1-13-3036/30 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 3.detsember 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-13-3036 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 13. novembri 2014 määrus karistuse täitmisele pööramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu J.O, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 13. novembri 2014 määrus muutmata ja J.O määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord:

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD

1.Viru Maakohtu 02.04.2013 otsusega tunnistati J.O süüdi KarS § 216 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 12.09.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus 850 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 18 kuud. Kriminaalhoolduse algus 18.04.2013 ja lõpp 17.10.2014.

2. 28.10.2014 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega

J.O karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune ei ole sooritanud tähtajaks talle mõistetud üldkasuliku töö tunde.

3. Viru Maakohus pööras 13.11.2014 määrusega J.O-le mõistetud karistuse 2 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele. Maakohus märkis, et J.O tegi viimati üldkasulikku tööd 27.08.2014 ning kokku on ta sooritanud 850-st tunnist 676 tundi, tegemata jäi 174 tundi üldkasulikku tööd. Samuti märkis maakohus, et J.O-le on kahel korral tehtud kirjalik hoiatus kuna ta hoidus üldkasuliku töö tegemisest kõrvale.

4. J.O esitas Viru Maakohtu määrusele määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja mõistetud vangistuse täitmisele pööramata jätmist.

4.1. Kaebuse esitaja leiab, et karistuse täitmisele pööramine ei ole õige lahendus, sest tal on 6 last ning korralik töökoht. J.O märgib, et ta taotles ka maakohtus üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamist, mille jooksul oleks tal võimalik tegemata jäänud 174 üldkasuliku töö tundi ära teha. J.O leiab, et tal esines mõjuv põhjus, miks ta suve lõpul ning sügisel ei saanud tegemata jäänud 174 tundi ära teha. Isik märgib, et ta oli pidevalt haige ning samas pidi ta ka nädalavahetustel töötama, sest pere vajas temalt majanduslikku abi. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, tuleb jätta muutmata ning J.O määruskaebus rahuldamata. KarS § 69 lg 5 kohaselt, kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määrusega J.O karistuse täitmisele pööramise põhjendatuses ning leiab samuti, et J.O karistus tuleb täitmisele pöörata, kuna süüdimõistetu on jätnud üldkasuliku töö tähtaja jooksul (18 kuud) sooritamata talle mõistetud karistuse asendamisel üldkasuliku töö tundidest 174 tundi. Viimati tegi J.O üldkasulikku tööd augustis 2014, mis näitab ringkonnakohtu hinnangul isiku negatiivset suhtumist talle mõistetud karistuse asendamisse. Registreerimisel käis J.O tähtaja lõpul, 17.10.2014 ning selgitas üldkasuliku töö tundide tegemata jätmist. Ringkonnakohus leiab, et isik, kellel on jäänud teha veel sedavõrd väikeses mahus üldkasuliku töö tunde, teeb need korrektse ja seaduskuuleka suhtumise korral vanglakaristuse vältimiseks korrektselt lõpuni.

Ringkonnakohus möönab J.O keerulist perekondlikku olukorda, kuid samas ei saa ringkonnakohus J.O toodud põhjendusi lugeda sedavõrd mõjuvateks, et jätta talle mõistetud karistus täitmisele pööramata.

6. Ringkonnakohus märgib, et kuna J.O mõisteti süüdi kokkuleppemenetluses tehtud otsusega ning üldkasuliku töö tundide tegemise tähtajaks on märgitud 18 kuud, siis ei ole kohtul võimalik kaaluda üldkasuliku töö tegemise tähtaja muutmist (sealhulgas pikendamist) vaatamata süüdimõistetu sellekohasele taotlusele. Ringkonnakohus nõustub igati maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on J.O jätnud talle üldkasuliku töö tegemise võimaluse vanglakaristuse vältimiseks kasutamata, mistõttu ei ole J.O üldkasuliku töö tegemise jätkamine võimalik ning kandmata karistus, s.o tegemata

174 üldkasuliku töö tundi ehk 2 kuud ja 27 päeva vangistust tuleb KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pöörata.

7. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS §-st 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja J.O määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas