1-13-7257/29 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (5) Kriminaalasi nr 1-13-7257

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. november 2014. kohtumaja a Jõgeva Kriminaalasja number 1-13-7257 Kohtunik Liivi Loide Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Pille Maasen Taotlus erakorraline ettekanne I.Z kohta Süüdimõistetu I.Zxxx

isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: ; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada I.Z jätkama õpinguid põhiharidu Vxxxxxx st

andvas õppeasutuses kuni põhihariduse omandamiseni õppetöös ning likvideerida olevad võlgnevused 2014/2015.õ a I poolaasta lõpuks

- .

KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata I.Z-i pöörduda psühhiaatri

Vxxxxxxx lisakohustus vastuvõtule ning ttenähtud r alluda e avile.

KarS § 74 lg 4 alusel pikendada I.Z määr Vxxxxxxx atud katseaega 6 (kuus) kuu võrra.

Menetluskulu, s.o tasu vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo poolt I.Z Vxxxxxxx riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest jätta , riigi kanda.

Edasikaebamise ko

rd

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Jõgeva kohtumaja Tartu Maakohtu

kaudu Tartu Ringkonnakohtule

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

2 (5)

I.Z Vxxxxxxon süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 15.08.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-7257 KarS § 120 järgi ja karistuseks on mõistetud 2 kuud vangistust, KarS § 121 järgi ja karistuseks on mõistetud 4 kuud vangistust ning KarS § 199 lg 2 p 5 järgi

ja karistuseks on mõistetud 5 kuud vangistust. KarS§ 64 lg 1 alusel liideti karistused

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest

mõisteti I.Z-i e 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti I.Z Vxxxxxx Vxxxxx

kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg 11.-12.04.2013.a, s.o 2 päeva vangistust,

karistusaja hulka. I.Z mõistetud karistuse kandmata osa 6 kuud ja 28 päeva

vangistust ei pöörata KarS § 74 lg 1, 3 alusel täitmisele, kui I.Z Vxxxxx 18 kuu jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

KarS § 75 lg 2 p 4 ja p 8 alusel kohustati I.Z jätkama õpinguid kutseõpet ja Vxxxxxxx põhiharidust andvas õppeasutuses kuni põhihariduse koos ametioskustega omandamiseni ning käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalabiprogrammis. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati

ta katseajaks Viru vangla noorte kriminaalhoolduse Tartu piirkonna Jõgeva kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 30.08.2013.a.

23.12.2013.a esitas kriminaalhooldusametnik Pille Maasen kohtule erakorralise ettekande I.Z kohta, kuna hooldusalusel on korduvalt tuvastatud alkoholijoove ja KarS § 75

lg 2 p 4 alusel määratud kohustust isik ei täida. 14.01.2014.a Tartu Maakohtu määrusega kohustati I.Z Vxxxxxx mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel Samuti muutis kohus I.Z-i Vxxxxxxx KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määratud lisakohustust ning

määrata on kohustatud jätkama õpinguid põhiharidust andvas s, et I.Z Vxxxxx õppeasutuses kuni põhihariduse omandamiseni.

20.10.2014.a esitas kriminaalhooldusametnik Pille Maasen kohtule teise erakorralise

ettekande I.Z Vxxxxx kohta, kuna isik rikub talle Tartu Maakohtu 14.01.2014.a

kohtumääruse alusel määratud lisakohustusi. Ettekande kohaselt mõõdeti 03.10.2014.a kell

01:40 Põltsamaal Uus tn 9 I.Z Vxxxxxx alkoholijoobeks 0,33 mg/l kohta. 2014/2015

õppeaastal on I.Z emine õppetöös vähene ning 14 õppeainest on teda Vxxxxx osal

hinnatud kuues õppeaines, millest igaühes on üks positiivne hinne. I.Z Vxxxxxxx

rakendatakse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxs vastavalt Jõgeva maakonna nõustamiskomisjoni 19.11.2013.a otsusele

individuaalõpet. 15.10.2014.a antud kirjalikus seletuses väidab I.Z-i ta ei täida Vxxxxx, et koolikohustust,

kuna tal on targemat teha kui koolis käia, vaja on vahel töötada ja raha teenida. Alkoholi tarvitamist põhjendab isiklike probleemide ja masendusega.

Ettekande kohaselt jätkusid eelmise õppeaasta II poolaastal põhjuseta puudumised õppetundidest, kuid tugivõrgustiku toel suutis I.Z-i võtta ennast nii palju kokku, et Vxxxxx lõpetas 8. klassi. Käesolevalt õpib ta . klassis individuaalõppel ning xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

talle on määratud tugiisik. Sageli veedab I.Z-i õppetööst eemal Vxxxxx viibimise aja õigusrikkumisi toimepanevate noorukitega. I.Z Vxxxxxxx on korduvalt vesteldud kohtu

poolt määratud kohustuste ja kontrollnõuete täitmise kohustuslikkusest ning selgitatud

tagajärgi, mis kaasnevad ükskõikse suhtumisega. Ajaperioodil 03.01.2014.a-19.03.2014.a

läbis I.Z-i kuste arendamise treeningu, mille tagajärjel oleksid Vxxxxx Sotsiaalsete os pidanud tema sotsiaalsed oskused paranema, kuid igapäevaselt rakendab ta omandatut vähesel

määral või üldse mitte. Kontrollnõuete täitmisel on esinenud registreerimisnõude rikkumisi.

I.Z Vxxxxx nul oli I.Z holoogi K. ema sõ määratud konsultatsioon kliinilise psüh Pruulmanni juurde, kuid I.Z ei ilmunud kohale. Kriminaalhooldusametniku ettepanek pöörata karistus täitmisele on tehtud seetõttu, et I.Z Vxxxxx ei ole teinud eelmisel kohtuistungil toimunud arutelust ning kohtumäärusega pandud

3 (5)

kohustuste täitmise kohustuslikkusest vajalikke järeldusi, rikkumised on jätkunud.

Vanglakaristuse täitmisele pööramise korral on tagatud I.Z igapäevane Vxxxxx kooliskäimine ja põhihariduse omandamine, tal katkeb igapäevane suhtlemine õigusrikkumisi toimepanevate isikutega ja us tarbida alkohoolseid jooke. puudub võimal

05.11.2014.a kohtuistungil avaldas kriminaalhooldaja, et I.Z Vxxxxx on toime pannud erinevaid rikkumisi, kuid kõik neist ei ole fikseeritud. Kriminaalhooldaja jääb oma ametlikult ettekandes esitatud seisukoha juurde. Prokurör leidis, et tehtud on piisavalt, et I.Z õigele teele suunata ja kuna see ei Vxxxxxx ole õnnestunud, tuleb toetada kriminaalhooldaja ettepanekut.

I.Z Vxxxxx avalda , mis tegemata, s, et plaanib 9. klassi kindlasti lõpetada ja kõik järgi teha. Õppimine talle raskusi ei valmista. Koolikohustust ei täida, sest tal on vaja raha teenida. I.Z p miseks on selgitas, et ta on suhtes tütarlapsega, kellel on laps ja la se ülalpida raha tarvis. Kool asub I.Z elukohast 3 km kaugusel ja kuna teda autoga ei viida ja buss sel

ajal ei lähe, ei viitsi ta kooli minna. Katseajal toime pandud rikkumisi I.Z

tunnistas, kuid leidis, et tema vaba aeg ei puutu teistesse. I.Z-i Vxxxxx tunnistab, et tulevikuks tal palju plaane ei ole, esmalt tuleb kool lõpetada, siis töökoht vaadata. Ta nõustub,

et ka käitumist tuleb parandada ja kui ta tahaks, siis suudaks normaalselt käituda. I.Z Vxxxxx avaldas, et saab aru, et tal tuleb ravimeid võtta ja avaldas, et on valmis võtma endale kohustuse pöörduda arsti juurde ja alluda ettenähtud ravile. Samuti kinnitas, et saab aru, et kui ta s

eda kohustust ei täida, siis tuleb vangistust kandma minna. Jaxxxx Vxxxxa ema I.Z-i Vxxxxx avaldas, et suhted I.Z-i ole head. Väidetavalt käib I.Z-i saunas pidusid pidamas ja vägivallatseb emaga Vxxxxx pere . Ema tunnistab, et temal I.Z

võim üle ei käi. Tugiisik selgitas, et temal I.Z probleeme ei ole ja I.Z tuleb õppimisega toime, kui ta kooli kohale tuleks. Kaitsja oli seisukohal, et kriminaalhooldaja ettekanne tuleb jätta rahuldamata. Tuvastatud on ainult kaks rikkumist. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumine on fikseeritud ainult ühel korral.

Kaitsja leiab, et I.Z-i käitumise põhjustab tegevusetus ja vähene

tähelepanu. Koolikohustust on I.Z kaitsja hinnangul võimeline täitma. Kaitsja Vxxxxx palub kohtul anda I.Z Vxxxxxxxxveel üks võimalus ja määrata kohustusteks minna ravile ning likvideerida võlgnevused koolis.

KOHTU SEISUKOHT

Kriminaalhooldaja on taotlenud karistuse täitmisele pööramist, kuna I.Z-i Vxxxxx rikub kohustust mitte tarvitada alkoholi ning ei täida nõuetekohaselt koolikohustust. KarS § 74 lg 4

kohaselt kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud

kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni

ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus lei , et kriminaalhooldusametniku ab

esitatud taotlus Vxxxxxxx tuleb jätta rahuldamata ning I.Z-i tuleb määrata täiendavaid lisakohustusi. I.Zx on katseajal mitmel korral tuvastatud alkoholijoove, kuid seda perioodil, kui

kohus polnud alkoholitarvitamise keeldu lisakohustusena kinnitanud. Pärast alkoholi

tarvitamise keelu määramist on kõnealuse keelu rikkumist tuvastatud ühel korral. Ema ja

kriminaalhooldaja sõnul on rikkumisi olnud teisigi, kuid sellekohaseid tõendeid kohtule

esitatud ei ole ja kohtus küsitlemisel ei osanud ka ema seda veenvalt selgitada, millest ta selliseid järeldusi on teinud. Ilma tõenditeta ei saa kohus aga asuda seisukohale, et rikkumine oleks aset leidnud.

4 (5)

Kohtu hinnangul alkoholi tarvitamine I.Z Vxxxxxxprobleemide võib küll olla üheks

põhjuseks konfliktse käitumise põhjuseks on , kuid peamiseks ilmselt I.Z Vxxxxxxx

iagnoositud hüperkineetiline käitumishäire (tl 119) ning vanemate oskamatus selle

diagnoosiga kaasnevaga tegeleda. Kohus peab oluliseks, et I.Z Vxxxxx on tunnistanud oma probleemi muuta ja vaatamata teatavale ebameeldivale ning mõistab, et käitumist tuleb kõrvaltoimele alluda ka ettenähtud ravile avaldanud oma nõusoleku psühhiaatri poole . Ta on

pöördumiseks, kes oskab talle määrata vajalik le allumine võiks aidata u ravi. Ravi I.Z

Vxxxxxx saada abi üliaktiivsuse ja puuduliku tähelepanu sümptomite vähendamisel. Lisaks

medikamentoossele ravile eeldab hüperkineetiliste häiretega tegelemine psühhosotsiaalsete, kasvatuslike ja hariduslike meetmete kasutamist. Seda võimaldab talle individuaalõppega ja tugiisiku abiga xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tugiisik on I.Z toimetulekule andnud

üldiselt positiivse hinnangu. Kriminaalhooldaja esitatust nähtub, et tugivõrgustiku (kool,

lastekaitse, tugiisik, ema) eestvedamisel ja toel suutis I.Z Vxxxxx 8. klassi lõpetada.

Varasema põhjal saab asuda seisukohale, et I.Z on võimeline koolikohustust Vxxxxx täitma, kuid ta vajab selleks tavapärasest oluliselt enam igakülgset abi ja motiveerimist.

Kohus leiab, et I.Z Vxxxxxx on tuleb jätkata koolikohustuse täitmist ja praeguseks tekkinud võlgnevused õppeainetes tuleb kõrvaldada I poolaasta lõpuks. I.ZVxxxxx on ise seda võimalikuks pidanud ja nõustunud ka vastavasisulise lisakohustuse võtmisega

.

Kuna I.Z Vxxxxxxx 18- kohtuotsusega määratud kuuline katseaeg lõpeb 2015.a veebruaris, s.o enne kui on põhikooli lõpp, peab kohus vajalikuks tema katseaega pikendada. I.Z Vxxxxxxon korduvalt rikkunud talle pandud kohustusi, samas on alaealine, kes vajab tavapärasest enam kontrolli, et seaduskuulekalt hakkama saada ning vajab jätkuvalt toetatud

lähenemist põhihariduse omandamiseks. Tagamaks ka tegelikult kohtuotsusega pandud

kohustuste täitmise, s.o põhihariduse omandamise ning ka ravile allumisel selle tulemuste saabumise, on vajalik katseaja pikendamine kuue kuu võrra.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et I.Z Vxxxxx mõjutamine seaduskuulekale

käitumisele võiks hetkel olla veel võimalik saavutada leebemate vahenditega kui seda on reaalne vangistus.

Menetluskulud Tulenevalt KrMS § 45 lg 2 p 1 on kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest kohustuslik, kui

isik on pannud kuriteo toime alaealisena, mistõttu määras kohus I.Z Vxxxxxxx kaitsja.

I.Z Vxxxxx kaitsjana osales na vandeadvokaadi abi Kaja riigi õigusabi korras määratu

Kiilo se ulatuse , kes esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitami kindlaksmääramiseks summas Kohus leidis, et kulu on põhjendatud ja kinnitas 127,20 eurot. selle. KrMS § 180 lg 1 tulenevalt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 sätestab

,

et m tuleb enetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Arvestades asjaolu, et käesolevas menetluses on kaitsja osavõtt kohustuslik tulenevalt süüdimõistetu alaealisusest ning seda, et isikul puuduvad iseseisvad sissetulekud, leiab kohus, et ei ole põhjendatud menetluskulude väljamõistmine süüdimõistetult. Samas tuleb arvestada ka asjaolu, et I.Z Vxxxxx seaduslik esindaja on samas menetluses olnud kannatanu ning

ei ole kohane panna menetluskulude hüvitamist KrMS § 188 sätete alusel ka tema kanda. Eelnevast tulenevalt nda. jätab kohus menetluskulud riigi ka

Kohus lähtub määruse tegemisel § 175 lg 1 p 4, § 180 lg 1, 3, § 427, § 432. KrMS

5 (5) Kohtunik: