3-14-52953/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht

03. detsember 2014, Jõhvi Haldusasja number 3-14-52953 Haldusasi J.R taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta J.R 26.11.2014 taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

2. Kohtumääruse ärakiri saata taotluse esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. HKMS § 119 lg 2 kohaselt määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

28.11.2014 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja J.R taotlus riigi õigusabi saamiseks taotluse esitaja esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt on J.R vahistatu alates 01.02.2014. 03.02.2014 teostas Rakvere politsei taotluse esitaja elukohas läbiotsimise, mille käigus võeti kaasa taotlejale kuulunud teksapüksid. Mõni päev hiljem antineed politseiametniku poolt isikule, kes väitis, et need kuuluvad sellele isikule. Kaebaja soovib kaitsta oma õigusi politsei õigusvastase toimingu osas halduskohtus. Taotluse esitaja väitel on ta esitanud halduskohtule lugematu arv kaebusi, et kaitsta oma õigusi. Jaak Reinomäe väitel on kõik riigilõivu vabastamise taotlused jäetud rahuldamata ja seega on jäänud kaebaja õigused kaitseta. Taotluse esitaja hinnangul tagab üksnes riigi õigusabi taotluse esitajale tõhusa õiguskaitsevahendi rikkumiste osas, mis on taotluse esitaja suhtes sooritatud.

Halduskohus on seisukohal, et J.R taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Riigi õigusabi andmise alused ja kord on kehtestatud riigi õigusabi seaduses. RÕS § 4 lg 1 kohaselt riigi õigusabi on füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. RÕS § 4 lg 3 p 5 kohaselt riigi õigusabi liigid on isiku esindamine halduskohtumenetluses.

RÕS § 6 lg 1 kohaselt riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Halduskohtumenetluse seadustiku § 110 lg 2 järgi kohaldatakse menetlusabi andmisel advokaadi õigusabi eest tasumisel käesolevas peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tõendatud on, et kaebajal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid advokaadi teenuse eest tasumiseks, kuid isiku maksejõuetus ei ole piisav alus riigi õigusabi määramiseks.

RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus selgitab, et RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks politsei õigusvastase tegevuse vaidlustamiseks halduskohtus. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et J.R on halduskohtumenetluses osalenud ka varem, esitanud kohtule kaebusi sh ka määruskaebusi. Tulenevalt eeltoodust halduskohus on seisukohal, et kaebuse esitaja puhul on tegemist isikuga, kes on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Halduskohtu hinnangul ei ole käesolev haldusasi loomu poolest keeruline ega kohtupraktikas ennenägematu. Kohus selgitab, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seaduse sätted ning võimaliku kohtupraktika.

Jaak Reinomäe väitel on kõik tema poolt esitatud riigilõivu vabastamise taotlused jäetud rahuldamata ja seega on jäänud kaebaja õigused kaitseta. Taotluse esitaja hinnangul tagab üksnes riigi õigusabi taotluejale tõhusa õiguskaitsevahendi rikkumiste osas, mis on tema suhtes sooritatud.

Kohus taotluse esitaja seiukohaga ei nõustu. Kohus selgitab, et HKMS § 112 sätestab menetlusabi andmise piirangud. Nimelt sätestab HKMS § 112 lg 1 p 1 füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Kohus on jätnud taotluse esitaja riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitatud taotlused rahuldamata, kuna kohus leidis, et kaebajat ei saa pidada maksejõuetuks isikuks HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud mõistes.

Halduskohus on seisukohal, et käesoleval juhult esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud riigi õigusabist keeldumise alus, siis ei ole riigi õigusabi andmine võimalik. Seetõttu ei ole vajalik hinnata kaebuse edukuse väljavaateid, asja tähendust menetlusabi taotlejale ega kaebajale asjast tulenevat võimalikku kasu.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik