seda olenemata sellest, et PPVS § 371 lg 1 järgi antakse ka kadetile ametitõend. Kohtu hinnangul osundavad kohtule esitatud tõendid selgelt, et kadett Steven Kaio oli nimetatud õppepraktika ajaks teenistusse, kuid talle ei olnud antud 10.04.2014. a õigust osaleda väärteomenetluses Politseija Piirivalveameti pädevuse piires.
Sellest lähtuvalt puudus kadett Steven Kaiol õigus teha kiirmenetluse otsust ja kuulata üle tunnistajat. Siinjuures on kohtu hinnangul meelevaldne kohtuvälise menetleja tõlgendus selle kohta, et Politseija Piirivalveameti 23.04.2014. a käskirja p 3 kohaselt kohaldatakse ka käskkirja p 11 tagasiulatuvalt alates 07.04.2014. a, kuna käskkirja p
3 sätestab sõnaselgelt, et tagasiulatuvalt kuulub kohaldamisele 23.04.2014. a käskkirja p-s 1 tehtud muudatused, mitte p-s 11 tehtud täiendus. Seega ei ole Politseija Piirivalveameti peadirektori 23.04.2014. a käskkirjaga antud muuhulgas kadett Steven Kaiole õigust osaleda väärteomenetluses tagasiulatuvalt alates 07.04.2014. a ning õigus osaleda väärteomenetluses anti kadett Steven Kaiole 23.04.2014. a. VTMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud, kui väärteomenetluses on teinud lahendi ebaseaduslik menetleja.
Kuna kohus leidis, et kadett Steven Kaiol ei olnud 10.04.2014. a väärteomenetluses osalemise õigust ja seega õigust täita kohtuvälise menetleja ametniku ülesandeid, on kohtu hinnangul rikutud kohtuvälises menetluses oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 2 mõttes. Sellest tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kuna väärteoasjas on tuvastanud isiku teos väärteo tunnuseid menetleja, kellel puudus selleks pädevus, kuulub menetlus Margus Tekkeli suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele. Sellest tulenevalt tuleb väärteomenetlus VTMS §
119 lg 1 ja § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.
2.3 Lisaks eeltoodud põhjendustele leiab kohus, et kohtuvälise menetleja lahend kuuluks tühistamisele ka VTMS § 119 lg 1 ja § 29 lg 1 p 1 alusel seetõttu, et Margus Tekkeli teos puuduvad ka sisuliselt väärteo tunnused. Kiirmenetluse otsus on koostatud Margus Tekkeli suhtes 10.04.2014. a selles, et tema 10.04.2014. a kell 15.47 Kudina-Maarja mnt 2. km-l, Palamuse vallas, Jõgeva maakonnas juhtis jalgratast alkoholi tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis (tl 22). Menetlusaluse isiku kaebuse kohaselt ei saanud tema viibida 10.04.2014. a Palamuse vallas Kudina-Maarja maanteel kell 15.47 ja seega ei saanud tema väärtegu toime panna. Kaebuse kohaselt elab ja töötab Margus Tekkel xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning 10.04.2014. a viibis Margus Tekkel puhkusel Lissabonis. Kaebusele on lisatud Lissaboni lendu kinnitavad dokumendid. Kohtu hinnangul tõendavad aga kaebuses toodud väiteid selle kohta, et Margus Tekkel ei saanud süütegu toime panna 10.04.2014. a kell 15.47 Jõgevamaal Margus Tekkeli poolt esitatud lendude pardakaardid. Nimetatud dokumentidest nähtuvalt on Margus Tekkel 05.04.2014. a kell 07.00 lennanud Berliinist Pariisi ja sealt Lissaboni (tl 9) ning 12.04.2014. a lennanud Lissabonist Pariisi ja sealt Berliini (tl 10). Seega on tõendatud, et Margus Tekkel on viibinud alates 05.04.2014. a kuni 12.04.2014. a Lissabonis Portugalis. Kiirmenetluse otsuse kohaselt on Margus Tekkel esitanud isikut tõendava dokumendina passi nr xxxxxxxxxx tema elukohaks on xxxxxxx ja e-posti aadressiks (tl 22). Rahvastikuregistri andmete kohaselt on Margus Tekkelile väljastatud pass eelnimetatud numbriga (tl 41). Kohtuvälise menetleja seisukoha täienduse kohaselt on jäänud isikut tõendavad dokumendid kontrollimata. Ümber ei ole lükatud kaebuses toodud väited selle kohta, et Margus Tekkel elab ja töötab alaliselt xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Samuti on ebaõige kiirmenetluse otsusel märgitud Margus Tekkeli eposti aadress. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isegi, kui kohtuvälist menetlust oleks läbi viinud pädev menetleja, kuuluks kiirmenetluse otsus tühistamisele, kuna Margus Tekkel ei ole toime pannud kiirmenetluse otsuses kirjeldatud süütegu. Sellest tulenevalt kuuluks ka sellisel juhul Margus Tekkeli suhtes koostatud kiirmenetluse otsus tühistamisele VTMS § 119 lg 1 ja § 29 lg 1 p 1 alusel.
2.4 Kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuses toodud väidetega ja on leidnud, et Margus Tekkel ei ole toime pannud süütegu, milles on koostatud kiirmenetluse otsus. Samas on taotlenud kohtuväline menetleja käekirjaekspertiisi tegemist VTMS § 102 alusel. Kohus on seisukohal, et käekirjaekspertiisi tegemise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Ekspertiisi läbiviimine on põhjendatud olukorras, kus seda tingib tõendamisvajadus. Kohtu arvates on aga käesoleval juhul piisavalt tõendatud (ja samal seisukohal on ka kohtuväline menetleja), et Margus Tekkel ei saanud kiirmenetluse otsuses kirjeldatud süütegu toime panna. Samuti on kohtu arvates väärteoasja materjalide pinnalt ilmselgelt erinevatel dokumentidel erinevad allkirjad, st allkirjad kiirmenetluse otsusel ei ole ilmselgelt samad, mis on kaebusel, taotlusel ja kaebuse täiendusel. Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul asjakohane teostada toiminguid, mis tõenäoliselt kinnitaksid juba tuvastatut ja nähtavat. Seega ei ole kohtuvälise menetleja taotlus käekirjaekspertiisi läbiviimiseks käesolevas väärteoasjas põhjendatud ja vajalik.
III Menetluskulud Kohtule teadaolevalt ei ole väärteoasja menetlemisel tekkinud menetluskulusid. Sellegipoolest peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 183 tuleb menetluse lõpetamise korral hüvitada menetluskulud riigil.
/allkirjastatud digitaalselt/
Raina Pärn Kohtunik