3-14-50971/15 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-50971 Otsuse kuupäev

3. detsember 2014 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Sven-Eerik Toomise kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks summas 500 eurot Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – Sven-Eerik Toomis Vastustaja – Tartu Vangla

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 2. jaanuar 2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla kinnipeetav Sven-Eerik Toomis esitas 26.03.2014 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles ta nõudis rahalist hüvitist lõunasöögist ilma jäämise eest. Taotluse kohaselt seisnes lõunasöögist ilma jäämine selles, et toidus oli toores kartul. 18.06.2014 otsusega nr 1-13/633-2 jättis Tartu Vangla kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Ühtlasi taotles kaebaja enda vabastamist riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.

2. 29.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse S-E. Toomise kaebus, milles ta nõuab hüvitist 500 eurot.

3. Tartu Halduskohus jättis 08.07.2014 kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ning kaebuse käiguta. 17.07.2014 saabus Tartu Halduskohtusse S-E. Toomise maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta.

4. 28.07.2014 jättis Tartu Halduskohus kaebuse teistkordselt käiguta, kuna kaebusest polnud võimalik aru saada, millest on kaebajale kahju tekkinud. 31.07.2014 saabus Tartu

Halduskohtusse S-E. Toomise avaldus, milles ta märgib, et Elar Kraav käis fikseerimas, et toit oli söömiskõlbmatu, kuid talle ei toodud uut toitu.

5. Tartu Halduskohus jättis 03.09.2014 kaebuse järjekordselt käiguta, kuna endiselt polnud selge muuhulgas see, kas kaebaja nõuab varalise või mittevaralise kahju hüvitamist. 15.09.2014 Tartu Halduskohtusse saabunud avalduses märgib kaebaja, et kahju on mittevaraline. Täpsemalt toob ta välja väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise.

6. Oma 17.09.2014 määrusega võttis Tartu Halduskohus kaebuse menetlusse

7. Tartu Vangla palub oma 17.10.2014 kirjalikus vastuses kaebusele jätta kaebuse rahuldamata.

8. Tartu Halduskohus määras 22.10.2014 asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Kohus andis täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja kuni 03.11.2014 ning teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 03.12.2014.

9. 30.10.2014 saabus Tartu Halduskohtusse kaebaja avaldus tema täiendavate seisukohtadega.

Kaebuse põhjendused

10. Oma kaebuses märgib S-E. Toomis, et kui Tartu Vangla oleks vabandanud seoses toiduga, oleks ta sellega päri olnud, kuid kohtus arvab ta, et 500 eurot pole palju ega vähe, vaid paras summa, mis paneb vastustaja mõtlema.

11. Oma 31.07.2014 Tartu Halduskohtusse saabunud avalduses märgib kaebaja, et E. Kraav käis fikseerimas, et toit oli söömiskõlbmatu ning ta nägi, et ta ootas, et keegi tuleks ja tooks talle uue toidu, mida aga ei tehtud. Seega tekitati talle kahju. E. Kraav fikseeris toore kartuli, kuigi seda oleks pidanud tegema peakorrapidaja.

12. 15.09.2014 Tartu Halduskohtusse saabunud avalduses märgib kaebaja, et toidust ilmajäämisega tekitatud kahju on mittevaraline. Ta märgib, et väärikuse alandamine ja tervise kahjustamine on need põhjused, miks ta kohtu poole pöördus.

13. S-E. Toomis märgib 30.10.2014 Tartu Halduskohtusse saabunud avalduses, et probleem ei ole ühekordne, vaid seda on ka varasemalt juhtunud. Kinnipeetaval pole võimalik oma toitu enne kontrollida, kui ta on istunud kambris laua taha ja lusika toitu surunud. Täpselt nii ta tegigi ja koheselt koputas ta vastu ust, et valvur tuleks kartuleid kontrollima, kuid asi päädis sellega, et ta pidi ootama korrapidaja abi ja lõpuks kontaktisikut, et intsident registreerida. Toidust jäi ta aga ilma. Kaebaja on seisukohal, et vanglaametnike suhtumine kinnipeetavate toitu on ülbe ja labane. Ta möönab, et tema tervist ei kahjustatud, kuid ebainimlik kohtlemine oli see selgelt.

Vastustaja vastuväited

14. Tartu Vangla märgib oma kirjalikus vastuses kaebusele, et kaebaja ei nõudnud kohtueelses menetluses hüvitist seoses tervise kahjustamisega. Vastustaja selgitab, et kaebaja ei jäänud ilma lõunasöögita, kuna talle väljastati toit. Kaebaja väidab, et toiduks olnud kartulid olid pooltoored. 13.02.2014 oli kinnipeetavatele toiduks hommikul kaerahelbepuder ja piim, lõuna ajal kartulid Kurzeme strooganov ja porgandi-õunasalat ning õhtuks külasupp. Hommikuse toidujagamise ajal väljastatakse kinnipeetavatele ka nende päevane-leiva saia kogus, milleks on kuus viilu leiba ja neli viilu saia. Seega on ilmselge, et kaebaja põhjendused lõunasöögita jätmise osas on üle pingutatud. Vastustaja märgib, et jääb oma 18.06.2014 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 1-13/633-2 toodud seisukohtade juurde.

15. Oma 18.06.2014 otsuses nr 1-13/633-2 märgib Tartu Vangla, et lõunasöök oli küll S-E. Toomisele antud, kuid ta otsustas seda mitte süüa. Asjaolu, et toidu sees oli pooltoores kartul, ei saa tekitada selliseid tagajärgi, mis tooksid kaasa kahjuhüvitise maksmise. Kinnipeetavate toitu valmistatakse ligikaudu 400-liitristes kateldes. Kartulid ei ole kõik samast sordist, vaid ühte katlasse satub kokku erinevaid sorte, millel on ka erinev keemise aeg. Samas ei ole see ajavahemik drastiliselt erinev. Võib juhtuda, et mõned kartulid jäävad seest natuke tahkemaks, kuid tegemist ei ole kartuliga, mida ei oleks võimalik süüa.

Kohtu seisukoht

16. Kohus seisukohal, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldus – avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus – on asjas tuvastatud. Toimiku materjalidega on tuvastatud, et 13.02.2014 lõunasöögi ajal kaebajale sattus suurem kartul, mis lusikaga katsudes oli kõva ja kaebaja ei ole söömist alustanud, kutsus inspektor-kontaktisiku E. Kraavi, kes veendus, et kartul oli natuke kõvem. (tl 5). Kaebaja taotles toidu asendamist, kuid see taotlus jäi rahuldamata. Seega on tuvastatud, et kaebaja sai ebakvaliteetse toidu ühe suurema pooltoore kartuli näol ja toitu ei asendatud. Vangistusseaduse § 47 lg 1 sätestab, et kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega. Kohtu hinnangul on ilmselge, et elanikkonna üldiste toitumistavadega ei ole pooltoore kartuli söömine kooskõlas. Seega võib niisuguse kartuli pakkumist tõepoolest pidada õigusvastaseks.

17. On tuvastatud, et lõunasöök kaebajale anti, kuid kaebaja otsustas seda mitte süüa. Kohtu arvates pooltoores kartulilõunasöögiks pakkumine ei saa tekitada kaebajale selliseid tagajärgi, mis tooksid kaasa kahju hüvitamise maksmise RVastS tähenduses. See, et kaebaja ei söönud lõunaks antud sööki toore kartuli pärast, ei saa panna otseselt vastustajale süüks. Probleem toidu ühe osaga ei muuda tervet toitu söömiskõlbmatuks. Samuti ei saa pooltoorest kartulit pidada söömisel kahjulikuks või ohtlikuks.

18. Mittevaralise kahju hüvitamine RVastS § 9 lõike 1 kohaselt võimalik üksnes süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Vangla ei kahjustanud kaebaja tervist ja kaebaja loobus peale kaebuse esitamist mittevaralise kahju nõudmisest tervise kahjustamisega seoses, kuid möönab, et ebainimlik kohtlemine oli ja seoses väärikuse alandamisega ta nõuab mittevaralist kahju.

19. Kohtu arvates ei saa ühe söögikorra vahele jätmine ei saa alandada kaebaja inimväärikust isegi siis, kui asuda seisukohale, et tõepoolest ei kõlvanud pakutud toit süüa. Riigikohus on oma otsuse 3-3-1-93-09 punktis 11 nõustunud EIK seisukohaga ja leidnud, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kohtu arvates ühel korral söögi söömata jätmine võib põhjustada küll ebamugavusi, kuid sellel ei ole väärikuse alandamise kvaliteeti. Otseselt ei põhjustanud vangla ka kaebajale kannatusi, kaebajal oli võimalus jätta söömata toores kartul ja tarbida ülejäänud sööki (kastet ja salatit).

20. Samas on selge, et isik, kellelt on võetud vabadus, ei saa oma kannatusi sageli iseseisvalt leevendada ning seetõttu võib teatud juhul söögist ilma jätmisega tekkida kannatusi (näiteks, haigel ja dieedi pidajal) ja mitme toidukorra vahele jätmine võib olla inimväärikust alandav. Praegu ei ole kohtu hinnangul siiski tegemist niisuguse olukorraga. Väljaspool vanglat ei ole toidukorra vahele jäämine sugugi harukordne sündmus.. Seega, kohus leiab, et ei olnud käesoleval juhul tegemist kaebaja inimväärikuse alandamisega. Seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.

21. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova kohtunik