3-14-51700/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 02.12.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-51700 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 100 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 25.09.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.09.2014. a määrus kaebaja poolt esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 1) ning kaebuse tagastamise osas (resolutsiooni p 2) muutmata. 2. Jätta A. Maksimovi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 07.08.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2). A. Maksimov märkis, et ta pöördub kohtusse, kuna vangla 05.08.2014. a vastus nr 1-13/863-2 oli formaalne. Kaebaja selgitas, et hagi on 100 eurot.

2. Tartu Halduskohus 28.08.2014. a määrusega (tl 7-7p) jättis A. Maksimovi kaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Halduskohus osutas, et kaebaja ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, millega seoses on talle kahju tekitatud. Halduskohus selgitas, et ei saa kaebust sisustada kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. Halduskohus märkis, et kaebajal tuleb kohtule kirjeldada kaebuse aluseks olevaid asjaolusid ning kaebajal tuleb näidata, millal ning millise vangla toimingu või haldusaktiga talle kahju tekitati vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg 1 p-dele 6 ja 7. Lisaks selgitas halduskohus, et kaebaja peab märkima, millised tõendid kinnitavad kahju tekkimist. Kuivõrd vangistusseaduse § 11 lg 8 kohustab kaebajat enne kohtule hüvitamiskaebuse esitamist läbima kohustuslikku kohtueelset menetlust, siis peab kaebaja esitama kohtule tõendid, mis tõendavad kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Ühtlasi selgitas halduskohus, et

2 kaebajal tuleb kohtule esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument. Kui kaebaja leiab, et tal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks, tuleb kohtule esitada taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

3. A. Maksimov esitas 07.09.2014 pöördumise (tl 14), milles märkis, et ta sai 28.08.2014. a määruse ning ilma kaitsjata ei ole selge kohtu positsioon. Kaebaja selgitas, et ta ei saa aru terminitest ega fraasidest. Kaebaja lisas, et ta ootab kaitsjat.

4. Tartu Halduskohus 25.09.2014. a määrusega (tl 19-19p) jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Halduskohus mõistis kaebaja esitatud riigi õigusabi taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohus selgitas, et eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Halduskohus märkis, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Halduskohus selgitas, et uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Halduskohus leidis, et kaebaja oli võimeline iseseisvalt vastama Tartu Halduskohtu 28.08.2014. a määrusele, milles kaebajal paluti kõrvaldada erinevad puudused. Halduskohus selgitas, et usutavad ei ole kaebaja väited selle kohta, et ta ei saanud kohtumäärusest aru, sest kaebuse aluseks olevate asjaolude kirjeldamine, tõendite esitamine, asja läbivaatamise vormi täpsustamine ja riigilõivu tasumine või menetlusabi taotluse esitamine ei vajanud juriidilisi teadmisi.

Halduskohus tagastas A. Maksimovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohus leidis, et esitatud kujul ei ole A. Maksimovi kaebus kohtus menetletav. Halduskohus märkis, et kuigi A. Maksimov on kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajaperioodil kohtule vastanud, leiab kohus, et kaebaja ei kõrvalda esitatud vastusega kaebuses esinevaid puuduseid. Nimetatud vastuses sisaldub sisuliselt ainult riigi õigusabi taotlust. Halduskohus märkis, et kuivõrd kaebaja ei ole toonud välja asjaolusid, millega seoses talle kahju tekkinud on ja millist liiki kahjuga tegemist on, ei ole esitanud vastavaid tõendeid, tasunud riigilõivu ega esitanud taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, siis eeltoodud põhjustel ei ole kaebus sellisel kujul menetletav. Halduskohus selgitas, et arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk taotluste ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste ning taotluste esitamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. A. Maksimov esitas 09.10.2014 määruskaebuse (tl 26), milles märkis, et ta sai 25.09.2014. a määruse ja ta ei ole nõus kohtu arvamusega, et kaebaja eesmärk on kohtu koormamine. A. Maksimov selgitas, et tema eesmärk on see, et vanglas ei rikutaks seadusi. A. Maksimov lisas, et ta ootab kaitsjat.

6. Tartu Halduskohus 16.10.2014. a määrusega (tl 32-32p) jättis A. Maksimovi määruskaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Halduskohus märkis, et kaebajal tuleb kohtule esitada selgelt väljendatud taotlus, millises ulatuses ta Tartu Halduskohtu 25.09.2014. a määrust käesolevas haldusasjas vaidlustab ja missugust lahendit ta taotleb ning miks ta leiab, et 25.09.2014. a määrus on

3 õigusvastane. Lisaks selgitas halduskohus, et kui kaebaja vaidlustab riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmist, siis selles osas on määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba lähtudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 10. Kui kaebaja vaidlustab kaebuse tagastamist, siis selles osas tuleb määruskaebuselt tasuda riigilõiv. Halduskohus selgitas, et kohtule tuleb esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument. Kui kaebaja leiab, et ta ei ole maksejõuetusest tulenevalt võimeline riigilõivu tasuma, tuleb kohtule esitada taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

7. A. Maksimov esitas 02.11.2014 pöördumise (tl 39), mida saab käsitleda puuduste kõrvaldamise avaldusena. 02.11.2014 esitatud puuduste kõrvaldamise avalduses märkis A. Maksimov, et ta sai 16.10.2014. a määruse ja siiani ei ole võimaldatud kaitsjat. Lisaks märkis kaebaja, et rikutud on võrdsuse põhimõtet ning ta ootab kaitsjat. A. Maksimov palus vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest, kuna tal pole tööd ega sissetulekut.

8. Tartu Halduskohus 25.11.2014. a määrusega (tl 46-46p) vabastas A. Maksimovi riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel resolutsiooni p 2 osas; võttis menetlusse kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25.09.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25.09.2014. a määrusele rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 25.09.2014. a määruse resolutsiooni p 1 üle, millega halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks, ja resolutsiooni p 2 üle, millega halduskohus tagastas A. Maksimovi kaebuse.

10. Esmalt kontrollib ringkonnakohus, kas 09.10.2014. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 25.09.2014. a määruse peale on õigesti menetlusse võetud ning lahendab 09.10.2014 esitatud määruskaebuse (I). Seejärel võtab ringkonnakohus seisukoha A. Maksimovi 09.10.2014 esitatud riigi õigusabi taotluse osas (II).

I

11. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. HKMS § 207 lg 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

12. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu 25.09.2014. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, on kaebaja märkinud, et ta ei ole nõus kohtu arvamusega. Lisaks on 02.11.2014 esitatud pöördumises kaebaja märkinud, et siiani ei ole võimaldatud talle kaitsjat. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 25.09.2014. a määruse. Halduskohus vabastas kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 aluselt täielikult riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel resolutsiooni p 2 osas. Lisaks märkis halduskohus, et tulenevalt RLS § 22 lg 1 p-st 10 on määruskaebuse esitamine resolutsiooni p 1 osas riigilõivuvaba. Seega on Tartu Halduskohus 25.11.2014. a määrusega A. Maksimovi määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

4 13. Tartu Halduskohus tagastas 25.09.2014. a määrusega A. Maksimovi kaebuse. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud kaebuse tagastamise alusena HKMS § 121 lg 1 p 2. A. Maksimovile on halduskohtu poolt 28.08.2014. a määruses selgitatud, millised on kaebuses esinevad puudused, mida kõrvaldamata ei ole kaebus menetletav ja antud 10-päevane tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus on õigesti märkinud, et A. Maksimov on määruse venekeelse tõlke kätte saanud 04.09.2014 (tl 13p) ning 10-päevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõppes 15.09.2014. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kuigi A. Maksimov on kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajaperioodil kohtule vastanud, siis ei kõrvaldanud kaebaja 07.09.2014 esitatud vastusega kaebuses esinevaid puudusi ning vastuses sisaldus sisuliselt vaid riigi õigusabi taotlus. Kuna kaebaja ei ole kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuses esinenud puudusi, siis ei saanud halduskohus A. Maksimovi kaebust menetlusse võtta. A. Maksimov ei ole halduskohtult täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks palunud ning halduskohtul ei olnud põhjust täiendava tähtaja andmiseks kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kuivõrd kaebuses esinenud puudused takistavad selle menetlemist, siis oli ringkonnakohtu hinnangul A. Maksimovi kaebuse tagastamine õiguspärane.

14. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis kaebaja riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise.

15. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

16. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus rahuldamata A. Maksimovi määruskaebuse ja muutmata Tartu Halduskohtu 25.09.2014. a määruse A. Maksimovi poolt esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 1) ja kaebuse tagastamise osas (resolutsiooni p 2).

II

17. 09.10.2014 esitatud määruskaebuses ja 02.11.2014 esitatud pöördumises märkis A. Maksimov, et ta ootab kaitsjat. Ringkonnakohus tõlgendab seda kaebaja soovina saada riigi õigusabi määruskaebuse läbivaatamisel. Tartu Halduskohus on 25.11.2014. a määruses jätnud ebaõigesti taotluse tähelepanuta. HKMS § 114 lg 1 kohaselt esitatakse menetlusabi taotlus kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna kaebaja määruskaebus on ringkonnakohtule arusaadav ning riigi õigusabi andmine ei mõjuta määruskaebuse lahendamist,

5 siis on A. Maksimov võimeline oma õigusi määruskaebuse esitamisel ise kaitsma, mistõttu jääb esitatud riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel