3-14-51271/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51271 Otsuse kuupäev

3. detsember 2014 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 14. mai 2014. a otsuse nr 6- 10/39301-5 tühistamiseks ning Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks, millega rahuldada Romeo Kalda 14. novembri 2013. a taotlus ning Viru Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Romeo Kalda kaebus.

2. Tühistada Viru Vangla 14. mai 2014. a otsus nr 6-10/39301-5.

3. Tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevusetus Romeo Kalda 14. novembri 2013. a taotluse lahendamisega viivitamisel.

4. Kohustada Viru Vanglat Romeo Kalda 14. novembri 2013. a taotlust uuesti lahendama. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 2. jaanuaril 2015 (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Romeo Kalda esitas 14. novembril 2013 Viru Vanglale taotluse, milles juhindudes vangistusseaduse (VangS) §-st 311, Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 3 lg-st 1, §-dest 11, 14, 15, § 24 lg-st 5, §-dest 44 ja 45, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg-st 1, artiklitest 8, 10, 13, 14 ja 17, palus tagada juurdepääs internetis Euroopa Kohtu lahendite andmebaasile ja Euroopa Liidu Teataja andmebaasile, seoses oma õigusteja vabaduste kaitsega ning õigusega saada vabalt kasutada Euroopa Liidus ametlikku informatsiooni (tl 8).

3-14-51271

2. R. Kalda esitas 12. veebruaril 2014 Viru Vanglale vaide, kuna Viru Vangla viivitas vastuse andmisel (tl 9).

3. Viru Vangla rahuldas 12. märtsi 2014. a vaideotsusega nr 6.-12/32-2 vaide ja tegi ettekirjutuse R. Kalda 14. novembri 2013. a pöördumise läbi vaatamiseks Viru Vangla kodukorra p-s 11.1.5 sätestatud tähtaja jooksul (tl 10).

4. R. Kalda esitas 15. aprillil 2014 Viru Vanglale uue vaide, kuna Viru Vangla ei olnud ikka kaebaja taotlust lahendanud (tl-d 11-12).

5. Viru Vangla jättis 14. mai 2014. a otsusega nr 6-10/39301-5 R. Kalda 14. novembri 2013. a taotluse rahuldamata (tl 14). Viru Vangla leidis, et Euroopa Kohtu lahendite andmebaas „Curia“ (http://curia.europa.eu) ei ole VangS § 311 mõttes ametlik õigusaktide andmebaas ega pea olema seetõttu juurdepääsetav kinnipeetavale mõeldud arvutis. Viru Vangla märkis, et ligipääsu osas elektroonilisele Euroopa Liidu Teatajale (http://eur-lex.europa.eu) toimub kaebajaga kohtuvaidlus haldusasjas nr 3-13-1430, mistõttu ei ole kaebaja taotluse lahendamine selles küsimuses võimalik.

6. Viru Vangla jättis 15. mai 2014. a vaideotsusega R. Kalda 15. aprilli 2014. a vaide täies ulatuses rahuldamata (tl 13). Viru Vangla selgitas, et vaide esitaja on käesolevaks ajaks vastuskirja kätte saanud, seega ei saaks teha ettekirjutust minevikus toimunud vastuskirja tingimuste muutmiseks.

7. R. Kalda esitas 15. mail 2014 Viru Vanglale vaide Viru Vangla 14. mai 2014. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks, millega tagada juurdepääs internetis Euroopa Kohtu lahendite registri andmebaasile ja Euroopa Liidu Teataja andmebaasile (tl 15).

8. Viru Vangla jättis 16. juuni 2014. a vaideotsusega nr 6-12/129-2 R. Kalda vaide rahuldamata (tl-d 16-16 pöördel). Vangla on seisukohal, et 14. mai 2014. a otsus on piisavalt põhjendatud ja kaalutletud ning vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatud nõuetele.

Kaebuse põhjendused ja taotlus

9. 26. juunil 2014 saabus Tartu Halduskohtusse Viru Vangla kinnipeetava Romeo Kalda kaebus (tl-d 2-7). Kaebaja taotleb Viru Vangla 14. mai 2014. a otsuse nr 6-10/39301-5 tühistamist, Viru Vanglale ettekirjutuse tegemist (rahuldada kaebaja 14. novembril 2013 esitatud taotlus ja tagada juurdepääs internetis Euroopa Kohtu lahendite andmebaasile ja Euroopa Liidu Teataja andmebaasile) ja kaebaja 14. novembril 2013 esitatud taotluse lahendamisega viivitamisega õigusvastaseks tunnistamist. Kaebaja põhjendused on järgmised.

9.1. Kaebaja jääb 14. novembri 2013. a taotluses ja 12. veebruari, 15. aprilli ja 15. mai 2014. a vaietes esitatud põhjenduste ja seisukohtade juurde ning palub kohtul nendega arvestada.

9.2. Alusetud on vaideotsuses tehtud viited, justkui vanglal on paberkandjal olemas Euroopa Liidu Teatajas avaldatud õigusaktid ja Euroopa Kohtu lahendid. Kui see oleks nii, siis pidanuks vangla kaebajale selle info paberkandjal ka väljastama, kuna kaebaja esitas sellekohase taotluse

14. novembril 2013. Vangla esitas tutvumiseks Euroopa Kohtu kodukorra, mida kaebaja ei ole soovinud ning kus ei olnud mitte ühtegi Euroopa Kohtu lahendi ega Euroopa Liidu Teatajas avaldatud õigusakti väljatrükki.

3-14-51271

9.3. Keelduv otsus on õigusvastane ja ei vasta faktilistele asjaoludele. Vaidlustatud otsus on vastuolus HMS §-dega 4, 6, 54 ja 56. Keeldumine rikub kaebaja õigust tutvuda ametliku informatsiooniga oma õiguste ja vabaduste kaitsmiseks (PS § 3 lg 1, §-d 10-11, 14-15, § 24 lg 5, §-d 44-45, EIÕK art 6 lg 1, art 8, 10, 13-14, 17, VangS § 311). Keelud on vastuolus VangS §-s 311 sätestatuga, kuna Euroopa Kohtu lahendite andmebaas ja Euroopa Liidu Teataja andmebaas kuuluvad VangS §-s 311 sätestatud lubatud informatsiooni alla.

9.4. Kui praegu on olemas juurdepääs Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite andmebaasile, siis samamoodi peab olema tagatud juurdepääs Euroopa Kohtu lahendite andmebaasile. Otsitud on keeldumise põhjus nagu Euroopa Kohtu lahendeid ei avaldata andmebaasis (http://curia.europa.eu/). Kaebaja esitatud taotlusest on selgesti aru saada, et kaebaja sooviks on internetis juurdepääs ametlikule Euroopa Kohtu lahendite andmebaasile.

9.5. Taotlust ei ole võimalik jätta rahuldamata põhjusel, et Euroopa Liidu Teataja osas on pooleli kohtuvaidlus asjas nr 3-13-1430. Vanglale oli väga hästi teada, et haldusasjas nr 3-13- 1430 tagastas halduskohus 18. detsembri 2013. a määrusega kaebuse osas, kus kaebaja palus tagada juurdepääs Euroopa Liidu Teatajale ja Euroopa Kohtu lahendite andmebaasile, kuna läbitud ei olnud kohtueelne menetlus. 16. juuni 2014. a vaideotsuses asus vangla teadlikult ebaõigele seisukohale, et haldusasjas nr 3-13-1430 tehtud kohtuotsus omab mõju kogu Euroopa Liidu Teataja kasutamisele. Selline järeldus on ebaõige ja keeldumise alusena seadusega vastuolus.

9.6. Haldusasjas nr 3-13-1430 11. aprillil 2014 tehtud kohtuotsus ei oma mingisugust mõju ega õiguslikku tähendust kaebaja poolt 14. novembril 2013 esitatud taotluse nõudele tagada juurdepääs internetis Euroopa Liidu Teatajale. Viidatud kohtuotsuses tunnistas kohus õigusvastaseks ja tegi ettekirjutuse tagada juurdepääs elektroonilises Riigi Teatajas tehtud viidete kaudu Euroopa Liidu direktiividele. Selle kohtuotsuse jõustumisel ei tulene Viru Vanglale kohustust tagada kaebajale juurdepääs Euroopa Liidu Teataja leheküljele (andmebaasile), samuti ei tulene kohustust rahuldada kaebaja 14. novembri 2013. a taotlus.

9.7. Vangla on rikkunud 14. novembri 2013. a taotluse lahendamisel kaebaja õigusi menetlusele ja korraldusele ning heale haldusele, samuti ei ole tagatud tõhusat õiguskaitset. Taotluse menetlemisel on viivitatud pool aastat ja alusetult on jäetud pool taotlust (juurdepääs Euroopa Liidu Teatajale EUR-Lex) sootuks lahendamata. Põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse lahendamisel on preventiivne. Edaspidiselt võib eeldada, et vangla sama viga ei korda ning kohtuotsus soodustab kaebaja õiguste kaitset (õigust heale haldusele).

Vastustaja seisukohad

10. Viru Vangla palub jätta kaebaja tuvastamiskaebuse läbi vaatamata, tühistamiskaebuse täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitaja kanda (tl-d 35-36). Vastustaja seisukohad on järgmised.

10.1. Haldusasjas nr 3-14-1430 toimub sisuliselt samane vaidlus EUR-Lex-ile ligipääsu tagamise küsimuses. Elektrooniline Riigi Teataja suunab juhul, kui õigusakt seostub Euroopa Liidu õigusega, otsingu lingiga aadressil http://eur-lex.europa.eu/ asuvale Euroopa Liidu vastavale õigusaktile. Ka kohtuasjas nr 3-14-1430 oli antud osas põhiliseks vaidlusaluseks esemeks, et kas kinnipeetaval on õigus selliste Euroopa Liidu õigusaktidega tutvuda internetis vastavas andmebaasis või võib vangla sellise tutvumisvõimaluse tagada ka muul viisil, näiteks

3-14-51271

kinnipeetavale paberkandjal vastavat õigusakti väljastades. Tulenevalt Riigikohtu otsusest asjas nr 3-3-1-20-07, aga samuti ka seaduseelnõu nr 169SE seletuskirjast, on elektrooniline juurdepääs asjakohane tagada andmetele siis, kui neid enam paberkandjal autentsel kujul ei avaldata. Euroopa Liidu Teatajat antakse autentsel kujul välja ka paberkandjal. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud vastava veebivõimaluse rakendamine vanglas.

10.2. Curia ei ole Euroopa Kohtu lahendite ametlik andmebaas – tegu on pelgalt kohtu kodulehel olevate otsuste andmebaasiga. Paralleeli tõmbamiseks ei ole sobiv kaebuses viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste andmebaas, kuivõrd seal avaldatav informatsioon võib olla kinnipeetavate jaoks oluliselt vajalikum nende õiguste kaitseks, võrreldes Euroopa Kohtu lahendites sisalduva informatsiooniga. Curia andmebaasis on lahendi juures olemas link EurLex-i vastavale leheküljele, kus antud kohtuotsus on avaldatud.

10.3. Kinnipeetavale interneti kasutamise võimaldamine on kaalutlusotsus, kus tuleb mh kaaluda ka erinevaid julgeolekuargumente. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg-st 3 ei saa kohus haldusorgani eest kaalutlust teostada muul juhul kui ainult siis, kui kaalutlusvõimalus on redutseeritud nullini. Käesoleval juhul sellist olukorda ei esine, seda enam, et küsitud andmebaase ei hallata riigisiseselt. Kui kohus peakski tühistama vangla keelduva otsuse, saaks ettekirjutuseks olla asja uuesti läbi vaatamine, kusjuures kohus saab anda juhised, millega haldusorgan peab asja uuel läbivaatamisel arvestama. Kohus ei saa teha vanglale ettekirjutust rahuldada taotlus.

10.4. Kaebaja on tuvastamiskaebuse esitamise põhjendusena märkinud preventiivse huvi, mida vastustaja peab ebapiisavaks põhjenduseks. Vastustaja möönab, et kaebaja taotluse menetlemine võttis tavapärasest kauem aega, mh ka seetõttu, et hinnata teises kohtuasjas tehtud lahendit. Vastustaja vabandab kaebaja ees, kuid märgib, et õigusvastasuse tuvastamine ei tooks kaebajale mingit õiguslikku kasu tulevikus. Kaebaja saaks teavet, mida ta soovib saada interneti vahendusel, vajadusel vanglalt ka muul viisil.

KOHTU SEISUKOHT

11. Kohus leiab, et R. Kalda kaebus tuleb rahuldada.

12. Kaebusest nähtuvalt on R. Kalda esitanud kolm erinevat nõuet: tühistamisnõude Viru Vangla 14. mai 2014. a otsuse tühistamiseks (I), kohustamisnõude Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks (II) ja taotluse lahendamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamise nõude (III). I

13. R. Kalda palus 14. novembril 2013. a Viru Vanglale esitatud taotluses tagada juurdepääs internetis Euroopa Kohtu lahendite andmebaasile „Curia“ (http://curia.europa.eu) ja Euroopa Liidu Teataja andmebaasile EUR-Lex (http://eur-lex.europa.eu). Kaebaja leidis, et tal on õigus saada vabalt kasutada Euroopa Liidus ametlikku informatsiooni.

14. Vastustaja leidis 14. mai 2014. a otsuses nr 6-10/39301-5, et Euroopa Kohtu lahendite andmebaas „Curia“ (http://curia.europa.eu/) ei ole VangS § 311 mõttes ametlik õigusaktide andmebaas ega pea olema seetõttu juurdepääsetav kinnipeetavatele mõeldud arvutis. Samuti leidis vastustaja, et ligipääsu osas Euroopa Liidu Teatajale (http://eur-lex.europa.eu/) toimub käesoleval ajal kaebajaga juba kohtuvaidlus haldusasjas nr 3-13-1430, mistõttu ei ole kaebaja taotluse lahendamine võimalik.

3-14-51271

15. Kohtute infosüsteemist nähtub, et R. Kalda on haldusasjas nr 3-13-1430 esitanud kaebuse, milles mh taotles Viru Vanglale ettekirjutuse tegemist, millega tagada kaebajale juurdepääs Euroopa Liidu Teatajale ja Euroopa Kohtu lahendite andmebaasile. Kohus nõustub kaebajaga, et Tartu Halduskohus on 18. detsembri 2013. a määrusega asjas nr 3-13-1430 tagastanud

R. Kalda kaebuse kohustava ettekirjutuse tegemise nõude osas võimaldada juurdepääs Euroopa Liidu Teatajale ja Euroopa Kohtu lahendite andmebaasile, kuna kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Ülejäänud nõuete osas jätkas kohus menetlust ja tegi

11. aprilli 2014. a otsuse. Selles otsuses kohus küll puudutas Euroopa Liidu Teataja teemat, aga tegi seda elektroonilises Riigi Teatajas viidatud Euroopa Liidu direktiividele juurdepääsu võimaldamise kontekstis (otsuse p 8). Seetõttu leiab kohus, et Viru Vangla 14. mai 2014. a otsuses nr 6-10/39301-5 märgitud põhjendused kaebaja taotluse osalise lahendamata jätmise kohta ei ole asjakohased.

16. R. Kalda kaebuse lahendamiseks tuleb vastata küsimusele, kas VangS § 311 annab kaebajale õiguse nõuda juurdepääsu veebisaitidele http://curia.europa.eu ja http://eur-lex.europa.eu ning võimaldab kohustada Viru Vanglat tagama juurdepääsu nendele lehtedele.

17. Kohus märgib, et Interneti vaba kasutamise keeld kinnipeetavatele on mõistlik ja põhiseaduspärane. Seadusandja on siiski lubanud kinnipeetavatel kasutada piiratult Internetti selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Nii sätestab VangS § 311, et kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada Internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Seega on VangS §-ga 311 piiratud põhiõigust saada avalikult levitatavat, sh ametlikku informatsiooni. Interneti kasutamise keelamise eesmärgipärasus sõltub sellest, kas see piirang on hõlmatav vangistuse eesmärgiga (vt Riigikohtu üldkogu 7. detsembri 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-5-09, p 32).

18. Kohtu hinnangul ei tulene VangS §-st 311, et kinnipeetavale tagatakse juurdepääs vaid Eesti ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Nimetatud säte ei keela ka välisriikide andmebaasidele juurdepääsu, kui need kvalifitseeruvad ametlikuks õigusaktide andmebaasiks või kohtulahendite registriks VangS § 311 tähenduses.

19.1. EUR-Lexi veebisaidilt nähtub, et EUR-Lex võimaldab tasuta juurdepääsu järgmisele teabele Euroopa Liidu 24 ametlikus keeles: Euroopa Liidu Teataja; Euroopa Liidu õigus (Euroopa Liidu aluslepingud, direktiivid, määrused, otsused, konsolideeritud õigusaktid jne); ettevalmistavad aktid (seadusandlikud ettepanekud, aruanded, rohelised ja valged raamatud jne); Euroopa Liidu kohtupraktika (otsused, määrused jne); rahvusvahelised lepingud ja kokkulepped; EFTA dokumendid; muud avalikud dokumendid. Samuti on EUR-Lexi kaudu võimalik jälgida seadusandlikke menetlusi. EUR-Lexi kasutamine on kõigi jaoks tasuta. Registreeritud kasutajad (registreerimine on tasuta) saavad ka: kasutada ekspertotsingut; luua personaliseeritud RSS-kanaleid; salvestada dokumente ja otsinguid rubriigis Minu EUR-Lex; muuta kuvamis-, ekspordija printimiseelistusi; esitada ja vaadata küsimusi ning jagada oma kogemusi EUR-Lexi foorumi kaudu. (http://eur-lex.europa.eu/content/welcome/about.html)

19.2. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi leping) art 297 käsitleb liidu õigusaktide Euroopa Liidu Teatajas avaldamist ja nende jõustumist. Euroopa Liidu Nõukogu võttis 7. märtsil 2013 vastu määruse (EL) nr 216/2013 Euroopa Liidu Teataja elektroonilise avaldamise kohta, mille art 1 p 2 kohaselt on olenemata art-st 3 üksnes elektroonilises vormis avaldatud Euroopa Liidu Teataja autentne ja õiguslikult siduv. Nimetatud määruse art 2 p 3 kohaselt tehakse Euroopa

3-14-51271

Liidu Teataja elektrooniline versioon avalikkusele kättesaadavaks veebisaidil EUR-Lex mittevananenud kujul ja piiramata ajaks. Väljaannet saab lugeda tasuta.

19.3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajale ei tuleks võimaldada veebisaidile http://eur-lex.europa.eu täies ulatuses juurdepääsu, kuna kinnipeetaval oleks seeläbi võimalik juurde pääseda foorumitele ja see võib omakorda ohustada ühiskonna turvalisust. Küll aga tuleks tagada kaebajale EUR-Lexi veebisaidil juurdepääs Euroopa Liidu Teatajale kui tehnilised võimalused seda lubavad (nt on võimalik blokeerida foorumites osalemist). Vastustaja ei ole ka vastuses kaebusele märkinud, et EUR-Lex-i veebisaidile juurdepääsu loomisel tekiksid riigile täiendavad märkimisväärsed kulutused. Kehtiva õiguse kohaselt on vanglates nagunii selleks kohandatud arvutid ja vanglateenistus juba teostab järelevalvet ametlike õigusaktide andmebaaside ja kohtulahendite registri kasutamise üle.

20.1. Kaebaja on taotlenud ka juurdepääsu Euroopa Kohtu lahendite andmebaasile (http://curia.europa.eu/). Vastustaja leiab, et see ei ole VangS § 311 mõttes ametlik õigusaktide andmebaas ega pea olema seetõttu kinnipeetavale juurdepääsetav. Kohus nõustub selles osas vastustajaga. Euroopa Kohtu, Üldkohtu ja Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu kodukordade kohaselt avaldatakse liidu ametlikes keeltes kohtulahendite kogumik. Kohtulahendite kogumik on kohtute, millest Euroopa Liidu Kohus koosneb, praktika ametlik avaldamise allikas. Nimetatud kogumik koosneb üldisest kogumikust, milles on esitatud Euroopa Kohtu ja Üldkohtu praktika, ja avaliku teenistuse kohtulahendite kogumikust, milles avaldatakse Üldkohtu ja Avaliku Teenistuse Kohtu praktika, mis puudutab avalikku teenistust. Üldine kohtulahendite kogumik ja avaliku teenistuse kohtulahendite kogumik avaldati vastavalt kuni 2011. ja 2009. aastani paberkandjal. Seda ajavahemikku puudutavalt on ametlik tähendus ainult paberkandjal avaldatud tekstidel. Kohtulahendid on EUR-Lex-is kättesaadavad ka pdf-formaadis. Kohtulahendite kogumik avaldatakse vastavalt alates 1. jaanuarist 2012 (üldine kohtulahendite kogumik) ja 1. jaanuarist 2010 (avaliku teenistuse kohtulahendite kogumik) ainult elektrooniliselt EUR-Lex-i veebisaidil (ametlik avaldamisallikas, millele pääseb ligi tasuta). EUR-Lex-is avaldatud kohtulahendite kogumikule pääseb samuti ligi veebisaidilt http://curia.europa.eu. (http://curia.europa.eu/jcms/jcms/P_106308/)

20.2. Kohus leiab, et kaebaja peaks saama juurdepääsu Euroopa Kohtu lahenditele. Kuna nende ametlik avaldamisallikas on aga EUR-Lex-is, mitte veebisaidil http://curia.europa.eu, siis jääb rahuldamata kaebaja taotlus võimaldada talle juurdepääs veebisaidile http://curia.europa.eu. Kohus märgib, et kaebajale tuleks võimaldada juurdepääs EUR-Lexi veebisaidil nii Euroopa Liidu Teatajale kui ka Euroopa Liidu kohtupraktikale kui tehnilised võimalused seda lubavad (vt otsuse p 19.3).

21. Vastustaja väide, et vangla saab tagada kaebajale õigusaktide ja kohtupraktikaga tutvumisvõimaluse ka muul viisil, näiteks kinnipeetavale paberkandjal vastavat õigusakti väljastades, ei ole asjakohane. Euroopa Liidu Teataja trükiversioonil ei ole enam õigusjõudu, välja arvatud juhul, kui ei saa ettenägematute häirete tõttu infosüsteemis Euroopa Liidu Teatajat veebis avaldada (vt otsuse punkte 19.1-19.2). Samuti on kohtulahendite kogumiku ametlik avaldamisallikas elektrooniline EUR-Lex (vt otsuse p 20.1). Teabenõude menetlemine võtab paratamatult aega, mistõttu võib mööduda vaide või kohtukaebuse esitamise tähtaeg ning kinnipeetav on sunnitud taotlema vaide või kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kuid selleks, et esitada teabenõue, saamaks EUR-Lex-i veebisaidil avaldatud informatsiooni, tuleb teada, millist teavet see veebisait sisaldab. Kohtul pole põhjust ka eeldada, et veebisaidile http://eurlex.europa.eu juurdepääsu võimaldamisega kaasnevad kulutused on suuremad kui võimaluse tagamisel hankida kinnipeetavatele teavet paberkandjal.

3-14-51271

22. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebaja taotluse tühistamisnõude osas ja tühistab Viru Vangla 14. mai 2014. a otsuse nr 6-10/39301-5. II

23. Kaebaja on kohtule esitanud ka kohustamisnõude, milles palub teha ettekirjutus Viru Vanglale, millega rahuldada 14. novembri 2013. a taotlus ja tagada juurdepääs internetis VangS § 311 alusel Euroopa Kohtu lahendite andmebaasile ja Euroopa Liidu Teataja andmebaasile. Vastustaja leiab, et kui kohus peakski tühistama vangla keelduva otsuse, saaks ettekirjutuseks olla asja uuesti läbi vaatamine, kusjuures kohus saab anda juhised, millega haldusorgan peab asja uuel läbivaatamisel arvestama.

24. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11).

25. Kohus leiab, et kaebaja kohustamisnõue tuleb rahuldada. Kuigi kaebaja taotles kohtult Viru Vanglale ettekirjutuse tegemist, millega rahuldada 14. novembri 2013. a taotlus ja tagada juurdepääs internetis VangS § 311 alusel Euroopa Kohtu lahendite andmebaasile ja Euroopa Liidu Teataja andmebaasile, kohustab kohus HKMS § 41 lg 3 alusel Viru Vanglat R. Kalda

14. novembri 2013. a taotlust uuesti lahendama. Kohustamisnõude piire ei mõjuta see, kas kaebaja taotleb kohtult haldusorgani tegevust lõplikult kindlaks määravat kohustamisotsust või kohustamisotsust, mis kohustab haldusorganit haldusakti andmist või toimingu tegemist kaaluma või haldusmenetlust alustama, jätkama või kordama. Sõltumata sellest, kui konkreetset kohustamisotsust on kaebaja soovinud, on tegemist ühe ja sama nõudega, ühe ja sama haldusakti andmisele suunatud kaebusega (K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2013, lk 172). Kohus selgitas käesoleva otsuse I osas, et kaebajale tuleks tagada EUR-Lexi veebisaidil juurdepääs Euroopa Liidu Teatajale ja Euroopa Liidu kohtupraktikale, kui tehnilised võimalused seda lubavad (nt on võimalik blokeerida foorumites osalemist). Seega peab vangla R. Kalda taotlust uuesti lahendades arvestama kohtu poolt käesolevas asjas antud juhistega ja hindama riske, mis tekivad infotehnoloogilistest võimalustest. III

26. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevus taotluse lahendamisega viivitamisel.

27. Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud Viru Vangla kodukorra p 11.1.5 kohaselt on kirjalikule pöördumisele vastamise tähtaeg üldjuhul 30 päeva, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Viru Vangla kodukorra seletuskirja kohaselt vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 6 kohaselt märgukirjale või selgitustaotlusele viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral võib vastamise keerukuse tõttu vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest. Erandina tuleb käsitleda seadustes ette nähtud kindlaid tähtaegu, millest ei ole lubatud kõrvale kalduda (nt tuleb teabenõue täita viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul).

3-14-51271

28. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas Viru Vanglale taotluse 14. novembril 2013 ning Viru Vangla lahendas taotluse 14. mail 2014, s.o 6 kuud hiljem. Viru Vangla pikendas

13. detsembri 2013. a kirjaga vastamise tähtaega ühe kuu võrra, 13. jaanuari 2014. a kirjaga veel ühe kuu võrra ja 12. veebruari 2014. a kirjaga kuni 14. märtsini 2014. Kaebaja esitas

12. veebruaril 2014 Viru Vanglale vaide, milles leidis, et taotluse lahendamise tähtaja pikendamisega on põhjustatud talle asjatut muretsemist ja kahju, seetõttu palus ta teha Viru Vanglale ettekirjutus viivitamata haldusakti andmiseks. Viru Vangla rahuldas R. Kalda

12. veebruari 2014. a vaide 12. märtsil 2014 ning tegi ettekirjutuse R. Kalda taotluse läbi vaatamiseks vaideotsuse tegemisest Viru Vangla kodukorra p-s 11.1.5 sätestatud tähtaja jooksul. Seega tuli vaideotsuse kohaselt R. Kaldale vastata 30 päeva jooksul, s.o 11. aprillil 2014. Kuna Viru Vangla ka selle tähtaja jooksul kaebaja taotlust ei lahendanud, esitas kaebaja

15. aprillil 2014 uue vaide, milles palus tunnistada seadusevastaseks Viru Vangla viivitamine ja taotluse lahendamata jätmine. Viru Vangla leidis 15. mai 2014. a vaideotsuses, et kuna

14. mail 2014 kaebaja taotlus lahendati, tuleb R. Kalda 15. aprilli 2014. a vaie jätta täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja selgitas, et õigusvastasust ei ole võimalik iseseisvalt vaidemenetluses tuvastada.

29. Kaebaja märgib, et põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse lahendamisel on preventiivne. Kohus ei nõustu vastustajaga, kes leidis, et preventiivsele huvile viitamine pole piisav põhjendus. Riigikohtu halduskolleegium on 21. juuni 2010. a otsuses asjas nr 3-3-1-24-10, p-s

20 selgitanud, et kaebaja preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebus soodustab tema õiguste kaitset tulevikus seetõttu, et motiveerib haldusorganit edaspidi õigusaktides sätestatut järgima ja täitma. Kolleegium rõhutas, et preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Tuvastamisekaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitleda juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele. Näiteks juhtumil, kui kinnipeetav on vanglast vabanenud, ei saa tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil aidata kaasa tema õiguste kaitsmisele tulevikus. Küll võib tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvina olla piisav näiteks kahju hüvitamise kaebuse esitamise kavatsus. Kohus leiab, et käesoleva asja asjaolud ei viita õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisele, mistõttu ei ole preventiivse huvi puudumine ilmselge.

30. Vangla on tunnistanud taotluse lahendamise tähtaja ületamist ja pole viivitamist kahtluse alla seadnud. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-24-10 selgitanud, et vaiete suure hulga, tööjõu vähesuse või töökorralduslike erisustega ei saa õiguslikult põhjendada seaduses imperatiivselt sätestatud normide, sh menetlustähtaegu reguleerivate normide järgimata jätmist. Toimingu õigusvastasuse seisukohast ei oma ka tähtsust, kui pikk või lühike oli viivitamine ega vangla tegevuse tahtlikkus ning rikkumise vorm ja ulatus, sest nimetatud asjaolud omavad tähtsust kahju hüvitamise kaebuse mitte aga tuvastamiskaebuse lahendamisel. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas piisav ka vastustaja põhjendus, et kaebaja taotluse lahendamine võttis tavapärasest kauem aega mh ka seetõttu, et hinnata teises kohtuasjas tehtud lahendit. Kui vastustaja peab teise lahendi all silmas haldusasjas nr 3-13-1430 tehtud lahendit, siis selles asjas tegi kohus lahendi 11. aprillil 2014, s.o R. Kalda taotluse esitamisest peaaegu viis kuud hiljem. Samuti ei olnud tegemist väga mahuka lahendiga.

31. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus õigusvastaseks Viru Vangla tegevusetuse R. Kalda

14. novembri 2013. a taotluse lahendamisega viivitamisel.

3-14-51271

IV

32. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1 esimene lause). Tartu Halduskohus rahuldas 21. augusti 2014. a määrusega R. Kalda menetlusabi taotluse ja vabastas ta 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest (tl-d 23- 23 pöördel). HKMS § 118 lg 2 sätestab, et kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Kuna menetlusabi saaja oli vabastatud 15 euro ulatuses riigilõivu tasumisest, tuleks Viru Vanglalt riigituludesse välja mõista 15 eurot. Kohus ei pea mõistlikuks Viru Vanglalt kui riigiasutuselt menetluskulude riigituludesse väljamõistmist (HKMS § 108 lg 11). /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik