3-14-50554/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

3. detsember 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50554

Haldusasi

S.S.i kaebus AS Ühisteenused 14.02.2014 viivistasu otsuse

nr 0006013484 ja Tallinna Transpordiameti 19.03.2014

käskkirja nr 91831 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: S.S., volitatud esindaja: Madis Piirla

Vastustaja 1: AS Ühisteenused, seaduslik esindaja: Hendo

Priimägi

Vastustaja 2: Tallinna linn, volitatud esindaja Tiit Eenmaa

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus kaebajale ja vastustajale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest

ehk

hiljemalt

02.01.2015.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist

kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Ühisteenused linnatranspordi teenindaja Jane Merisaar koostas 14.02.2014 kell 16:23 viivistasu

otsuse nr 0006013484 põhjusel, et sõiduk Mercedes-Benz (edaspidi MB) reg märk xxx xxx

parkimisel aadressil Uus-Tatari 23 oli parkimistasu maksmata.

2. S.S. esitas Tallinna Transpordiametile 19.02.2014 vaide, millega palus määratud viivistasu otsuse

tühistamist. Vaide aluseks oli asjaolu, et kaebajale kuuluv sõiduk 14.02.2014 kella 16:23 aadressil

Uus-Tatari 23 ega ka Uus-Tatari 23 vahetus läheduses ei parkinud.

Tallinna Transpordiamet jättis 19.03.2014 käskkirjaga nr 91831 vaide rahuldamata ja määratud

viivistasu otsuse tühistamata.

3. 17.04.2014 saabus Tallinna Halduskohtule S.S.i kaebus AS Ühisteenused 14.02.2014 viivistasu

otsuse nr 0006013484 ja Tallinna Transpordiameti 19.03.2014 käskkirja nr 91831 tühistamiseks.

4. 06.05.2014 määrusega võttis kohus S.S.i kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks AS

Ühisteenused ja Tallinna linna ning viis läbi eelmenetluse. 31.10.2014 määrusega määras kohus asja

lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ning määras menetlusosalistele lõplike seisukohtade

esitamiseks tähtaja ning kohtuotsuse kuulutamise aja.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5. Kaebaja palub AS Ühisteenused 14.02.2014 viivistasu otsuse nr 0006013484 ja Tallinna

Transpordiameti 19.03.2014 käskkirja nr 91831 tühistada alljärgnevatel põhjustel.

5.1. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on vaideotsuse läbivaatamisel rikkunud vaide

läbivaatamise korda. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 83 lg 1 ja kohaselt kontrollitakse vaiet

läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust, ning uuritakse dokumentaalseid

tõendeid, kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused ja ekspertide arvamused ning

tunnistajate ütlused, vaadeldakse asitõendeid ja teostatakse paikvaatlusi. Vaide läbivaatamisel

ei ole vastustaja kontrollinud viivistasu otsuse õiguspärasuse eeldusi, jätnud tähelepanuta asjas

kogutud tõendid. Vastustaja ei ole vaidemenetluse korras rakendanud uurimispõhimõtet s.o ei

ole kontrollinud kas viivistasu otsus vastab liiklusseaduses toodud nõuetele ja kas nõude

aluseks olevad tõendid kinnitavad viivistasu otsuses kirjeldatud teo toimepanemist, mis on

aluseks viivistasu määramisel. Nimetatud olukord on kaasa toonud kaebaja õigusi rikkuva

olukorra, kuna viivistasu otsus ja käskkiri on õigusvastased.

5.2. Kaebaja leiab, et viivistasu määramisel tuleb haldusorganil või halduslepingu alusel tegutseval

isikul lähtuda LS § 188 ja haldusmenetluse üldpõhimõtetest. LS § 188 lg 1 järgi on

parkimisjärelevalvet

teostaval

ametiisikul

õigus

teha

viivistasu

määramise

otsus,

kui

parkimistasu on maksmata või tasutud väiksema määra järgi, tasutud parkimisaega on ületatud,

tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või tasulise

parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud LS § 187 lõikes 5 sätestatu kohaselt.

5.2.1 Viivistasu otsuse aluseks on parkimisjärelevalvet teostav isik määranud LS § 188 lg 1, ehk

parkimistasu on maksmata või tasutud väiksema määra järgi. Kaebaja leiab, et üldse asuda

seisukohale kas parkimistasu on tasumata, tuleb koguda tõendeid selle kohta, et sõiduk pargib

tasulisel parkimisalal ning nõutav tasu on maksmata.

Seega alus viivistasu määramiseks tekib juhul, kui on tuvastatud koht, kuhu on sõiduk pargitud. LS §

188 lg 4 kehtestab tingimused, mis peavad olema viivistasu otsuse märgitud. LS § 188 lg 4 p 4 ja 6

kohaselt peab viivistasu otsuses olema märgitud otsuse tegemise koht, kuupäev ning kellaaeg ning

otsuse tegemise aluseks olevate asjaolude lühikirjeldus. Lähtuvalt eeltoodust on parkimisjärelevalvet

teostaval isikul viivistasu määramisel vajalik esmalt tuvastada ja tõendada kas kontrollitav sõiduk

asub tasulise parkimise alal ja kas parkimistasu on tasutud. Kuna viivistasu otsuse määramisel omab

tähtsust parkimisala, kuhu sõiduk oli pargitud, tuleb parkimisjärelevalvet teostaval isikul tõendada

sõiduki parkimise koht, et veenduda, kas parkimistasu on tasutud õigesti või eksitud parkimistsooniga

(LS § 188 lg 1 p 1, LS § 188 lg 4 p 4 ja 6).

5.2.2. Kaebaja on seisukohal, et viivistasu otsus ei vasta haldusakti õiguspärasuse eeldustele ja on

õigusvastane. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva

haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne

kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

5.2.3 Viivistasu otsusest nähtub, et parkimisjärelevalvet teostanud isik on märkinud kohaks,

kus mootorsõiduk parkis Uus-Tatari tn 23 ning et viivistasu otsuse määramise tingis

parkimistasu maksmata jätmine. Kaebaja sõiduk ei olnud pargitud viivistasu otsuses märgitud

ajal Uus-Tatari tn 23. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et sõiduk pargib Uus-Tatari tänaval.

Samuti puudub pooltel vaidlus asjaolu üle, et viivistasu otsuses märgitud parkimise kohas Uus-

Tatari tn 23 kaebaja sõiduk ei pargi.

5.2.4. Juhuks, kui vastustaja muudab oma seisukohta, esitab kaebaja tõendina fotod Uus-Tatari

tänavast ja Uus-Tatari tn 23 kinnistu piiridest (tl 14-17). Esitatud tõendist nähtub, Uus-Tatari

tn 23 ning vaade Uus-Tatari tänavale, mis ei katu viivistasu otsuses kogutud tõenditega.

5.2.5. Kaebaja ei nõustu vastustaja põhjendustega, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa

nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta

vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Haldusorgan

on vaideotsust põhjendades asunud seisukohale: „Kuivõrd sõiduki parkimisel kesklinna

tasulisel parkimisalal oli parkimistasu maksmata, on viivistasu otsuse määramine

põhjendatud.“ Vaide lahendamisel on vastustaja viidanud kesklinna parkimisala välispiiridele.

5.2.6. Kaebaja hinnangul tugineb vastustaja põhjendus eeldusel, et kogu kesklinn on tasulise

parkimise ala. Teisisõnu jääb mulje, et viivistasu määramiseks piisab, kui on viidatud kesklinna

parkimisala välispiirile. Võttes aluseks parkimisala välispiiri kirjeldust (tänavate nimistu) on

sisuliselt võimatu veenduda, kas isik kesklinnas viibides asub kohaliku omavalitsuse määratud

parkimisalal või mitte. Kohalik omavalitsus ei teosta parkimisjärelevalvet eramaal või

eraparklas. Samuti on üldteada, et kesklinnas asuvad kinnistud sh parkimiskohad ja parklad ei

kuulu kohaliku omavalitsusele, mistõttu ei kehti seal parkimistasu. Kaebaja esitatud tõenditest

nähtub, et Uus-Tänav 23 maja kõrval asuvad parkimiskohad on tähistatud, kui eramaal asuvad

parkimiskohad.

Mõistlik

viis

tähistada

tasuline

parkimisala

on

tehes

seda

liikluskorraldusvahendiga. Mõistlik viis tuvastada parkimistasu mitte tasumine on tõendada ära

konkreetsele tänaval asuv tähis, mis viitab tasulisele parkimisalale või tänavale.

Viivistasu otsusele lisatud tõenditele tuginedes ei ole võimalik tuvastada viivistasu otsuse

määramise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Vastustaja toodud väide, et sõiduk asus

kesklinna tasulisel parkimisalal on tõendamata ega täida haldusakti õiguspärasuse eeldusi.

Sõiduki parkimise koha fikseerimata jätmisel ja selle vääralt määramisel, ei ole võimalik

kontrollida, kas koht, kus sõiduk oli pargitud asus tasulise parkimise alal või mitte. Viivistasu

otsuses lisas olevatest tõenditest ei nähtu, et mootorsõiduk on pargitud Uus-Tatari tn 23, või

Uus-Tatari tänavale, samuti ei nähtu asjas kogutud tõenditest, et mootorsõiduk on pargitud

kesklinna parkimistsoonis. Parkimisjärelevalvet teostav isik peab uurimispõhimõtet järgides

(HMS § 6) tõendama viivistasu otsuse määramise aluseks olevaid asjaolusid. Seega ei ole ka

asjakohane vastustaja väide, et parkimiskoha ebaõige märkimine ja kaebaja poolt sellele vaides

osutamine ei too HMS § 58 järgi kaasa õigusvastast otsust. Vaiet lahendaval haldusorganil oli

vaiet lahendades võimalus uuendada haldusmenetlust, läbi mille oleks saanud lõpetada kaebaja

õiguste rikkumise.

5.3. Kohtule 25.11.2014 esitatud teesides jäi kaebaja kaebuse juurde märkides täiendavalt

alljärgnevat.

5.3.1. Kohtumenetluses vastustajate poolt esitatud tõendid ei ole jälgitavad ning ei vasta tõendi

kogumise põhimõtetele, mistõttu ei saa neid otsuse tegemisel arvestada. Oma vastuses

kaebusele on vastustajad esitanud plaanid/skeemid ja fotod sõiduki arvatavast asukohast.

Kaebaja on seisukohal, et tegu on tõenditega, millel puudub väärtus.

5.3.2. Kohane viis esitada skeeme ja fotosid on seda tehes paikvaatluse osana/lisana. Olukorras,

kus vastustajate eesmärk on tõendada üksikasjalikult sõiduki paiknemise asukoht jms tehiolud,

oli vastustajal võimalus läbi viia paikvaatlus.

Paikvaatluse teostamine peab olema piisaval määral dokumenteeritud ning seetõttu tuleb

vaatluse tulemused fikseerida protokollis. Käesolevas asjas, ei ole vastustajad pidanud

vajalikuks vaidemenetluses läbi viia paikvaatlust ega seda fikseerinud protokollis, mistõttu

puudub ka võimalus hinnata, kus on nimetatud skeemid ja fotod tehtud.

5.3.3. Lisaks eeltoodule on esitatud skeemid vastuolulised. Vastustaja AS Ühisteenused

esitatud skeemist nähtub, et sõiduk on skeemile asetanud teeserva paremale poole, vastustaja

Tallinna linn skeemilt nähtub, et sõiduki paiknemine on tähistatud vasakul teeservas. Vastustaja

Tallinna linn skeemilt on ebaselge, millisel viisil, millal ja kus on skeem koostatud. Esitatud

tõendist nähtub, et tegu on arvuti kuvarilt kas fotografeerimise või skaneerimise teel saadud

tõendiga. Muuhulgas nähtub, et väljatrükk koos käsikirjaliste märkmetega on tehtud Google

Map kaardirakendust kasutades.

5.3.4. Kaebaja märgib, et Google Mapsi/Earthi täiendavad teenusetingimused (kättesaadav

arvutivõrgust https://www.google.com/intl/et_ee/help/terms_maps.html) punkt 2 alapunkt (a),

kohaselt on Google (või vastava teabesisu pakkujalt) sisu kasutamine on üksnes lubatud eelneva

kirjaliku loa alusel, ning vastava loata ei ole lubatud teabesisu või selle osa kopeerida, tõlkida,

muuta või teha sellest tuletatud töid. Samuti nähtub viidatud teenusetingimuste punkti 6,

alapunktist (a), et teabesisu või toodete täpsuse või täielikkuse kohta ei anna Google ja tema

litsentsiandja ühtegi lubadust ega garantiid.

5.3.5. Arvestades, et vastustaja pole esitanud tõendeid selle kohta, et temal on õigus Google

Maps väljatrükile või selle muutmisele (skeemile on kantud käsikirjalised märkmed) tuleb jätta

esitatud tõend kogumist välja.

Vastustaja AS Ühisteenused skeemilt on ebaselge millal ja kus on skeem koostatud. Kaebaja

leiab, et taoline skeem saab olla illustreerivaks materjaliks paikvaatluse lisana. Käesoleval juhul

on tegu illustreeriva väitega, mille kohta puuduvad tõendid, et sõiduk paiknes skeemil näidatud

kohas.

5.4. Kaebaja palub välja mõista menetluskulud summas 360 eurot (tl 22-23 pöördel ja 66).

VASTUSTAJA TALLINNA LINN SEISUKOHAD

6. Vastustaja leiab, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja palub jätta kaebus rahuldamata

alljärgnevatel põhjustel.

6.1. Esmalt käsitleb Tallinna Transpordiamet (edaspidi amet) kaebuse põhjendusi määratud

viivistasu otsuse osas.

LS § 188 lg 4 p 4 kohaselt tuleb viivistasu otsuses märkida otsuse tegemise koht, kuupäev ning

kellaaeg. LS § 188 lg 4 p 4 kohaselt tuleb „otsuse tegemise kohana“ mõista „sõiduki parkimise

kohta“ ehk siis viivistasu otsus määratakse kohas, kus sõiduk parkis.

Viivistasu otsuses on linnatranspordi teenindaja märkinud sõiduki parkimise ja otsuse tegemise

kohana Uus-Tatari 23 kõrval. Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et viivistasu otsuses

märgitud kohas Uus-Tatari 23 kõrval või Uus-Tatari 23 vahetus läheduses (kaebaja väide

vaides) sõidukit kaebaja selle kontrollimise ajal (14.02.2014) ei parkinud. Linnatranspordi

töötaja on õigesti märkinud viivistasu otsuses parkimise kohana Uus-Tatari 23 kõrval, kuna

mõiste „vahetus läheduses“ ei fikseeriks õigesti sõiduki asukohta parkimise ajal elamu Uus-

Tatari 23 suhtes. Uus-Tatari 23 oli lähim objekt sõiduki tegelikule parkimiskohale ning selle

kaudu oli võimalik parkimise koht fikseerida, märkides viivistasu otsuses parkimise kohana

Uus-Tatari 23 kõrval.

Sõidukist viivistasu otsuse määramise ajal tehtud fotode põhjal on võimalik tuvastada sõiduki

parkimise koht. Vaide läbi vaatamisel tuvastas vaidemenetluse peaspetsialist sõidukist tehtud

fotode põhjal kohapeal paikvaatlust läbi viies sõiduki parkimise kohana Uus-Tatari 23 maja

kõrval ning Invaliidi tänava alguses. Vastustaja on seisukohal, et Invaliidi tänava järgi ei saanud

linnatranspordi töötaja viivistasu otsuses parkimiskohta märkida, kuna auto parkimise kohas

puudub elamu, et fikseerida parkimine tänaval aadressi täpsusega.

Vastustaja on fikseerinud sõiduki asukoha viivistasu otsuse koostamise ajal Uus-Tatari ja

Invaliidi tänava plaanil. Sõiduki asukoht plaanil on tuvastatud vastustaja esindaja poolt

teostatud paikvaatlusega ning sõidukist tehtud fotode põhjal. Kui nõustuda kaebaja väitega, et

parkimise koht (viivistasu otsuse koostamise koht) Uus-Tatari 23 kõrval ei ole õige või täpne,

siis igal juhul asus sõiduk parkimise ajal Invaliidi tänaval ehk siis Uus-Tatari 23 kõrval või

vahetus läheduses, kuna Invaliidi tänav saab alguse Uus-Tatari tänavaga ristumiskohas.

Kokkuvõtlikult on vastustaja seisukohal, et linnatranspordi töötaja on viivistasu otsuses õigesti

määranud sõiduki parkimise kohana (otsuse koostamise kohana) Uus-Tatari 23 kõrval. Seega

vastab määratud viivistasu otsus LS § 188 lg 4 p 4 nõuetele.

Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala

ja parkimistasu“ (edaspidi määrus) § 6 lg 3 p 1 kohaselt asub nii Uus-Tatari 23 kui ka Invaliidi

tänav kesklinna tsoonis. LS § 187 lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki juht mootorsõiduki

parkimisel maksma parkimistasu. LS § 188 lg 1 p 1 kohaselt määrab parkimisjärelevalvet

teostav ametnik viivistasu otsuse, kui parkimistasu on maksmata. Vaidlust ei ole selles, et

mootorsõiduki juht jättis sõiduki parkimisel parkimistasu maksmata. Eeltoodut arvestades on

vastustaja seisukohal, et viivistasu otsus on sisuliselt õige ja vastab vorminõuetele.

HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et

haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kuna sõiduk pargiti Tallinna

avalikul tasulisel parkimise alal ja parkimistasu oli maksmata, on viivistasu määramise otsus

sisuliselt õige ning sõiduki asukoha (viivistasu otsuse tegemise koha) väidetav ebatäpne

märkimine viivistasu otsusel ei too kaasa sisuliselt õige haldusakti kehtetuks tunnistamise.

6.2. Teiseks käsitleb vastustaja kaebaja väiteid vastustaja 19.03.2013 käskkirja nr 91831

tühistamise osas.

Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et vaidemenetluse peaspetsialist on vaide läbi vaatamisel

rikkunud HMS § 83 lg 1 ja lg 2 sätestatut. Vaide menetlemisel ei ole jätnud menetleja

tähelepanuta ühtegi asjas kogutud tõendit, sh vaides toodud väiteid. Lisaks olemasolevate

tõendite (fotod sõidukist, viivistasu otsus) uurimisele teostas menetleja paikvaatluse, et

tuvastada sõiduki tegelik parkimise koht viivistasu otsuse määramise ajal. Kõiki tõendeid

kogumis hinnates jõudis menetleja järeldusele, et viivistasu otsus on seaduslik ja põhjendatud

ning puudub aluse selle kehtetuks tunnistamiseks viivistasu otsuses sõiduki asukoha ( otsuse

koostamise koha) väidetava ebatäpse määramise tõttu. Asjas kogutud tõendite põhjal tuvastas

vaidemenetluse peaspetsialist, et sõiduk oli pargitud selle kontrollimise ajal Tallinna avalikul

tasulisel parkimise alal ning sõiduki parkimisel oli parkimistasu maksmata. Seega esinevad

kõik alused viivistasu otsuse määramiseks LS § 188 lg 1 p 1 alusel.

VASTUSTAJA AS ÜHISTEENUSED SEISUKOHAD

7. Vastustaja leiab, et esitatud kaebus viivistasu otsuse 0006013484 tühistamise nõudes ei ole

põhjendatud ja palub jätta kaebuse rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.

Kaebuse esitaja parkis sõiduki parkimistasu maksmata Uus-Tatari tn 23 elamu kõrval asuval

tasulisel parkimisalal Invaliidi tänava alguses. Sõiduki parkimiskoht avalikul tasulisel

parkimisalal on võimalik tuvastada sõidukist tehtud fotode ja Uus-Tatari tn 23 elamust tehtud

foto põhjal (fotod lisatud seletusele). Vastustaja on fikseerinud sõidukist ja Uus-Tatari 23

elamust nimetatud fotode põhjal sõiduki parkimiskoha ka Uus-Tatari ja Invaliidi tänavate

plaanil (lisatud seletusele).

Viivistasu otsuses märgiti sõiduki parkimiskohaks Uus-Tatari tn 23 kõrval kuna aadressil Uus-

Tatari 23 asuv elamu oli lähim objekt sõiduki parkimiskohale. Viivistasu otsuses Invaliidi

tänavat aadressi täpsusega parkimiskohana ei märgitud kuna sõiduki parkimiskohas Invaliidi

tänaval puudus elamu. Eeltoodu põhjusel on vastustaja seiskohal, et viivistasu otsuses on õieti

märgitud sõiduki parkimiskohana Uus-Tatari tn 23 kõrval. Isegi, kui asuda seisukohale, et

viivistasu otsuses oleks tulnud märkida parkimiskohana Invaliidi tänav, ei muuda see viivistasu

otsust haldusmenetluse seaduse § 58 alusel kehtetuks kuna sõiduk pargiti avalikul tasulisel

parkimisalal ning sõiduki parkimiskoha väidetav ebatäpne märkimine viivistasu otsuses ei too

kaasa sisuliselt õige viivistasu otsuse kehtetuks tunnistamist.

Täiendavates seisukohtades märkis vastustaja, et LS § 186 lg 4 kohaselt korraldab parkimist

teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude

liikluskorraldusvahendite abil. Kuna kesklinna tasulise parkimisala puhul on tegemist piirkonna

kui terviku kasutamisega parkimisalana, on sellese alasse sisenemisest ja sealt väljumisest

teavitamiseks kasutatud mõjualamärke 387 ja 397 koos osutusmärgiga 578 (tasuline

parkimine). Mõjuala märgi kehtivuspiirkonnas ei korrata liiklusmärki 387 ning

liikluseeskirjade kohaselt lõpetab liiklusmärgi 387 (parkimisala) mõjuala mõjualamärk 397

(parkimisala lõpp). Kuna kesklinna avalikku tasulisse parkimisalasse suunduvatele tänavatele

on üles pandud tasulise parkimise mõjuala algust tähistavad liiklusmärgid, siis pidi kaebuse

esitaja ka mõistma, et kuna ta ei ole tasulise parkimise mõjuala lõpetamist tähistavast märgist

möödunud, on ta tasulisel avalikul parkimisalal.

Kuivõrd mõjualamärgid 387 paiknevad kõigil avaliku tasulise parkimisalasse suunduvatel

tänavatel ning märk 38 kehtestab märgil näidatud liikluskorralduse kogu alal ja osutusmärk

578a osutab, et märgiga 387 tähistatud alal on tasuline parkimine, ei ole vajalik ega tulene ka

ühestki asjaomasest õigusaktist nõuet täiendavalt tasuliste parkimiskohtade tähistamiseks

tasulise parkimisala sees (sh Invaliidi tänaval).

Käesoleval juhul ei ole kaebuses väidetud, et kaebaja poolt tasulisse parkimisalasse sisenemisel

puudus tasulist parkimisala tähistav mõjualamärk. Kui kaebuse esitaja soovib väita, et tasulisse

parkimisalasse sisenemisel puudus tasulist parkimisala tähistav mõjualamärk, tuleb kaebuse

esitajal kirjeldada, millise tänava kaudu tasulisse parkimisalasse siseneti. Seejärel on võimalik

vastustajal nimetatud väidet kontrollida (sh tõenda vastava mõjualamärgi olemasolu). Kui

kaebuse esitaja vastavat väidet ei esita, puudub vastustaja hinnangul alus arvata, et tasulisse

parkimise alasse sisenemisel puudus tasulise parkimise algust tähistav mõjualamärk.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus

tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt.

9. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud:

9.1. AS Ühisteenused töötaja Jane Merisaar koostas 14.02.2014 kell 16:23 viivistasu otsuse nr

0006013484 (edaspidi ka vaidlustatud VTO) põhjusel, et sõiduk Mercedes-Benz (edaspidi MB)

reg märk xxx xxx parkimisel aadressil Uus-Tatari 23 oli parkimistasu maksmata (tl 11).

9.2. Sõiduk MB reg märk xxx xxx parkis 14.02.2014 kell 16:23 Uus-Tatari 23 maja kõrval ning

Invaliidi tänava alguses parkimistasu maksmata. Kohus leiab, et eeltoodu on tõendatud kaebaja

enda seletuste, fotode (tl 6-10) ja Tallinna Transpordiameti (TTA) poolt esitatud fotode ja

kaardi (tl 44-45 pöördel) ja AS Ühisteenused poolt edastatud fotode ja kaardi (tl 49-51 ja 52)

alusel.

Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja viide, et kohtule esitatud skeeme ja kaardimaterjali ei

tohiks kasutada tõendina ja need tuleks jätta tähelepanuta, kuna vastustajatel puudub Google

luba materjalide kasutamiseks või et nende täpsuse kohta puuduvad garantiid, ei ole

põhjendatud. Kohus leiab, et viidatud kaardimaterjale saab kasutada näitlikustava materjalina,

mida hinnates koos teiste kohtule esitatud tõenditega (fotodega) kogumis on võimalik jõuda

ühesele järeldusele, kus kaebuse esitaja sõiduk vaidlusaluse VTO tegemise ajal parkis.

Kaebaja märgib küll õigesti, et vastustajate skeemid on selles osas vastuolulised, et ühelt

skeemilt nähtub, et sõiduk on skeemile asetatud teeserva paremale poole, teiselt skeemilt

nähtub, et sõiduk paiknes vasakul teeservas. Kohus leiab, et võrreldes kohtule esitatud fotosid

sõidukist MB reg märk xxx xxx ja kaardimaterjale saab teha ühese ja väljaspool kahtlust oleva

järelduse, et sõiduk paiknes tasulise parkimise alas ja kohas, mis on näidatud tl 52 ning et

viivistasuotsuses näidatud asukohta võis ja sai kajastada asukohana „Uus-Tatari 23 kõrval“.

Kohus loeb siinkohal asjakohatuks kaebaja viited Google Maps/Earthi teenus- ja/või

kasutamistingimustele. Küsimus õigusest kasutada mingi erafirma valduses olevat teavet on

tsiviilõigusliku vaidluse küsimus selle teabe kohtule esitaja ja looja vahel. Käesoleval juhul ei

ole teenusepakkuja vaidlustanud tema teenuse väljavõtte kasutamist menetlusosalise poolt

kohtus. Kaebaja ei ole esitanud selle kohta ka ühtegi tõendit. Lisaks juhib kohus kaebaja

tähelepanu ka TSKMS § 279, mille kohaselt oleks vajadusel esitatud dokumentaalne tõend

niikuinii tulnud kohtule esitada. Käesoleval juhul on ka selge, et lisaks eeltoodule puudub

kohtul ka alus HKMS § 62 lg 3 p 1 rakendamiseks.

Kohus märgib, et kohtul on vastavalt HKMS § 56 lugeda tõendiks igasugune teave, mis on

seaduses sätestatud menetlusvormis ja mille alusel kohus teeb kindlaks asja lahendamiseks

tähtsad asjaolud. Nimetatud kaardiväljavõte on esitatud dokumentaalse tõendi vormis (HKMS

§ 56 lg 2 ja TSKMS § 272). Kaebaja ei ole sisuliselt vaidlustanud ka kaardiväljavõttel kajastatu

vastavust tegelikule olukorrale, vaid on ainult maininud, et Google ja tema litsentsiandja selle

teabesisu ja toodete täpsuse või täielikkuse kohta garantiid ei anna. Seetõttu puudub kohtul ka

alus ja põhjus esitatud tõendis kajastatus kahelda. Veelgi enam – nimetatud dokumentaalsel

tõendil kajastatu vastavust käesoleva kohtuasja lahendamiseks vajalikul määral tegelikule

olukorrale kinnitavad ka muud esitatud fotod ja veidi ebatäpsemalt ka tl 52 asuv

kaardiväljavõte. Kaebaja ei ole esitanud kohtule ka ühtegi tõendit, et nimetatud sõiduk VTO-s

märgitud ajal so 14.02.2014 kell 16:23 kohtu poolt viidatud kohas ei oleks parkinud või

ettenähtud parkimistasu oleks tema poolt tasutud.

Kohus märgib, et lisaks kõikide faktide ülima täpsuse tagaajamisele on kohtumenetluse üheks

oluliseks põhimõtteks ka kohtuasja võimalikult väikese kuluga lahendamine (HKMS § 2 lg 2).

Käesoleval juhul ei näe kohus, et esitatud fotode ja kaardimaterjali kõrval oleks veel vajalik

täiendava paikvaatluse korraldamine, sest vähemalt kohtu jaoks on esitatud materjalidest

nähtuvalt piisavalt tõendatud auto tegelik parkimiskoht ja paikvaatluse tegemine põhjustaks

asja faktilist olukorda oluliselt täpsustamata ainult täiendavaid kulusid.

9.3. Vaidlust ei ole küsimuses, et sõiduki MB reg märk xxx xxx omanikus on VTO koostamise

ajal S.S. (tl 26).

9.4. Samuti on tõendatud, et S.S. vaidlustas VTO Tallinna Transpordiametis (edaspidi TTA)

vaide korras, kes oma 19.03.2014 käskkirjaga nr 91831 jättis vaide rahuldamata (tl 12-13

pöördel).

10. Kohus käsitleb nii vaidlustatud haldusakti, kui ka selle suhtes tehtud vaideotsuse kohta

avaldatud seisukohti enamuses vaidlusalustes küsimustes koos, sest kaebuse esitaja väited

nende õigusvastasuse põhjuste osas kattuvad.

10.1. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et vaidlustatud VTO ei vasta

haldusmenetluse seaduse (HMS) §-des 54-56 sätestatud nõuetele, kuna viivistasu otsuses ja

kaebaja poolt lisatud tõenditest ei nähtu, et mootorsõiduk oleks olnud pargitud Uus-Tatari tn 23,

või Uus-Tatari tänavale.

Kaebaja viitab iseenesest õigesti, et liiklusseaduse (LS) § 188 lg 4 p 4 kohaselt märgitakse

viivistasu otsusesse otsuse tegemise koht, kuupäev ja kellaaeg. LS § 187 lg 2 kohaselt kehtestab

kohaliku omavalitsuse volikogu oma määrusega tasulise parkimisala. Tallinna avalik tasuline

valveta parkimisala on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrusega nr 30

„Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (edaspidi Määrus nr 30). Andmete

loetelu, mis peab VTO-s olema sätestab Määruse nr 30 § 13 lg 4, mille p 4 on samuti märgitud,

et viivistasu otsusesse märgitakse otsuse tegemise koht, kuupäev ja kellaaeg.

10.2. Kohus leiab esmalt, et vaidlusaluses VTO-s on märgitud kohaks, kus mootorsõiduk parkis

Uus-Tatari tn 23 kõrval ja sõiduki asukoht parkimisel on fikseeritud fotodel. Seega on kaebaja

väited nagu ei oleks parkimiskoht kindlaks tehtud ilmselgelt alusetud. Samuti ei nõustu kohus

kaebajaga selles, et parkimiskoht on kindlaks tehtud valesti, kuna VTO-l on lisaks aadressile

märgitud, et pargiti selle aadressi kõrval. Asjaolu, et kaebaja ei parkinud Uus-Tatari tn 23

krundil ei ole aga vaidlusalune. Sellest tulenevalt on ka kaebaja poolt esitatud tõendid Uus-

Tatari tn 23 krundi piiride kohta asjakohatud. Kohus on seisukohal, et VTO-le ei ole selle

koostajal alati võimalik märkida väga täpset ja kõikide aadressandmetega konkreetset

parkimiskohta (näiteks selle täpseid geograafilisi koordinaate), kus sõiduk pargib. Sellist nõuet

ei tulene ka liiklusseadusest ega teistest õigusaktidest. LS § 188 lg 4 sätestab, millised andmed

tuleb VTO-le märkida. Kohtule ei nähtu, et viidatud sätte vastu oleks eksitud sellises ulatuses,

et haldusakt tuleks tühistada. Isegi, kui asuda seisukohale, et viivistasu otsusel oleks tulnud

märkida sõiduki asukoht veelgi täpsemalt, siis oleks see vormiviga, mis ei muuda haldusakti

kehtetuks vastavalt HMS § 58.

Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et AS Ühisteenused fotografeerib üldjuhul kõik sõidukid,

millele ta VTO koostab, seega on võimalik pärast vaadata sõiduki täpset asukohta ning seda on

ka käesoleval juhul tehtud. Vastavad fotod on ka kohtule esitatud (vt tl 45 ja selle pöördel ja

49-50). Ei ole mõeldav, et AS Ühisteenused peaks ilma objektiivsetest asjaoludest tuleneva

erilise vajaduseta hakkama viivistasuotsuses kirjeldama auto täpset parkimiskohta. Selline ei

ole ka seaduse mõte. Piisab, kui see on vaidluse korral tagantjärgi täpselt tuvastatav. Kohus

leiab, et eelpooltoodust tulenevalt on kaebaja vastavad väited VTO puudulikkuse ja TTA

käskkirja nr 91831 õigusvastasuse kohta põhjendamatud.

10.3. Teiseks ei nõustu kohus kaebaja väitega selles, et asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et

mootorsõiduk on pargitud kesklinna parkimistsoonis. Kaebaja märkis, et mõistlik viis tuvastada

parkimistasu mitte tasumine on tõendada ära konkreetsele tänaval asuv tähis, mis viitab

tasulisele parkimisalale või tänavale.

LS § 2 p 29 sätestab, et liikluskorraldusvahend on liiklust korraldav või suunav vahend (foor,

liiklusmärk, teemärgis, vilkur, piire, kiiruspiiraja, künnis, hoiatuslint, tähispost, tähiskoonus,

tõkkepuu, ohutussaar või muu selline). Sama paragrahvi p 30 kohaselt on liiklusmärk märk,

millega kehtestatakse teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses

orienteeruda. Kaebajal on õigus selles, et liikluskorraldusvahendid sh liiklusmärgid peavad

olema paigaldatud selliselt, et need oleks üheselt arusaadavad ning isikutele oleks selge

liikluskorraldus. Vastav nõue on tuletatav LS §-st 6.

Kaebaja ei ole kaebuses kirjeldanud oma teekonda kohta, kus ta parkis ega väitnud, et liiklust

korraldavad märgid puudusid. Kaebaja on alles kohtumenetluses asunud seisukohale, et

vastustaja peaks ära tõendama, et konkreetsel tänaval asub liikluskorraldusvahend, mis näitab,

et tegemist oleks tasulise parkimisalaga. Seega ei pidanud vastustaja hakkama vaideotsuses ka

vastavaid asjaolusid täiendavalt uurima või kirjeldama vastavate märkide asukohti. Kohus

märgib täiendavalt, et iga parkimiskoha ees ei saagi olla parkimist korraldavat liiklusmärki.

10.4. Kohus, nõustudes vastustajaga, märgib, et Tallinna avalikku tasulisse parkimisalasse

sisenemisest ja sealt väljumisest teavitamiseks on üles pandud mõjualamärgid 387 ja 397 koos

osutusmärgiga 578a (tasuline parkimine). Seega jääb kogu Tallinna kesklinn avaliku tasulise

parkimise ala sh kesklinna tsoon koos Uus-Tatari ja Invaliidi tänavaga, tasulise parkimise

mõjuala piirkonda, mis tähendab, et seal parkimine on linnavolikogu määruse järgi tasuline ja

seal parkides tuli tasuda Määruse nr 30 § 9 lg 2 p 1 ettenähtud parkimistasu. Kuivõrd

mõjualamärk kehtib kogu piirkonna kohta, siis ei olnud selle mõjuala sees iga üksiku tänava

või koha tähistamine tasulist parkimist lubava liiklusmärgiga vajalik ja nõutav. Eeltoodut toetab

ka Määruse nr 30 § 6 lg 2, mis sätestab, et avalikku tasulist parkimisala piiravad tänavad

kuuluvad tasulisse parkimisalasse täies ulatuses.

10.5. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et vastustaja 1 ei ole piisavalt rakendanud

uurimispõhimõtet ning selgitanud vaidemenetluses piisava põhjalikkusega välja, kus vastavad

liikluskorraldusvahendid asusid ning sellest tulenevalt tuleks käskkiri nr 91831 tühistada.

Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas piisava põhjalikkuse motiveerinud, miks ta on seisukohal,

et kaebaja sõiduk asus VTO koostamise ajal tasulisel parkimisalal. Asjaolu, et kaebaja nende

põhjendustega ei nõustu, ei tähenda, et vastustaja oleks rikkunud uurimiskohustust ja

põhjendamiskohustust. Käskkirjast ja kohtule esitatud tõenditest nähtub üheselt, et vastustaja

on vaidemenetluse käigus läbi viinud uurimise sh teostanud paikvaatluse ning selgitanud välja

sõiduki täpse asukoha ja sellest johtuvalt ka selle, kas sõiduk parkis tasulisel parkimisalal või

mitte.

11. LS § 187 lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki ja selle haagise juht parkimistasu maksma enne

või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja

kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus

15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole

kehtestanud pikemat tähtaega.

LS § 187 lg 5 sätestab, et parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud

mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik

tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust.

Määrus nr 30 § 6 lg 3 p 1 kohaselt on avaliku tasulise kesklinna tsoon piiritletud (välja arvatud

südalinna ja vanalinna tsoon) Tallinna lahe, Kalasadama tänava, Põhja puiestee, Kotzebue

tänava, Kopli tänava, Telliskivi tänava, raudtee, Filtri tee, Odra tänava, K. Türnpu tänava, J.

Vilmsi tänava, Gonsiori tänava, Rohelise aasa, L. Koidula tänava, J. Poska tänava, Narva

maantee, Bensiini tänava, Pikksilma tänava ja Tallinna lahega.

Nii Uus-Tatari tn 23 kui ka Invaliidi tänav asuvad kesklinna tasulises parkimistsoonis.

Määruse nr 30 § 9 sätestab maksumäärad tasulisel valveta parkimisalal. Määruse nr 30 § 9 lg 2

p 1 kohaselt on maksumääraks parkimisel kesklinna tsoonis iga alustatud parkimisminuti kohta

0,02 eurot (va esimesed 15 minutit). Määruse nr 30 § 8 lg 1 p 1 kohaselt on mootorsõiduki ja

selle haagise tasulise parkimise aeg avalikul tasulisel parkimisalal kesklinna tsoonis -

esmaspäevast reedeni kell 07.00-19.00, laupäeval kell 08.00-15.00, pühapäeval tasuta.

LS § 188 lg 1 kohaselt teeb parkimisjärelevalvet teostav ametiisik viivistasu määramise otsuse

kui: 1) parkimistasu on maksmata või tasutud väiksema määra järgi; 2) tasutud parkimisaega

on ületatud; 3) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või

4) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole LS § 187 lõikes 5 sätestatu kohaselt.

Määruse nr 30 § 13 lg 1 sätestab, et parkimisjärelevalve ametiisik teeb viivistasu määramise

otsuse (edaspidi viivistasu otsus), kui: 1) parkimistasu on maksmata; 2) tasutud parkimisaega

on ületatud; 3) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud; 4)

tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud määruse §-s 4 sätestatu kohaselt;

5) parkimistasu on tasutud väiksema määra järgi.

Kuivõrd käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebuse esitaja sõiduk MB reg märk

xxx xxx parkis 14.02.2014 kell 16:23 Uus-Tatari 23 maja kõrval ning Invaliidi tänava alguses

tl 6-10, 44-45 ja 49-52 fotodel nähtavas kohas parkimistasu maksmata, siis tulenevalt eeltoodust

oli AS-l Ühisteenused õigus teha kaebajale viivistasu otsus määruses sätestatud suuruses (vt

Määruse nr 30 § 13 lg 7). Eeltoodut arvestades on vaidlustatud viivistasu otsus õiguspärane

ning puudub alus selle tühistamiseks.

12. Kuna vaidlustatud viivistasu otsus on õiguspärane ning kehtiv, siis puudub alus vaideotsuse

tühistamiseks. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei nõustu vaideotsuses toodud seisukohtadega ning

TTA põhjendustega, ei muuda seda õigusvastaseks. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et vaideotsus

vastab HMS § 54 sätestatud nõuetele ja tühistamisele ei kuulu.

13. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude

väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid.

Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise

korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustajad ei ole kohtule esitanud taotlust oma

kohtukulude väljamõistmiseks koos vastavate kuludokumentidega. Kantud menetluskulud

jäävad poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik