3-14-51897/49 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht

3. detsember 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51897 Haldusasi Pärnu Linnavalitsuse kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 19.08.2014 otsuse nr 194- 14/153002 (millega rahuldati ühispakkujate AS YIT Ehitus ja Lemminkäinen Eesti AS vaidlustus ning tunnistati Pärnu Linnavalitsuse 16.07.2014 korralduse nr 361 p-d 1.1, 2.1 ja 3 kehtetuks) tühistamiseks Menetlusosalised Vaidlustajad – AS YIT Ehitus ja Lemminkäinen Eesti AS, volitatud esindajad advokaadid Kaido Loor, Rando Antsmäe, Margus Arvisto ja Martin Lepp; Hankija (kaebaja) – Pärnu Linnavalitsus, volitatud esindaja advokaat Kristina Laarmaa Kolmas isik – Eventus Ehitus OÜ, volitatud esindaja advokaat Siret Siilbek Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 03.10.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AS YIT Ehitus ja Lemminkäinen Eesti AS apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kohtuistung 24.11.2014

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS YIT Ehitus ja Lemminkäinen Eesti AS apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 03.10.2014 otsus haldusasjas nr 3-14-51897.

2. Jätta Pärnu Linnavalitsuse kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 19.08.2014 otsuse nr 194-14/153002 tühistamiseks rahuldamata.

3. Mõista Pärnu Linnavalitsuselt nii AS YIT Ehitus kui ka Lemminkäinen Eesti AS kasuks välja menetluskulud kummalegi 5278 (viis tuhat kakssada seitsekümmend kaheksa) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 15.12.2014 (HKMS § 212 lg 1).

3-14-51897 2(6) Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavalitsuse 16.07.2014 korraldusega nr 361 (korraldus) riigihankes „Pärnu Rannastaadioni uue tribüünihoone ehitamine ja staadioni renoveerimine“ kvalifitseeriti teiste hulgas Eventus Ehitus OÜ ning ühispakkujad AS YIT Ehitus ja Lemminkäinen Eesti AS (p-d

1.1 ja 1.4), tunnistati nende pakkumused vastavaks (p-d 2.1 ja 2.4) ning tunnistati edukaks Eventus Ehitus OÜ pakkumus (p 3).

Ühispakkujad AS YIT Ehitus ja Lemminkäinen Eesti AS esitasid riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, taotledes korralduse p-de 1.1, 2.1 ja 3 kehtetuks tunnistamist. Vaidlustuses leiti muu hulgas, et Eventus Ehitus OÜ ei vasta hanketeate (HT) osa III p 2.3 alapunktis 3 kehtestatud kvalifitseerimistingimusele, mille kohaselt „pakkuja peab olema ehitanud või renoveerinud vähemalt 1 (ühe) jooksuradadega ja keskse jalgpalliväljakuga staadioni“.

Riigihangete vaidlustuskomisjon rahuldas 19.08.2014 otsusega vaidlustuse ning tunnistas korralduse p-d 1.1, 2.1 ja 3 kehtetuks. Vaidlustuskomisjoni põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised: 1) HT osa III p 2.3 alap-s 3 toodud nõue on sõnastatud ebaselgelt ja võimaldab erinevaid tõlgendusvõimalusi. Kui lähtuda üksnes grammatilisest tõlgendusest, siis ilmneks, et pakkuja peab olema teostanud üksi ja algusest lõpuni ühe jooksuradade ja keskse jalgpalliväljakuga staadioni ehitusja renoveerimistööd. Grammatilise tõlgenduse korral ei ole võimalik lähtuda sellest, et pakkuja on teinud vaid osa töödest (nt alltöövõtjana). Selline tõlgendus ei ole asjakohane, sest ei ole kooskõlas tavalise ehituspraktikaga (alltöövõtjate kasutamine); 2) kohane on lähtuda nõude eesmärgipärasest tõlgendusest. Kuna pakkujate kvalifitseerimise mõte on selgitada välja isikud, kes on võimelised hankelepingut nõuetekohaselt täitma, ei saa kvalifitseerimise tingimused olla põhjendamatult leebed, kuna nad ei täidaks sellisel juhul oma eesmärki (riigihangete seaduse (RHS) § 39 lg 1); 3) käesoleva riigihanke eesmärgiks on vana Kalevi staadioni hoonete lammutamine ning uue Pärnu Rannastaadioni hoone ehitamine ja staadioni renoveerimine. Tegemist on keerulise ning mahuka objektiga (pakkumuste maksumused on vahemikus 5,6-7,6 miljonit eurot). Hankija on rõhutanud, et tegemist on Pärnu linnale väga olulise objektiga. Kuna hankija eesmärgiks on olnud, et hankes osaleksid isikud, kes on tõendatult võimelised staadionit kui tervikut ehitama ja renoveerima, ei ole sellega kooskõlas tõlgendus, mille kohaselt on vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse täitnud iga isik, kes on staadioni ehitusel mingeid töid teinud. Kui kvalifitseerimise tingimuse mõtteks oleks olnud, et piisab staadioni ehitusel osalemisest vaid mõne üksiku tööliigi ulatuses, puudunuks igasugune vajadus piiritleda kvalifitseerimise tingimuses staadionid üksnes nendega, kus on korraga nii jooksurajad kui ka keskne jalgpalliväljak; 4) kohtupraktika kohaselt tuleb hanke alusdokumentide hilisemal sisustamisel vaidluse korral arvestada hankija tegelikku tahet nende kehtestamisel, kuid tegemist on üksnes ühe asjaoluga, millega tuleb arvestada. Samas ei pruukinud hankija antud juhul vaidlusalust tingimust kehtestada viisil, nagu ta seda väitis vaidlustusmenetluses, sest vastasel korral

3-14-51897 3(6) oleksid ebaloogilised hankija 09.07.2014 ja 11.07.2014 järelepärimised Eventus Ehitus OÜ- le Sahkar TT OÜ poolt teostatud tööliikide ja töömahtude kohta referentsobjektide lõikes; 5) arvestades kvalifitseerimise tingimuse eesmärki, peab pakkuja osa staadioni ehitusvõi renoveerimistöödel olema piisavalt oluline, et omandada staadioni ehitamiseks või renoveerimiseks vajalik võimekus. HT osa III p 2.3 alap-s 3 on küll kehtestatud nõue, et sarnase hoone ehitamiseks loetakse hoone püstitamise, laiendamise ja/või rekonstrueerimistööde teostamine ehitustööde peatöövõtjana, kuid see laieneb üksnes hoone ehitamise kogemusele. Seega tuleb vaidlusalust HT sätet tõlgendada nii, et isik peab olema ehitanud või renoveerinud vähemalt ühe jooksuradadega ja keskse jalgpalliväljakuga staadioni või on teinud olulise osa sellise staadioni ehitusvõi renoveerimistöödest, ning isik ei pea olema olnud ehitustööde peatöövõtja; 6) vaidlustusmenetluses ei ole võimalik kontrollida Eventus Ehitus OÜ vastavust HT osa III p

2.3 alap-s 3 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele, sest pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimine on RHS kohaselt hankija kohustus. Eventus Ehitus OÜ poolt hankemenetluses esitatud OÜ Sahkar TT dokumentidest ei nähtu, milliseid töid on Eventus Ehitus OÜ staadioni ehitamisel alltöövõtjana teinud.

2. Pärnu Linnavalitsus esitas riigihangete vaidlustuskomisjoni 19.08.2014 otsuse peale halduskohtule kaebuse, milles taotles selle tühistamist. Kaebuses leiti, et vaidlustuskomisjon ei ole HT osa III p 2.3 alap 3 õigesti tõlgendanud. Lisaks heideti kaebuses ette, et isegi juhul, kui vaidlustuskomisjoni tõlgendus oli õige, oleks vaidlustuskomisjon pidanud kontrollima korralduse sisulist õiguspärasust, s.o kas Eventus Ehitus OÜ vastas kvalifitseerimise tingimusele.

3. Ühispakkujad AS YIT Ehitus ja Lemminkäinen Eesti AS palusid jätta kaebus rahuldamata ning nõustusid vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendustega.

4. Eventus Ehitus OÜ toetas kaebuse esitaja positsiooni.

5. Tallinna Halduskohtu 03.10.2014 otsusega Pärnu Linnavalitsuse kaebus rahuldati. Halduskohus tühistas vaidlustuskomisjoni 19.08.2014 otsuse ning mõistis ühispakkujatelt kolmanda isiku kasuks solidaarselt välja menetluskulud 1402,20 eurot. Kohtuotsuse põhjendused: 1) keegi pakkujatest ei ole hankedokumente vaidlustanud. Vaidlusaluses kvalifitseerimise tingimuses ei ole märgitud nõutud tööde osakaalu, iseloomu ja maksumust. Tingimuse sõnastus ei võimalda üheselt järeldada, et nõutud on staadioni ehitamine või renoveerimine tervikuna; 2) kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega. Vaidlusalusel juhul ei määratle pakkuja nõuetele vastavust ja võimekust ainuüksi vaidlusalune tingimus. Kvalifitseerimise tingimustes on toodud pakkujale esitatavad üldised nõuded, majanduslikule ja finantsseisundile esitatavad nõuded ning hankemenetluse esemest tulenevad spetsiifilised nõuded. Hinnates kõiki neid tingimusi kogumis, ei saa asuda seisukohale, et vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse sõnastus on liiga leebe ja hankes saab osaleda juhuslik pakkuja, kellel tegelikkuses puuduvad staadioni tervikuna ehitamiseks või renoveerimiseks pädevus või kogemused. Esitatud tõenditest ei saa järeldada, et staadioni ehitus on niivõrd keeruline ja eriline ettevõtmine, mille teostamiseks tuleb kasutada tavapärasest ehitustegevusest oluliselt erinevaid töövõtteid või töövahendeid; 3) asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et hankija tegevus kolmandale isikule selgitustaotluste esitamisel põhjustas olulist viivitust hankemenetluses, ega selle kohta, et

3-14-51897 4(6) küsitud andmed ei olnud puutumuses hankemenetlusega. Ebaõige on siduda hankija tegevust pakkujalt täiendavate dokumentide ja selgituste nõudmisel hankija poolse kvalifitseerimise tingimuste tõlgendamisega. RHS § 46 lg 6 lubab pakkujal tõendada oma pädevust lisaks oma näitajatele ka teiste isikute näitajate alusel. Hankija on lugenud piisavaks Sahkar TT OÜ poolt antud allkirjastatud kinnituse, mille kohaselt on ta andnud Eventus Ehitus OÜ-le nõusoleku osaleda hankelepingu täitmisel pakkuja alltöövõtjana. Teiste asjaosaliste arvamus tõendi piisavuse osas ei oma asjas tähendust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. AS YIT Ehitus ja Lemminkäinen AS esitasid ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotlevad halduskohtu otsuse tühistamist. Samuti paluvad nad teha asjas uus otsus, millega jätta vaidlustuskomisjoni 19.08.2014 otsus muutmata ning tühistada korralduse p-d 1.1,

2.1 ja 3. Apellatsioonkaebuses toetavad ühispakkujad vaidlustuskomisjoni tõlgendust vaidlusalusele kvalifitseerimise tingimusele. Kuigi vaidlustuskomisjon tunnistas korralduse nr 1.1, 2.1 ja 3 kehtetuks, tuleb need korralduse punktid ka halduskohtul tühistada, sest RHS ei reguleeri vaidlustuskomisjoni otsuse jõustumist selle vaidlustamise korral.

7. Pärnu Linnavalitsus ning Eventus Ehitus OÜ paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, leides, et halduskohtu otsus on seaduslik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Menetlusosaliste vahel on vaidlus HT osa III p 2.3 alap-s 3 kehtestatud tingimuse üle, mille kohaselt peab pakkuja olema ehitanud või renoveerinud vähemalt ühe jooksuradadega ja keskse jalgpalliväljakuga staadioni. Nimetatud tingimusele on oma tõlgenduse andnud vaidlustuskomisjon ning halduskohus, kusjuures nad on jõudnud erinevale tulemusele. Ringkonnakohus on mõlemad tõlgendused käesoleva kohtuotsuse kirjeldavas osas esile toonud. Kuna menetlusosaliste seisukohad on peaasjalikult ühte või teist tõlgendust toetavad, ei ole neid seisukohti kohtuotsuses pikemalt lahti kirjutatud.

9. Ringkonnakohus nõustub siinkohal vaidlusalusele kvalifitseerimise tingimusele vaidlustuskomisjoni poolt antud tõlgendusega ning ei pea vajalikuks seda korrata.

Ringkonnakohus märgib vaid, et tõlgendamine ei tohi viia olukorrani, kus hanketingimus muutub sisutuks. Olukorras, kus toetada hankija ja halduskohtu lähenemist, mille kohaselt piisab, kui varasemalt on ühel staadionil tehtud ükskõik millises mahus ükskõik milliseid töid, ei võimaldaks vaidlusalune hanketingimus pakkujate staadionide ehitamise või renoveerimise alast kompetentsust kontrollida. Eesmärgipärane ei ole tulemus, kus staadioni ehitamise ja renoveerimise hankes ei oma vastava objekti ehitamise kogemus üldse mingit sisulist tähtsust, sest samaväärselt koheldakse nii pakkujat, kes on ehitanud või renoveerinud terve staadioni või teinud olulise osa töödest kui ka pakkujat, kes on eelnevalt teinud vaid mingit kitsast töölõiku. See ei taga, et hankija saavutaks riigihanke tulemusena parima hinna ja kvaliteedi suhte (RHS § 3). Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et staadioni ehitamine ei ole eriline ettevõtmine, mistõttu piisab pakkuja kompetentsuse hindamiseks teistest hanketingimustest. Hankija on pidanud vajalikuks staadioni ehitamise või renoveerimise kogemust eraldi välja tuua.

10. Vaidlusaluse tingimuse sõnastus on grammatiliselt vaid ühtemoodi mõistetav. Seega ei ole põhjendatud hankija etteheide, et ühispakkujad oleksid pidanud tingimuse vaidlustama. Grammatilise sõnastuse mittevastavus sellele, kuidas hankija seda väidetavalt mõistis, võis

3-14-51897 5(6) kaasa tuua olukorra, kus tingimuse grammatilisest tähendusest lähtuvad potentsiaalsed pakkujad pakkumust ei esitanudki. Seega on risk, et olemasolevaid konkurentsitingimusi ei ole efektiivselt ära kasutatud (RHS § 1)

11. Ringkonnakohus ei nõustu hankijaga, et vaidlustuskomisjon oleks pidanud enne korralduse kehtetuks tunnistamist tuvastama, kas kolmanda isiku pakkumus vastas vaidlustuskomisjoni tõlgendusele. Pakkumusi saab hinnata vaid hankija, vaidlustuskomisjon ning kohtud teostavad üksnes järelkontrolli hankija otsuse õiguspärasuse üle.

12. Eelnevat silmas pidades rahuldab ringkonnakohus ühispakkujate apellatsioonkaebuse ning tühistab halduskohtu otsuse ja jätab Pärnu Linnavalitsuse kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus ei leia, et kohtuotsuse resolutsioonis tuleks tühistada ka korralduse p-d 1.1,

2.1 ja 3, mis on vaidlustuskomisjoni otsusega juba kehtetuks tunnistatud.

Ühispakkujad viitavad RHS § 127 lg-le 41, mille kohaselt vaidlustuskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ega kolmas isik ei esita kaebust halduskohtusse. RHS ei reguleeri vaidlustuskomisjoni otsuse jõustumist kaebuse esitamise korral. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodut ei saa mõista viisil, et kaebuse esitamisel ei jõustu vaidlustuskomisjoni otsus sõltumata sellest, kas kaebusel on edu või mitte. Tavapärane on see, et olukorras, kus haldusakti, vaideotsust, kohtulahendit vms ei tühistata, jääb see kehtima. Kui seadusandja sooviks saavutada vastupidist tulemust, peaks see õigusnormist üheselt nähtuma. Riigikohus on vaidlustuskomisjoni otsuse jõustumist käsitlenud 05.11.2012 otsuses nr 3-3-1-39-12 (p 27) ja 28.11.2012 otsuses nr 3-3-1-45-12 (p 31).

13. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ning tühistab halduskohtu otsuse, tuleb HKMS § 109 lg 4 alusel muuta ka menetluskulude jaotust.

Pärnu Linnavalitsus on taotlenud järgmiste menetluskulude hüvitamist: halduskohtus kantud kulud 5057,51 eurot, millest 639,11 eurot moodustab riigilõiv, ning apellatsioonimenetluses kantud kulud 2721,60 eurot. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad hankija menetluskulud tema enda kanda.

Eventus Ehitus OÜ kandis halduskohtus menetluskulusid 3602,40 eurot ning ringkonnakohtus 2341,50 eurot. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 8 jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.

HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb Pärnu Linnavalitsuselt välja mõista AS YIT Ehitus ja Lemminkäinen Eesti AS menetluskulud, mis on järgmised: halduskohtus taotles Lemminkäinen Eesti AS õigusteenusega seotud kulude hüvitamist summas 6330,07 eurot ning AS YIT Ehitus summas 6310,32 eurot, lisaks vaidlustuse eest makstud riigilõivu hüvitamiseks 639,11 eurot. AS YIT Ehitus palus vaidlustuskomisjoni menetluskulud välja mõista RHS § 129 lg 1 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 2 lg 1 p 5 alusel. Apellatsioonimenetluses palub AS YIT Ehitus hüvitada järgmised menetluskulud: riigilõiv 639,11 eurot, esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 15 eurot, õigusabikulud 6263,86 eurot. Lemminkäinen Eesti AS taotleb esindajakulude hüvitamist summas 4659,12 eurot. Kulude kandmine on tõendatud

Ringkonnakohus leiab, et HKMS ei reguleeri vaidlustusmenetluses kantud kulude hüvitamist, seega ei saa neid kohtumenetluses välja mõista. Vaidlustusmenetluses õigusteenuse kulude kandmisel ei saa tegemist olla kahju tekitamise situatsiooniga. Vaidlustusmenetluse kuludega seonduvat peaks reguleerima RHS. Vastava regulatsiooni puudumist HKMS-s ei ole alust pidada põhiseadusvastaseks lüngaks. Kui vaidlustuskomisjon vaidlustuse rahuldas, pidi ta ise

3-14-51897 6(6) riigilõivu välja mõistma (Riigikohtu 22.02.2012 otsuse nr 3-3-1-2-12 p 22). Vaidlustusmenetlusega seotud kulude hüvitamist on Riigikohus käsitlenud veel 04.08.2011 määruses nr 3-3-1-45-12 (p 35).

Eeltoodust tulenevalt saavad halduskohtus taotletud menetluskulud olla põhjendatud vaid osaliselt, s.o osas, mis tekkisid alates Pärnu Linnavalitsuse kaebusele vastamisest. Spetsifikatsiooni kohaselt osutati Lemminkäinen Eesti AS-le õigusteenust seega ca 52 tundi, mis teeb õigusteenuse maksumuseks ca 4490 eurot. AS YIT Ehitus menetluskulude suuruseks on aga 2623,90 eurot.

Ringkonnakohus on seisukohal, et AS YIT Ehitus esindajakulud summas 2623,90 eurot on põhjendatud. Apellatsioonimenetluse kulude puhul tuleb Pärnu Linnavalitsuselt välja mõista riigilõivud 654,11 eurot. Esindajakulud 6263,86 eurot on haldusasja keerukust ning esimese astme menetluskulude suurust silmas pidades põhjendamatult suured. Põhjendatud on 2000 euro väljamõistmine. Seega tuleb hankijalt AS YIT Ehitus kasuks välja mõista menetluskulud 5278 eurot. Samasse suurusjärku peaksid jääma ka Lemminkäinen Eesti AS menetluskulud, sest asja materjalidest ei ole näha, et ühe ühispakkuja panus kohtumenetlusse oleks olnud märkimisväärselt suurem. Seega mõistab ringkonnakohus Pärnu Linnavalitsuselt ka Lemminkäinen Eesti AS kasuks välja 5278 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets