4-14-4904/23

1

KO H T UO T S US

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.12.2014

Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-14-4904 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi

A.G eoasi Liiklusseaduse väärt §227 lg.3 järgi

Kaebuse esitaja A.G

sünd. xxx, isikukood xxx, elukoht xxx koht xxx , töö Kohtuväline menetleja Vassili MIHHAILOV

Politsei- ja Piirivalveameti Ida efektuuri

Pr korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vamenväärteomenetleja

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna

korrakaitsebüroo

piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Vassili MIHHAILOVI 21.05.2014 otsus nr.2330,14,002391 A.G karistamise väärteoasjas

osas Liiklusseaduse §227 lg.3 järgi rahatrahviga 130 trahviü

hiku ulatuses, s.o. summas ) eurot ja lisakaristusen 520 (viissada kakskümmend

a Liiklusseaduse §227

lg.5 p.2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 1 (üks) kuu – tühistada

põhikaristuse suuruse osas.

Liiklusseaduse §227 lg.3 alusel mõista A.G-le karistuseks rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 320 (kolmsada kakskümmend) eurot.

Ülejäänud osas jätta Ida Prefektuuri 21.05.2014 otsus muutmata.

A.G kaebus rahuldada osaliselt.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest

kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates

päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v tutvuda alates 02.12.2014. õimalik

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politsei- ja Piirvalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik

Xx

xx koostas 22.04.20 nr. AB 1362537 A.G 14 väärteoprotokolli kohta selles, et viimane juhtis 22.04.2014 kell 07.56 Ida-Virumaal Vaivara vallas Tallinn

– Narva maantee 191,5-ndal kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 157

+/- 10 km/h, lubatud suurim kiirus antud teelõigul on 90 km/h. Seega ületas juht kiirust mit

te vähem, kui 57 km/h. Juhile kiirusemõõtja näitu tutvustati. Sellega rikkus A.G toime Liiklusseaduse §15 lg.1 p.1 sätteid ja pani Liiklusseaduse §227 lg.3 sätestatud väärteo.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri

korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna

piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Vassili Mihhailovi

21.05.2014

otsusega väärteoasjas nr.2330,14,002391 määrati A.G-le Liiklusseaduse §227 lg.3 trahviühiku ulatuses, s.o.

alusel karistuseks rahatrahv 130 summas 520 € ja Liiklusseaduse §227 lg.5 p.2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 1 kuu.

A.G esitas Viru Maakohtule kaebuse, milles palu

s määrata kergem karistus ning mitte kohaldada lisakaristust.

Kaebuse kohaselt ei ole kohtuväline menetleja karistuse määramisel arvestanud järgmiste asjaoludega: kehtivad liiklusrikkumised puuduvad; 2013 oli kaebuse esitaja

aastatulu 6588,18 €; kaebuse esitaja igapäevased tööülesanded on seotud sõiduki

kasutamisega; vastulauses perfektuurile palus kaebuse esitaja võimalust tasuda rahatrahv ositi.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 18.11.2014 kirjalikus vastuses nr.3.1-

1.1/101840-6 palub us rahuldamata ja k otsus

jätta kaeb ohtuvälise menetleja muutmata.

Vastuse kohaselt omab lisakaristuse kohaldamine miinimummääras konkreetse menetlusaluse isiku asjas eripreventiivset eesmärki ja on ette nähtud karistusraamide

3

piires kohaldatud põhjendatult. Fakt, et varasemate samalaadsete rikkumiste eest

määratud rahatrahvid on tasutud, kuid ei ole ära hoidnud järgmisi rikkumisi,

tähendab, et eelmistel kordadel süüle ja üldpreventiivsetele eesmärkidele vastavad

trahvid ei ole mõjutanud isikut hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Otsuse tegemisel on kergendava asjaoluna arvestatud süü tunnistamisega.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjal

idega, leidis, et A.G kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit

korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse

seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning

kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest (t.l.36), et ta ei soovi osaleda kohtuistungil.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 18.11.2014 kirjaliku vastusest nr.3.1-

st

1.1/101840-6 Viru Maakohtu 14.11.2014 p -1/25543

äringule nr.4 nähtub, et kohtuväline m etleja nõustub A.G kaebuse lahendamisega väärteoasjas en

kirjalikus menetluses (t.l.68).

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalid t nähtub, et A.G-le on karistus mää es

ratud Liiklusseaduse §227 lg.3 alusel.

Liiklussea

duse §227 lg.3 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületam – ise eest 41 60 kilomeetrit tunnis.

Seega on vaja antud väärteoasj rikkus as tuvastada, kas A.G

Liiklusseaduse nõudeid ning ületas kiirust ja kui palju.

Nagu nähtub .2014 koostatud väärteoprotokollist nr.AB 13625 22.04 37 ja

vaidlustatavast 21.05.2014 , rikkus otsusest väärteoasjas nr.2330,14,002391 menetlusaluse isik Liiklusseaduse §15 lg.1 p.1.

Liiklusseaduse §15 lg.1 p.1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on

Käesoleva asja materjalides asuvast iirusmõõ K turi kasutamise 22.04.2014 protokollist

(t. poolt 22.04.2014 kell 07.56 Tallinn - Narva l.13) nähtub, et A.G

maantee 191,5-ndal kilomeetril j xxx rk xx)

uhitud mootorsõiduk (registrimä liikumiskiiruse mõõtmisel kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker DSR2X nr.DP009668 antenn KC031313 (taatlustunnistuse nr.TTRSS-13/00256), seadme testid tehti 22.04.2014 kell 07.30, seade oli töökorras. Kiirust mõõdeti asulavälisel teel, hea nähtavusega, valgel ajal, sademetata kuiva kattega 2 sõidureaga kahesuunalisel teel.

Patrullauto liikus esimesel sõiduraj 5 km/h. Sõiduki al, patrullauto kiirus oli 4

sõidukiiruse mõõtmiseks valiti järgmine mõõterežiim: vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Mootorsõiduk liikus teisel vastassuunalisel sõidurajal,

lähenes, sõiduk kiirendas intensiivselt, sooritas möödasõitu. Kiirusemõõteseade

paigaldus mõõtmise ajal oli statsionaarselt. Mõõtmise ajal kiirusmõõturi ning mõõdetava objekti vahel seadme signaalile läbimatuid takistusi või kiiruse mõõtmist

segavaid faktoreid ei esinenud. Seadme helisignaal radarkiirusmõõturi puhul oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. ui sõiduki kiirus ilmus kuvari target aknasse, lukustati K seadme

l näit. Seadme lugem oli 157 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul

oli 90 km/h. Kiiruse - 10 k mõõtmise laiendmääramatus + m/h. Ületas mõõdetaval

teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 57 km/h. Juhile näidati seadme

tabloole fikseeritud näitu . Mõõtmise ajal allkirja vastu kasutati video/helitehnikat.

Maakohus peab kasutamise protokolli eelnimetatud kiirusmõõteseadme usaldusväärseks tõ sõiduki kiiruse endiks antud asjas kaebuse esitaja juhitud mootor määramisel. Kiirus on mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele.

Nimetatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga on kooskõlas ka

menetlusaluse isiku enda ütlused ja kaebuse väited.

Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, le

iab maakohus, et A.G

oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §227 lg.3 ta rikkus järgi, kuna

Liiklusseaduse §15 lg.1 p.1 õus väärteomenetluse . Maakohus n tub otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulavälisel teel

kiirust mitte vähem km/, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisek kui 57 s selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi.

Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri väärteoasjas rahatrahvi määramise osas jätta otsus

muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise

menetleja poolt arvestatakse

5

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §227 lg.3 näeb karist 00 trahviühikut või

usena ette rahatrahvi kuni 2 sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 130 Otsuse kohaselt on kergendava trahviühiku ulatuses. a . sjaoluna arvestatud puhtsüdamlikku kahetsust

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras

ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra

ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on

mene d karistuse tlusalusele isikule määranu üle sanktsiooni keskmise määra. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindla süü ks tehtud A.G L koh iiklusseaduse §227 lg.3 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas ei ole tuväline

menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud

nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälis aristusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – e menetleja seisukohaga, et K

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik

saavutada rahatrahvi määramisega ja aresti kohaldamine ei ole põhjendatud, kuid rahatrahvi määr on käesolevas väärteoasjas ilmselgelt põhjendamata.

Nagu nähtub vaidlustatavast 21.05.2014 otsusest väärteoasjas nr.2330,14,002391, on

kohtuväline menetleja karistuse määramist põhjendanud üleüldiste seisukohtadega

lubatud sõidukiiruse ületamise ohtude osas. Selline põhjendus sobib igasugusesse

otsusesse. Vaidlustatavas 21.05.2014 otsuses ei ole ühtegi põhjendust karistuse

määramise osas konkreetsele menetlusalusele isikule ja sellest otsusest ei nähtu, missugustel kaalutlustel on just konkreetsele menetlusalusele isikule vajalik määrata rahatrahv, mille suurus on keskmist sanktsiooni määra ületav. Asjaolu, et toime on pandud lubatud sõidukiiruse oluline ületamine, ei saa olla raskendavaks asjaoluks, kuna see sisaldub juba Liiklusseaduse §227 lg.3 dispositsioonis. Kohtuvälise menetleja

18.11.2014 kirjalikus vastuses on küll viide menetlusalusele isikule varasemalt määratud karistustele, kuid vaidlustatavast otsusest ei nähtu, et selle tegemisel oleks varasemate karistustega arvestatud.

Maakohus leiab, et eeltoodu alusel on rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas

asjas seaduslik alus olemas. Maakohus peab vajalikuks rõhutada, et iga järgnev

karistus peab tavaolukorras olema eelmisest rangem. Sanktsiooni keskmine määr

Liiklusseaduse §227 lg.3 järgi on rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses. Arvestades seda, et menetlusalune isik on oma süüd tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud,

samuti asjaolu, et menetlusalust isi karistatud kut on varem väärteokorras

rahatrahvidega kolmel korral, leiab maakohus, et põhjendatud on mõista

menetlusalusele isikule rahatrahv keskmisest määrast väiksemana. Maakohus peab põhjendatuks mõista menetlusalusele isikule iklusseaduse §227 lg.3 järgi karistuseks Li rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses.

Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri suuruse osas tühistada. Käesolevas otsus rahatrahvi

väärteoasjas on võimalik teha uus otsus rahatrahvi suuruse osas, vähendada rahatrahvi suurust ning rahuldada menetlusaluse isiku kaebus selles osas.

6

Liiklusseaduse §227 lg.5 p.2 näeb ette võimaluse kohaldada lisakaristusena sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmist sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüt

eo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja nimetatud õigust kasutanud ja määranud menetlusalusele isikule lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga

is nähtud alammäära.

Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud väärteoasjas on igati põhjendatud.

Maakohus arvestab siinjuures nii varasemate väärtegude arvu, kui ka seda, et

varasemalt on menetlusalune isik toime pannu samaliigilisi väärtegusid.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et varasemalt ei ole menetlusalusele isikule lisakaristust kohaldatud.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusele isikule varasemate väärtegude, s.h. lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest, määratud rahatrahvid menetlusaluse

isiku poolt tasutud, mõned neist lühikese aja jooksul. Karistusregistri väljavõttest nähtub ka, et kõik 3 varasemat menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu on

samaliigilised, s.o. lubatud sõidukiiruse ületamine. Seega on menetlusalune isik jätkanud väärtegude toimepanemist, vaatamata talle korduvalt määratud rahatrahvidele. Vastupidi, rahatrahvi määramisel tasub menetlusalune isik rahatrahvi ära ja edaspidi tunneb end karistamatult.

Ülaltoo lisakaristuse osas jätta muutmata du alusel tuleb prefektuuri otsus

. Arvestades

menetlusaluse isik

u varasemat käitumist, leiab maakohus, et lisakaristus on niigi kohaldatud alla sanktsioonis ettenähtud alammäära, selle veelkordne vähendamine või kohaldamata jätmine ei ole põhjendatud.

Menetlusalune isik on oma 06.05.2014 vastulauses Ida Prefektuurile taotlenud

võimaldada tasuda rahatrahv ositi. Kohtuvälise menetleja vaidlustatavas 21.05.2014

otsuses ei ole seda tehtud, samas ei ole ka põhjendatud, miks ei ole seda taotlust võimalik rahuldada.

Arvestades menetlusaluse isiku kuusissetuleku suurust, leiab maakohus, et rahatrahvi

tasumine ositi on põhjendatud. Maakohus määrab rahatrahvi tasumise tähtajaks 5 kuud alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Kaebuse väited töökoha osas ei anna alust kaebuse rahuldamiseks lisakaristuse tühistamise

osas. Maakohus viitab siinkohal Riigikohtu lahendile ning peab samuti vajalikuks rõhu ei ole mootorsõiduki juhtimise õiguse tada, et eelnimetatud asjaolu

äravõtmist välistavaks asjaoluks.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise m otsus tühistada osaliselt enetleja ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldada osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik