Legislator Case Law & Legislation
3-13-974/155 AI generated

3-13-974/155 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-13-974/155
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna linn väljastas 16.11.2004 ehitusloa nr 6992 Näituse 3 elamu katusekorruse elamispinna väljaehitamiseks. Ehitusloa väljastamise aluseks oli 14.05.2004 koostatud elamu ümberehitusprojekt, mis nägi ette tehnilised lahendused katusekorteri nr 8 väljaehitamiseks, elamu trepikoja, katuse ja fassaadi renoveerimiseks ning krundi välitööde teostamiseks. Ehitusprojekti kooskõlastas teiste hulgas ka Päästeamet. Ehitusprojekti muudatustega seoses väljastati 17.10.2005 ehitusluba nr 6992 uuesti. 08.11.2012 koostatud ehitusprojekti täiendavate muudatustega muudeti tuleohutusnõuete osas seletuskirja ja korruste plaane. Päästeamet kooskõlastas muudatused 16.11.2012.

Legislator headnote

AI generated

3-13-974/155 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: 3-13-974 3(6) R60 nõuetele vastavusse viimist, kuna see oleks Näituse 3 elanikele liigselt koormav. PA ei ole keeldumisel eeltooduga arvestanud; 4) PA on rikkunud head haldustava. Aprillini 2013 pole PA kordagi maininud vajadust tõendada I ja II korruse kandekonstruktsioonide tulepüsivust. Seejuures andis ta nii ehitusprojektile kui selle muudatustele heakskiidu ning viis 2011. ja 2012. aastal läbi paikvaatlusi.

Keywords

AI generated
readiness for construction construction defects renovation costs conforming structure unpermitted structures residential building permit
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht

3. detsember 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-974 Haldusasi TP, UK, VV, MM, RI, MO ja MM kaebus Päästeameti 08.04.2013 kirja nr 7.2-3.1/3096 punkti 2 tühistamiseks või alternatiivselt selle õigusvastaseks tunnistamiseks ja Päästeameti keelamiseks nõuda Näituse 3 hoone I ja II korruse kandekonstruktsioonide tulepüsivusnõuetele R60 vastavuse tõendamist või tulepüsivusnõuetega R60 vastavusse viimist Menetlusosalised Kaebajad – TP, UK, VV, MM, RI, MO ja MM, volitatud esindaja v.adv Kalev Saare Vastustaja – Päästeamet, volitatud esindajad Margit- Marit Raudsepp ja Margus Piik Kolmandad isikud – AL ja KL, volitatud esindaja v.adv Keijo Lindeberg Kolmas isik – Korteriühistu Näituse 3, seaduslik esindaja TP, nõustaja MP Kaasatud haldusorgan – Tallinna linn, volitatud esindaja Karin Laugas Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 20.05.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus TP, UK, VV, MM, RI, MO ja MM apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kohtuistung 04.11.2014

RESOLUTSIOON

1. Jätta TP, UK, VV, MM, RI, MO ja MM apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20.05.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-974 muutmata.

2. Mõista TP-lt, UK-lt, VV-lt, MM-lt, RI-lt, MO-lt ja MM-lt kolmandate isikute AL-i ja KL-i kasuks välja 676,40 eurot, s.o igalt kaebajalt 96 (üheksakümmend kuus) eurot ja

60 senti.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-13-974 2(6) Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 02.01.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna linn väljastas 16.11.2004 ehitusloa nr 6992 Näituse 3 elamu katusekorruse elamispinna väljaehitamiseks. Ehitusloa väljastamise aluseks oli 14.05.2004 koostatud elamu ümberehitusprojekt, mis nägi ette tehnilised lahendused katusekorteri nr 8 väljaehitamiseks, elamu trepikoja, katuse ja fassaadi renoveerimiseks ning krundi välitööde teostamiseks. Ehitusprojekti kooskõlastas teiste hulgas ka Päästeamet. Ehitusprojekti muudatustega seoses väljastati 17.10.2005 ehitusluba nr 6992 uuesti. 08.11.2012 koostatud ehitusprojekti täiendavate muudatustega muudeti tuleohutusnõuete osas seletuskirja ja korruste plaane. Päästeamet kooskõlastas muudatused 16.11.2012.

Korteriühistu Näituse 3 esitas 27.03.2013 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) taotluse Näituse 3 elamu kasutusloa saamiseks.

Päästeameti Põhja päästekeskuse insenertehniline büroo keeldus 08.04.2013 kirjaga nr 7.2- 3.1/3096 kasutusloale heakskiidu andmisest. Kirja punkti 2 kohaselt on Päästeamet seisukohal, et kuna pealeehitus (kolmas korrus) on ehitatud viisil, et see ei oma iseseisvat kandekonstruktsiooni, mis oleks esimesest ja teisest korrusest sõltumatu, siis tuleb kasutusloa saamiseks tõendada hoone esimese ja teise korruse osas kandekonstruktsioonide tulepüsivus R60.

2. TP, UK, VV, MM, RI, MO ja MM esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Päästeameti 08.04.2013 kirja nr 7.2-3.1/3096 punkti 2 tühistamist või alternatiivselt selle õigusvastaseks tunnistamist ja Päästeameti keelamist nõuda Näituse 3 hoone I ja II korruse kandekonstruktsioonide tulepüsivusnõuetele R60 vastavuse tõendamist või tulepüsivusnõuetega R60 vastavusse viimist. Kaebuse seisukohad olid kokkuvõtvalt järgmised: 1) Päästeameti (PA) keeldumine on haldusakt. Kui seda haldusaktiks mitte lugeda, vastab see eelhaldusakti tunnustele, sest sellega on siduvalt kindlaks tehtud kasutusloa andmise menetluses tähtsust omav asjaolu ning keeldumine takistab kasutusloa väljastamist; 2) keeldumine on õigusvastane. PA tugineb Vabariigi Valitsuse poolt 27.10.2004 vastu võetud määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ (määrus nr 315) lisale

3. Määruse nr 315 § 40 kohaselt saab PA aga nõuda üksnes rekonstrueeritava osa, s.o katusekorteri vastavust määruse nõuetele; 3) PA kooskõlastas rekonstrueerimise projekti. Seega on käesoleval juhul ebaproportsionaalne nõuda I ja II korruse vastavuse tõendamist tulepüsivusele R60. Selleks tuleks avada nii hoone kandvad seinad kui ka vahelaed, kusjuures nende tööde tegemiseks tuleks elamu (korterid 1-7) elanikest vabastada. PA-l puudub õigus nõuda kõnealuste konstruktsioonide

3-13-974 3(6) R60 nõuetele vastavusse viimist, kuna see oleks Näituse 3 elanikele liigselt koormav. PA ei ole keeldumisel eeltooduga arvestanud; 4) PA on rikkunud head haldustava. Aprillini 2013 pole PA kordagi maininud vajadust tõendada I ja II korruse kandekonstruktsioonide tulepüsivust. Seejuures andis ta nii ehitusprojektile kui selle muudatustele heakskiidu ning viis 2011. ja 2012. aastal läbi paikvaatlusi.

3. Päästeamet palus jätta kaebus rahuldamata, leides, et 08.04.2013 keeldumises väljendatud nõudmine on õiguspärane.

4. Kolmandad isikud AL ja KL palusid jätta kaebus rahuldamata, leides, et Näituse 3 kortermaja kandekonstruktsioonid peavad täielikult vastama R60 nõuetele.

5. Kolmas isik Korteriühistu Näituse 3 toetas kaebuse esitajate seisukohti.

6. Kaasatud haldusorgan Tallinna linn nõustus kaebuse seisukohtadega osas, mis puudutab Päästeameti varem antud positiivseid kooskõlastusi ehitusprojekti ja ehitusloa menetluses. Keeldumise punkti 2 täitmine oleks kaebajate jaoks liiga koormav.

7. Tallinna Halduskohus jättis 20.05.2014 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajatelt võrdsetes osades kolmandate isikute AL-i ja KL-i kasuks välja menetluskulud 2040,60 eurot, s.o igalt kaebajalt 291,51 eurot. Kohtuotsuse põhjendused:

1) PA 08.04.2013 keeldumine on oma olemuselt siduv kooskõlastus. PA ei ole tegelikkuses tuvastanud, kas Näituse 3 elamu vastab tuleohutusnõuetele või mitte, vaid on üksnes keeldunud heakskiidu andmisest talle teadaolevate andmete pinnal. Kuna kooskõlastus on menetlustoiming, saavad kaebajad nõuda selle õigusvastasuse tuvastamist. Asjakohased ei ole kaebajate viited ärakuulamisõiguse rikkumisele, sest menetlustoimingu puhul ei saa lähtuda haldusaktile esitatud nõuetest. Kaebajatel on vaidlusaluse menetlustoimingu osas kaebeõigus, sest ilma PA kooskõlastuseta ei ole Tallinna linnal võimalik kasutusluba välja anda;

2) Ehitusseaduse (EhS) § 72 lg 1 sätestab, et enne seaduse jõustumist ehitatud ehitis ei pea vastama EhS §-s 3 sätestatud nõuetele, v.a ehitise ohutusele sätestatud nõuete osas. PA eeldab, et ehitis vastaks nendele nõuetele, kui kolmandat korrust ei oleks ehitama hakatud. Määrus nr 315 sätestab ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded ning selle § 2 lg 1 kohaselt loetakse olulisteks tuleohutusnõueteks nõuded, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime (p 1), inimestel on võimalik ehitisest evakueeruda (p 5) ning inimesi on võimalik ehitisest evakueerida (p 6).

Määruse nr 315 § 2 lg 2 kohaselt peavad olulised tuleohutusnõuded olema täidetud kogu ehitise kasutusaja vältel. Määruse nr 315 § 40 lg-st 1 tuleneb, et enne määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele, peab vastama § 2 lg 1 p-des 5 ja 6 toodud nõuetele. Sama paragrahvi lg 6 sätestab, et ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tuleb tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus määruses sätestatud nõuetele; 3) õige ei ole kaebajate seisukoht, et määruse nr 315 nõuetele peab vastama vaid ehitise III korrus.

Määruse nr 315 § 40 lg 6 on kohaldatav, kui hoonet laiendatakse ehitusaluse pindala osas, mitte ei teostata pealeehitamist ja korruste lisamist. Pealeehitamise korral kehtivad tuleohutusnõuded kogu hoone suhtes. Vastupidine seisukoht ei oleks kooskõlas ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete eesmärgi ja mõttega. Määruse nr 315 lisast 2 nähtub, et TP2- klassile (tuldtakistav) vastaval elamul on lubatud kuni 4 korrust ning TP3-klassile (tuldkartev) vastaval elamul kuni 2 korrust. Kui elamu vastab TP3-klassile, saab sellele kolmanda korruse peale ehitada vaid juhul, kui kogu hoone, sh olemasolevad korrused

3-13-974 4(6) ehitatakse vastavaks TP2-klassile. Vastupidiselt ei oleks saavutatav hoone vastavus tuleohutusnõuetele; 4) tuleohutusekspert T. Randmaa töös on esile toodud, miks on äärmiselt raske leida sobivat lahendust tuleohutuse tagamiseks, kui kavandatakse vanema klassi (TP3) ehitise rekonstrueerimist. Töös ei ole esitatud andmeid, millest saaks järeldada, et hoone algse konstruktsiooni osas oleks korterite remontimisel tagatud senise olukorra säilimine. Miski ei toeta hinnangut, et seinte tinglik tulepüsivus on 30-60 minutit. Kaebajad ei ole avaldanud, milliseid töid korterites on tehtud; 5) PA vahekontrollid ei andnud kaebajatele ja ühistule õiguspärast ootust, et hoone kasutusloa väljastamisel ei saa nõuda tuleohutusnõuetele vastavust; 6) PA-l on õigus hinnata valminud ehitise ja selle osa tuleohutusele vastavust heakskiidetud ehitusprojekti või ehitusloa alusel. PA ei ole esitanud uusi nõudeid, kuna kõik nõuded on kirjas ehitusprojektis, seletuskirjades ja hilisemates muudatustes. PA lähtus tema enda poolt heaks kiidetud projektist, kus tuleohutuse seletuskirja osas oli selgelt märgitud, et hoone tuleb renoveerida nii, et ta vastaks TP2 tulepüsivusklassi nõuetele. PA on põhjendatult esitanud nõudmise kohustada leidma lahendusi, et hoone vastaks TP2 nõuetele, et saavutada 3-korruselise hoone kandekonstruktsioonide tulepüsivus R60; 7) asjaolu, et kaebajad on tulepüsivuse tõendamiseks asunud uurima ja arvestanud vaid kõige koormavamat lahendust, on tingitud soovist vältida PA-ga igasugust koostööd. PA ei ole sellist nõuet kaebajatele esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. TP, UK, VV, MM, RI, MO ja MM esitasid Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, taotledes halduskohtu otsuse tühistamist ning asjas uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse seisukohad: 1) halduskohus on ebaõigesti leidnud, et PA 08.04.2013 kirja puhul on tegemist menetlustoiminguga. Kirja p-ga 2 on kaebajaid kohustatud tõendama hoone I ja II korruse kandekonstruktsioonide vastavust tulepüsivusele R60. Punktis 2 sisaldub selge kohustus selles esitatud nõue täita. Seega on tegemist haldusaktiga või vähemalt eelhaldusaktiga; 2) kuna halduskohus leidis, et tegemist ei ole haldusaktiga, jättis ta ka kontrollimata, kas keeldumine vastab haldusaktile kehtestatud nõuetele. Sellega rikkus halduskohus oluliselt menetlusõiguse norme; 3) kaebajad esitasid halduskohtule tõendid selle kohta, et kandekonstruktsioonide tulepüsivusele R60 vastavuse tõendamiseks tuleb korterites 1-7 läbi viia ekspertiis, mis hõlmab lagede ja seinte avamist ning eelduslikult ka korteritest väljakolimist. Halduskohus nimetatud tõendeid ei uurinud; 4) isegi, kui keeldumise näol oleks tegemist menetlustoiminguga, ei ole seda nõuetekohaselt põhistatud ning kaebajatele ei ole antud võimalust oma arvamuse esitamiseks. PA ei ole tuvastanud, kas elamu vastab tuleohutusnõuetele. PA oleks pidanud oma kahtlusi kontrollima; 5) õige ei ole halduskohtu tõlgendus, et renoveerimistööde järgselt peab kogu elamu vastama TP2 nõuetele; 6) halduskohus on jätnud täielikult tähelepanuta ja hindamata 14.05.2004 koostatud elamu ümberehitusprojekti, millega on määratletud hoone rekonstrueeritavate osade ulatus ning tööde teostamise eesmärk. Ehitusluba sooviti katusekorruse väljaehitamiseks. Ehitusloa taotlusel on märge, et olemasolevaid kortereid ei muudeta. Ei eelprojekti seletuskirjas ega muudes osades ei ole kirjeldatud tehnilisi lahendusi I ja II korruse kõigi kandevkonstruktsioonide tugevdamiseks või ümberehitamiseks. Samas on projektis märgitud, et enne ümberehitustööde teostamist vastab korterelamu TP3 nõuetele. Nii

3-13-974 5(6) Tallinna linn kui PA on projektid kooskõlastanud. Sellega on nad lähtunud asjaolust, et I ja II korruse kandekonstruktsioone ei muudeta; 7) PA teostas 09.03.2011 ja 30.05.2011 paikvaatlused, mille käidus ei viidatud vajadusele tagada I ja II korruse kandekonstruktsioonide tulepüsivus. Samuti ei tõstatatud seda probleemi PA 19.11.2012 kirjas, millega keelduti kasutusloa tuleohutusosale heakskiidu andmisest. Eelnimetatud haldusakt tunnistati küll 21.03.2013 kehtetuks, kuid eeltoodu ei muuda asjaolu, et enne 08.04.2013 vastustaja kandekonstruktsioonide tulepüsivust ei vaidlustanud; 8) õige ei ole halduskohtu seisukoht, et kaebajad saaksid ilma ekspertiisi tellimata täita PA nõude tõendada I ja II korruse kandekonstruktsioonide vastavust R60 nõuetele ning ekspertiisi oleks võimalik läbi viia elanike väljakolimiseta. Halduskohus on möönnud, et keeldumise p-st 2 tuleneva kohustuse täitmiseks võib olla vajalik ekspertiisi tellimine. Samas on kohus avaldanud, et kuna kohtul on kahtlus, et korterite 1-7 remontide käigus ei ole korterite seinte kaitsekihid algsel kujul säilinud, on PA poolt keeldumise p-s 2 esitatud nõue põhjendatud. Ekspertiisi läbiviimise korral, mille käigus tuleb kandekonstruktsioonid vähemalt osaliselt avada, halveneb korterite 1-7 tulepüsivus veelgi. Kohus ega PA ei ole selgitanud, millise meetodiga oleks võimalik I ja II korruse tulepüsivust tõendada seejuures kandekonstruktsioone avamata; 9) väljastatud ehitusluba nr 6992 ei hõlma I ja II korrusel täiendavate tööde tegemist. Ehitusprojektis on märge, et enne ümberehitustööde tegemist vastab elamu TP3 nõuetele. Arvestades, et PA nõuab kogu elamu vastamist TP2 nõuetele, ei ole kaebajatele selge, milliseid töid tuleks teha, et saavutada kandekonstruktsioonide tulepüsivus R60; 10) vastuolulised on halduskohtu seisukohad, et ühelt poolt peab kasutusloa väljastamisel olema tõendatud I ja II korruse kandekonstruktsioonide vastavus tulepüsivusele R60 (ehk TP2 tuleohutusklassile) ning teiselt poolt, et Näituse 3 hoone võiski vastata tuleohutusklassile TP3; 11) arusaamatu ja ebaõige on kohtu seisukoht, et kaebus on esitatud ennatlikult.

9. Päästeamet ning kolmandad isikud AL ja KL paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsusega.

10. Kolmas isik Korteriühistu Näituse 3 toetab apellatsioonkaebust.

11. Kaasatud haldusorgan Tallinna linn jäi kohtuistungil halduskohtus avaldatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et enne pealeehituse tegemist oli Näituse 3 hoone 2-korruseline, kusjuures määruse nr 315 kohaselt võis hoone vastata tuleohutusklassile TP3 ning tulepüsivusele R30, mille järgi peab ehitise konstruktsioon või selle osa säilitama kandevõime ning terviklikkuse 30 minuti jooksul. Vaidlust ei ole ka selles, et Näituse 3 hoonele ehitati kolmas korrus ning määruse nr 315 lisa 3 kohaselt peab kolmekordse hoone tuleohutusklass olema TP2 ning tulepüsivus minimaalselt R60, s.o ehitise konstruktsioon või selle osa peab säilitama kandevõime ning terviklikkuse 60 minuti jooksul. Vaidlus keskendub küsimusele, kas tulepüsivusnõue R60 laieneb vaid III korrusele või tervele hoonele.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu tõlgendusega ning HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes ei korda seda. Ringkonnakohus rõhutab veelkord, et III korruse vastavust tulepüsivusele R60 ei ole võimalik saavutada olukorras, kus III korrusel puudub eraldiseisev kandekonstruktsioon ning I ja II korruse tulepüsivus on R30. Pealeehituse korral, mille puhul tuleohutuse seisukohast

3-13-974 6(6) ehitise olulised näitajad (korruselisus) muutuvad, ei saa määruse § 40 lg-le 6 tuginedes vaadelda laiendatavat osa terviklikust hoonest isoleeritult.

13. EhS ning määrus nr 315 ei anna PA-le kaalutlusõigust otsustamaks, kas tuleohutuse nõuete täitmist nõuda või mitte. Tuleohutuse nõuete järgimisest ei saa loobuda põhjusel, et isikutele on see koormav. Seega ei ole käesoleva vaidluse kontekstis oluline, kas kandekonstruktsioonide tulepüsivuse tõendamiseks tuleb läbi viia ekspertiis ning kui töömahukas see ekspertiis võib olla.

Tuleohutusnõuete järgmise nõudest ei saa loobuda ka põhjusel, et mingi haldusorgan ei ole õigeaegselt viidanud vajadusele kandekonstruktsioonide tulepüsivust tõsta. Kui kaebajad peavad haldusorgani tegevusetuse tõttu kandma täiendavaid kulutusi, on võimalik esitada kahju hüvitamise nõue. Samas on ehitusprojektis algusest peale olnud tingimus, et hoone tuleb renoveerida nii, et see vastaks TP2 tulepüsivusklassi nõuetele.

Tulepüsivusnõude R60 täitmine ei ole tagatud vaid sellega, et maja kivitrepikoda on tuldtakistav. Tagatud peab olema ka isikute jõudmine evakuatsioonitrepikotta. Kogu maja peab püsti püsima vähemalt 60 minutit selleks, et inimesed saaksid evakueeruda ning päästjad inimesi evakueerida. Siinkohal on asjakohatu nõustaja märkus, et kui inimesed 30 minuti jooksul majast välja ei saa, pole nagunii enam kedagi päästa.

14. Ringkonnakohus nõustub ka teiste halduskohtu otsuse põhjendustega, sh hinnanguga, et kooskõlastuse puhul ei ole tegemist haldusaktiga. Kuna ringkonnakohus on eelnevalt rõhutanud, et tuleohutusnõuetele vastavuse nõudmisel ei ole PA-l kaalutlusõigust, ei oma väidetavad PA poolsed menetlusnõuete rikkumised määravat tähendust. PA nõudmine on igal juhul materiaalselt õiguspärane.

15. PA ei pea hakkama kaebajate asemel ise hoone tulepüsivust tõendama. Vastavad tõendid tuleb esitada kasutusloa taotlejal.

16. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebajate ning KÜ Näituse 3 menetluskulud nende endi kanda. PA ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kaebuse esitajatelt tuleb välja mõista kolmandate isikute AL ja KL-i apellatsioonimenetluse kulud, mis seisnevad esindajatasus summas 676,40 eurot. Kulude kandmine on tõendatud ning nende suurus põhjendatud. Igal kaebajal tuleb kolmandatele isikutele seega hüvitada 96,60 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets