Legislator Case Law & Legislation
2-14-57615/5 AI generated

2-14-57615/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-14-57615/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ( TAGASELJAOTSUS )

Legislator headnote

AI generated

2-14-57615/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ( TAGASELJAOTSUS )

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ( TAGASELJAOTSUS )

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 02.12.2014, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-57615 Tsiviilasi Danske Bank A/S-i (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) hagi XXXOÜ ja XXX vastu solidaarselt võlgnevuse, viivise ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 15 000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu, registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, 15015 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Anne-Liis Veski (OK Incure OÜ, e-post: anne-liis.veski@okincure.ee) Kostja I: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX ) Kostja II: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt. 2. Mõista kostjatelt XXXOÜ ja XXX solidaarselt hageja Danske Bank A/S-i (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kasuks välja 29.06.2010 sõlmitud kasutusrendi lepingutest nr XXX ja XXX ning 29.06.2010 sõlmitud käenduslepingutest nr KÄ- XXX -1 ja KÄ-XXX -1 tulenev võlgnevus 14 926,51 (neliteist tuhat üheksasada kakskümmend kuus eurot ja 51 senti) eurot, sealhulgas põhivõlgnevus 11 035 eurot, 16.09.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2225,24 eurot ja kahjuhüvitis 1666,27 eurot. 3. Jätta hagi rahuldamata 73,49 euro nõudes. 4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1.Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate XXXOÜ ja XXX kanda.

2 (3) 4.2. Mõista kostjatelt XXXOÜ ja XXX solidaarselt hageja Danske Bank A/S-i (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kasuks välja menetluskulud 1000 (tuhat) eurot, sealhulgas riigilõiv 650 eurot ja õigusabikulu 350 eurot. 4.3.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused − Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. − Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. − Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. − Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Sellegipoolest peab kohus vajalikuks põhjendada hagi osades nõuetes rahuldamata jätmist ja menetluskulude jaotust. − Hagiavaldusele lisatud nõude arvestustes (lisa 9, t lk 34 ja 35) on hageja kostja võlgnevusena arvestanud lepingul nr XXX tasumata intressi 65,75 eurot ja arvestuslikku

3 (3) intressi 58,94 eurot ning lepingul nr XXX tasumata intressi 16,23 eurot ja arvestuslikku intressi 14,55 eurot. Kohus palus 19.09.2014 määruses hagejal täpsustada intressi arvestust ja selgitas, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 2 kohaselt lähtutakse VÕS § 367 lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Hageja intressi arvestust täpsustanud ei ole. Kohus leiab, liisingulepingu ülesütlemise korral saab hageja nõuda vaid intressi, mis on tasumata ülesütlemise seisuga. Kuna intress on tasu raha kasutamise eest ning liisingulepingu ülesütlemise korral intressi arvestus ei jätku, jätab kohus hagi rahuldamata hageja poolt täpsustamata „arvestusliku intressi“ nõude osas kokku summas (58,94+14,55) 73,49 eurot. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata. − TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldamata jätmine moodustab võrreldes hagi rahuldamisega ebaolulise osa, siis peab kohus TsMS § 163 lg 1 kohaselt õigeks jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. − Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja ei või nõuda täiendavat kulude hüvitamist ega rahalist kindlaksmääramist, v.a juhul, kui tagaseljaotsus tühistatakse või menetlus taastatakse.

/ allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik