4-14-9085/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. detse r 2014

mb il Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-14-9085

Kohtunik Inna Kirsipuu Väärteoasi kaebemenetluses L.N § kvalifitseeritava väärteo LS

227 lg 1 toimepanemises, milles

L.N tunnistati süüdi

LS § 22 järgi ja karistati rahatrahviga

7 lg 1 trahviühikut summas 120 eurot.

Menetlusalune isik L.N isikukood: xxx, xxx

Juhindudes 2, 134, 135 kohus VTMS § 120, § 132 p

O T S U S T A S:

L.N-i kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri

vanemvää peale väärteoasjas rteomenetleja Andres Visnapuu 08.10.2014 otsuse 2440,14,006675 rahuldada.

Tühistada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri vanemväärteomenetleja Andres

Visnapuu 08.10.2014 otsus 006675 osaliselt, teo toimepanemise väärteoasjas 2440,14, asjaolude ning karistuse osas. Teha asjas uus otsus.

Tunnistada L.N LS § 227 lg 1 alusel süüdi selles, L.N

xxx xxx asulasisesel teel kiirusega 40 km/h, mis ületas liikluskorraldusvahendiga (nr.351 suurim kiirus

30 km/h) suurima

. t sõidukiirust mitte vähem kui 10 km/h, rikkudes LS § 50 lg 5 p 3 nõuet

Mõista L.N-ile LS § 22 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest

7 lg 1

karistuseks rahatrahv 15 (viisteist

60 ( ) eurot. ) trahviühikut summas kuuskümmend

Rahatrahv 60 eurot tuleb tasuda 30- edasikaebamise päevase tähtaja jooksul alates

kohtuotsuse koopia kättesaamisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE891010220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr EE932200221023778606

Swedbank või arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal viitenumber 10220145207253. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kohtuotsuse ärakirjad saata

Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri ja le L.N-ile VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni

esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil.

Kohtuotsus jõustub 30 päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, alates kohtuotsuse -

koopia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 30 päevase tähtaja viimane päev langeb - puhkee 30-

või pühapäevale, loetaks päevase tähtaja viimaseks kuupäevaks lähim tööpäev.

MENETLUSE KÄIK

20.09.2014 koostas Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Ilxxx Txxx väärteoprotokolli AB 1005916 L.N-i suhtes selle fakti kohta, et xxx/h

(kiirusmõõturi näit km/h, laiendmääramatus +/ km/h), mis ületas - liikluskorraldusvahendiga (nr.351 suurim kiirus 30 km/h) suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 20 km/h.

Nimetatud teoga rikkus L.N Liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 50 lg 5 p 3. L.N-i tegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 1 järgi. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 20.09.2014. (tl 7)

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Andres Visnapuu tegi 08.10.2014 otsuse väärteoasjas

2440,14,006675, milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga ja tunnistaja UxxxExxx

i ütlustega. Otsuse kohaselt juhtis isik mootorsõidukit 55 +/- 5 km/h, liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirus antud teelõigul 30 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 20 km/h.

Menetlusalune isik rikkus LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS §

227 lg 1 alusel. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati L.N LS § 227 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut summas 120 eurot. Otsuse ärakirja on menetlusalune isik kätte saanud 28.10.2014. (tl 16)

KAEBUS

31.10.2014 saabus Viru Maakohtule L.N-i kaebus tema suhtes 08.10.2014 tehtud otsuse peale väärteoasjas 2440,14,006675.

31.10.2014 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Viru Maakohtul tühistada Ida prefektuuri otsus väärteoasjas 08.10.2014 ja väärteomenetlus tema suhtes lõpetada. Kaebuse esitaja leiab, et otsus ei ole põhjendatud ning rikkumine ei ole tõendatud. Kaebuse esitaja leiab nimelt, et tema süü ei ole kinnitust leidnud kuna foto või video politseipatrull ei suutnud

taasesitamist võimaldava vahendiga näidata talle tema rikkumist. Samuti ei osanud politseinikud öelda, millal toimus kiirusmõõteseadme viimane kalibreerimine. (tl 1-2)

10.11.2014 teatas L.N, et soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. (tl 18)

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr.2440,14,0006675.

Kohtuvälise menetleja esindaja palub kohtul jätta tehtud otsus muutmata kuna kohtuvälise menetleja esindaja, tutvunud menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebusega ja väärteoasjas kogutud tõenditega toimepandud õiguserikkumine , on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt on leidnud kinnitust väärteomenetluse käigus. AS008373, mis omab mõõtevahendi xxx

taatlustunnistust nr. TTRSS-13/00215. Patrulltoimkonna poolt teostati kiirusmõõtmist liikuvast politseisõidukist. Mõõdetav mootorsõiduk (xxx) liikus vastassuunalisel teel politseisõidukile vastu ja liikus üksinda. Kiirust mõõdeti 3 sekundi jooksul ja mõõtmise ajal mingeid segavaid asjaolusid ei olnud. Kiirust mõõdeti asulasisesel teel, hea nähtavusega, valgel ajal, sademeteta kuival, kattega teel ning mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud.

Kiirusmõõteseadme kasutamise käigu, tulemuse ja mõõtmise tehiolude kohta tehti ka vastavasisulised märked „Kiirusmõõturi kasutamise protokollis“. Antud „Kiirusemõõturi kasutamise protokolli“ tutvustati menetlusalusele isikule kohapeal. Kohapeal antud ütlustes menetlusalune isik tunnistas, et juhtis mootorsõidukit liiklusmärgi (lubatud suurima kiiruse 30 km/h) mõjualapiirkonnas kiirusega 40 km/h ning kiirusmõõturi näiduga 55 km/h pole menetlusalune isik nõus, kuna Tema juhtis mootorsõidukit kiirusega 40 km/h. Menetlusaluse isik ja tema kaitsja ei esitanud VTMS § 69 lg.6 järgi antud väärteoasjas vastulauset ja tõendeid, mis välistaks menetlusaluse isiku süüd. Tulenevalt eeltoodust on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et antud väärteoasja tehtud otsus tuleb jätta muutmata. (tl 24- 26)

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt võib

maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõus olnud asja kirjaliku menetlemisega.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS §

7 tulenevalt arutatakse väärteoasja menetlusaluse isiku suhtes ja -st 8 väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus (RKL 3-1-1-16-09; 3-1-1- -11).

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks.

Süüdistus puudutab LS § rikkumist, mis on kvalifitseeritud LS § 227 lg järgi.

50 lg 5 p 3

Kohus tutvus uri kasutamise protokolliga, xxx MDR kiirusmõõt millest nähtub, II

nr.AS008373, seadmele tehtud test 20.09.2014 kell 15.00

, tulemus: töökorras.

Kiirusmõõteseade paigaldus mõõtmise ajal: stat Mõõtmist teostati sõidurajal samas iivil.

vastutuleva objekti suhtes liikuvast patrullautost kiirusega 19 km/h kus 1 . Mootorsõiduk lii

sõidurajal, vastassuunalisel teel, üksinda t mõõdeti ca 3 sekundi jooksul, sirgel . Kiirus teelõigul ja mõõtmisel segavaid faktoreid ei esinenud.

Seadme helisignaal

i kohta märkused puuduvad. Kiiruse mõõtmisel oli seadme lugem km/h, s +/- 5 km/h,

20 km/h. laiendmääramatu sõidukiiruse ületamine mitte vähem, kui

Fikseeritud näitu näidati juhile. Menetlusalune isik andis allkirja protokolliga tutvumise kohta. Tunnistajaks on kaasatud Ix xxx (tl 9) xx

Kohus märgib, et seadme helisignaali e Doppleri signaali kohta info puudumine on olulise tähtsusega kiirusmõõteseadme usaldusväärsuse kinnitamiseks.

Samas märgib kohus, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll on peamine tõend

(vahepeal ainuke otsene tõend) kiiruse ületamise rikkumise tuvastamiseks ja selle tõendi usaldusväärsust tuleb eriti hoolikalt kontrollida. See on eriti aktuaalne siis, kui menetlusalune isik eitas oma süüd kindlalt kogu menetluse käigus. Kohus märgib ka sedagi, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud andmeid on võimalik teatud määral kontrollida mõõtmise juures viibinud politseinikest tunnistaja ütlustega ( antud juhul tunnistaja on politseiametnik I. Tšxxx ).

Vastavalt VTMS § 31 lg 1 järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse seadustikus sätestatud erisusi arvestades.

KrMS § 63 lg 1 kohaselt kuuluvad tõendite hulka kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus.

Liiklusjärelevalve teostamise

ja kiiruse fikseerimise tulemusena koostatud

kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on KrMS § 63 lg 1 mõttes lubatud tõend, nimelt

„muu dokument“, mille koostamine ja nõuded on kehtestatud õigusaktiga, Vabariigi Valitsuse

16.06.2011 määrusega nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi . mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ teises peatükis (§§ 5

-10). Vastavalt VV määruse nr.78 § 9 lg 2 p 3 ei tohi mõõtmisel tekkiv Doppleri helisignaal olla katkendlik ja selle helikõrgus ei tohi muutuda hüppeliselt. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 1 on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

Seega on kohus seisukohal, et kuna helisignaali kohta info puudumine on olulise tähtsusega, ei ole mõõtmine jälgitav Mõõteseaduse § 5 lg 1 valguses, mistõttu ei saa mõõteseadme tulemust pidada usaldusväärseks. Ei ole välistatud, et konkreetse mõõtmise ajal võiks Doppleri signaal olla katkendlik või on esinenud hüppelisi helikõrguse muutusi. Sel juhul ei oleks mõõtmine toimunud vastavalt metoodikale, sest rikutud oleks metoodika nõue, mis on sätestatud VV määruse nr.78 §

-s 9 lg 2 p 3- signaal ei tohi olla katkendlik ega esineda helikõrguse hüppelisi muutusi.

KrMS § 7 lg 3 alusel tuleb kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks.

Riigikohus on otsuses nr.3-1-1-41-10 märkinud, et kui kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud puudulikult (otsuses peeti silmas just nimelt Doppleri helisignaali), tuleb hinnata täiendavaid tõendeid. Kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb põhimõttest in dubio pro reo lähtuvalt tõlgendada süüdistatava kasuks.

Käesoleval juhul leiab kohus, et kuna kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ei saa pidada usaldusväärseks, jätab kohus selle kõrvale ja uurib asjas teisi tõendeid.

Tunnistaja, politseinik Uxxxs Exxxi, ütlustest nähtub, et ta teostas 20.09.2014 liiklusjärelevalvet politseisõidukist, mille kiirus oli 19 km/h. Lubatud sõidukiirus antud xxx

teelõigul oli 30 km/h. Teisi sõidukeid teel ei olnud ning samuti puudusid kiiruse mõõtmist segavad asjaolud. Rikkujaks osutus L.N, kes juhtis mootorsõidukit xxx. Rikkuja ei nõustunud Stalkeri näiduga vaid väitis, et nägi politseipatrulli kaugelt ning sõitis oma spidomeetri järgi kiirusega 40 km/h. Kuna rikkuja ei olnud nõus oma rikkumisega, koostasid politseiametnikud talle väärteomenetluse protokolli. (tl 14-15) Mõõtmise asjaolusid võib kontrollida tunnistaja ütluste kaudu.

Siinjuures juhib maakohus tähelepanu järgmisele asjaolule. Mõõtmise protsessi kaasatud tunnistaja I. Txxx ei olnudki tegelikult tunnistajana üle kuulatud, vaid astus menetlusse samal päeval hoopis kohtuvälise menetleja rollis, koostas väärteoprotokolli ja kuulas üle mõõtmist teostanud politseiametnik U. Ehalaasi ( tl 14). Tunnistajana on üle kuulatud U.

Exxx, mõõtmist teostanud politseinik, kes andis ütlusi, et teisi sõidukeid teel ei olnud, puudusid kiiruse mõõtmist segavaid asjaolusid. Kohus märgib, et Doppleri signaali olemasolu või puudumise või selle olemuse kohta ei ole tunnistaja ütlusi andnud, samuti ka selle kohta, mis oli see põhjus, millel otsustati jätta protokolli fikseerimata Doppleri signaali puudutavaid asjaolusid. Hinnates kogumis kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistaja U. E ütlusi leiab xxx

maakohus, et tunnistaja ütlustega ei ole võimalik kinnitada Doppleri signaali õigsust ega lükata see ümber. Maakohus leiab, et konkreetses asjas Doppleri signaaliga seotud asjaolude väljaselgitamine nö tagantjärgi ei too menetlusse rohkem selgust, sest kohtul ei saaks tekkida tõsikindlat veendumust Doppleri signaali olemuse kohta, tuginedes ainult tunnistaja ütlustele

( seda juhul, kui tunnistaja kinnitaks Doppleri signaali olemasolu kohtuistungil). Kohus lähtub sellest, et liiklusjärelevalve käigus teostatakse päevas kümneid kiiruse mõõtmisi.

Kohtul ei ole ühtki mõistlikku põhjust arvata, et nüüd tagantjärgi mitme kuu möödumisel saaks tunnistaja usaldusväärselt kinnitada just konkreetset mõõtmist puudutavat Doppleri signaali olemust. Kohus leiab, et juhul kui kiirusmõõteseadme protokollis ei ole Doppleri signaali kohta andmeid fikseeritud ning kohtueelse uurimise käigus ei ole tunnistaja selle kohta ütlusi andnud, ei ole hilisemal ajal enam võimalik seda asjaolu usaldusväärselt tuvastada. Kohaldamisele kuul

ub sel juhul KrMS § 7 lg 1 säte – kõrvaldamata kahtlused tõlgendatakse isiku kasuks.

Menetlusalune isiku ülekuulamise protokollist nähtuvad menetlusaluse isiku omakäelised ütlused: tee tänavat, kus liiklusmärk piiras kiirust kuni 30 km/h, kiirusega 40 km/h, mind xxx

peatas politseipatrull, mida märkasin juba kaugelt ning sellepärast ma sõitsin reegleid rikkumata. Mind peatas politseipatrull, kutsus mind autosse ning demonstreeris mulle kiirust seadme tablool 65 km/h. Ma ei ole nõus selle näiduga, kuna ma sõitsin kiirusega 40 km/h.“ (tl 12) , tõlge tl

Väärteoprotokollist nähtub, et antud teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus piiratud liikluskorraldusvahendiga nr 351. (tl 7-8)

Tulenevalt Majandusja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrusest nr.12

„Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 9 lg 1 p 30 kohaselt märk 351 „Suurim kiirus” keelab sõita suurema sõidukiirusega (km/h), kui märgil näidatud.

LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et isik juhtis mootorsõidukit teelõigul eelnimetatud liiklusmärgi 351 mõjualal maksimaalse sõidukiiruse piiranguks o , mille li 30 km/h.

Vaidlus puudutab asjaolu, kas isik

ületas suurimat lubatud sõidukiirust.

Tunnistaja ütluste kohaselt oli sõiduki kiiruseks 55 km/h (tl 14-15), menetlusaluse isiku ütluste kohaselt 40 km/h Ütlused ühtivad selles osas, et aset leidis (tl 11-12). lubatud sõidukiiruse ületamise fakt. Seega hinnates tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlusi kogumis, loeb kohus tuvastatuks, et kinnitamist on leidnud süüteo toimepanemine. Nö vaidlus „sõna sõna vastu“ puudutab asjaolu, mis käsitleb kiiruseületamise ulatust. hus on veendumusel, Ko

et kaebuses esitatud väited, mille kohaselt eitab kaebuse esitaja igasugust õigusrikkumise toimepanemist, on ennast õigustavad ja eesmärgiga vabaneda vastutusest. Antud väärteoasjas piirdus kohtuväline menetleja kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli koostamisega, jättes rikkumise salvestamata, milles ei näe kohus menetlusõiguse rikkumist. Jättes rikkumise salvestamata võtab kohtuväline menetleja endale riski, et teatud juhtudel võib kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistajate ütluste kogum osutuda vastuolude kõrvaldamisel ebapiisavaks.

Käesoleval juhul ei ole aga liiklusjärelevalvetoimingu salvestamata jätmine menetlust mõjutanud selliselt, et kohtul oleks alust jõuda seisukohale, et rikkumine ei ole usaldusväärselt tõendatud.

Kohus on seisukohal, et menetlusalune isik on ise tunnistanud oma rikkumist 10 km/h ulatuses, mistõttu ei ole vaidlust selles, et tegemist on LS § 227 lg 1 mõistes lubatud sõidukiiruse ületamisega. Kuna isik ise on tunnistanud rikkumist 10 km/h ulatuses, leiab kohus, et sellises määras on ka isiku rikkumine. Sõidukiiruse ületamine suuremal määral on tõstatanud kohtus kahtlused, mis tähendab, et seda tuleb tõlgendada isiku kasuks.

Kaebuse esitaja leiab muuhulgas oma kaebuses, et kiirusmõõtur võis olla nõuetekohaselt taatlemata.

Kohus peab vajalikuks märkida järgnevat:

Majandusja kommunikatsiooniministri 12. detsembri 2006. a määruse nr 104

"Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu,

mõõtevahendite olulised ja õuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite erin

taatluskehtivusajad" § 5 lg 1 kohaselt on eri liiki mõõtevahendite taatluskehtivusajad on esitatud lisa 2 tabeli kolmandas veerus. Lisa 2 jrk.nr.8.2 kohaselt on oleva k , mille veapiir taatlemisel liiklusjärelevalveks iirusmõõturi kaudsel meetodil laboritingimustes: kiirustel kuni 100 km/h ± 1 km/h ja kiirustel üle 100 km/h ± 1 % mõõtevahendi näidust, 1 aasta.

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt on mõõtevahendi taatlustunnis nr.TTRSS-13/00215. Nimetatud taatlustunnistuse on kohtuvälise menetleja esindaja lisanud oma vastusele. Mõõtevahendi taatlustunnistusest nähtub, et mõõtevahend on taadeldud

04.11.2013, seega kehtis taatlustunnistus kuni 03.11.2014 ja oli kiiruse mõõtmise hetkel taadeldud n

õuetekohaselt. (tl 27) Kuna aga kohus kiirusmõõteseadme näitu käesolevas asjas ei arvesta, ei ole selle taatlemine käesoleval juhul oluline.

Tulenevalt eelpooltoodust leiab kohus, et tunnistaja ja on menetlusaluse isiku ütlustega

tõendatud, et juhtis L.N 20.09.2014 kell 15.50 xxxkiirusega 40 km/h, kui antud teelõigul oli suurim lubatud kiirus 0 km/h, ületades seega kiirust mitte vähem kui

10 km/h.

LS § 227 lg sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 3 .

0 trahviühikut

Seega pani menetlusalune isik toime LS § 227 lg sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest

0 km/h, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 3

0 trahviühikut.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Käesoleval hetkel on kohus tuvastanud, et leidis aset rikkumine, mis on karistatav väärteona

Liiklusseaduse alusel. Seega on tuvastatud koosseisupärane tegu. Isik on tunnistanud oma rikkumist.

Kohtuväline menetleja on rikkumise õigesti kvalifitseerinud LS § 227 lg 1 järgi.

Seega kohu

s ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Menetlusõiguslikke , mis tooksid kaasa väärteomenetluse otsuse tühistamise olulisi rikkumisi ja väärteomenetluse lõpetamise, kohus ei tuvastanud.

KARISTUS

08.10.2014 etleja otsuse, millega

tegi kohtuväline men L.N tunnistati süüdi LS §

227 lg 1

120 eurot. järgi ja karistati rahatrahviga trahviühikut, summas

Kaebuse esitaja palus tühistada väärteootsus täis ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus järgmistel põhjendustel: ole põhjendatud ning rikkumine ei ole tõendatud. Kaebuse otsus ei esitaja leiab, et tema süü ei ole kinnitust leidnud kuna politseipatrull ei suutnud foto või video taasesitamist võimaldava vahendiga näidata talle tema rikkumist. Samuti ei osanud politseinikud öelda, millal toimus kiirusmõõteseadme viimane kalibreerimine.

Kohtuväline menetleja leiab, et otsus jätta muutmata. Kohtuväline menetleja põhjendab tuleb end järgnevalt: menetlusaluse isiku poolt toimepandud õiguserikkumine on leidnud kinnitust väärteom luse käigus iirusmõõteseadme kasutamise käigu, tulemuse ja enet . Nimelt on k

mõõtmise tehiolude kohta tehtud vastavasisulised märked „Kiirusmõõturi kasutamise protokolli“. Antud „Kiirusemõõturi kasutamise protokolli“ tutvustati menetlusalusele isikule kohapeal. tunnistas Kohapeal antud ütlustes menetlusalune isik, et juhtis mootorsõidukit liiklusmärgi (lubatud suurima kiiruse 30 km/h) mõjualapiirkonnas kiirusega 40 km/h ning kiirusmõõturi näiduga 55 km/h pole menetlusalune isik nõus, kuna Tema juhtis mootorsõidukit kiirusega 40 km/h.

Kohus leidis, et toime on pandud süütegu, milles ei esine teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

LS § 227 lg sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 20 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 3 .

0 trahviühikut

Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt L.N ei ole karistusregistrisse kantud. (tl 28)

Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest.

Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. (RKKKo 3-1-1- 58-13 p.8)

LS § 227 lg keskmine määr on trahviühikut. Kohtuväline menetleja on oma otsusega määranud rahatrahvi trahviühiku ulatuses e maksimaalses määras .

Riigikohtu praktikas (RKKKo 3-1-1-43-06 p.13.1) on rõhutatud järgnevat: „Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga is

ik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“

Riigikohtu praktikas (RKKKo 3-1-1-14-07, p.6 : ) on öeldud järgnevat „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel

kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“

Kohus leiab, et süü LS § 227 lg 1

L.N-i järgi ettenähtud väärteos on keskmises määras, arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid. Kohus leiab, et tõendatu d on kiiruse ületamine 10 km/h võrra, mis on LS § 227 lg 1 mõistes keskmises määras. Isikul puuduvad varasemad karistused joobes juhtimise või kiiruseületamise eest.

Seega tuleb karistuse määramisel arvestada rikkumise ulatust ja isiku süüd.

Kohus leiab,

1 puhul et kiiruseületamise km/h puhul on tegemist rikkumisega LS § 227 lg keskmises määras, sest LS § 227 lg sätestab sanktsiooni mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 0 km/h. Kohus on seisukohal, et kuna kiiruseület amine

on keskmises määras, vastab ka isiku süü keskmisele määrale. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine.

KOHTU MEE™ED

L.N-i . Kohtuvälise menetleja kaebus tuleb rahuldada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Andres Visnapuu 08.1 nr.2440,14,006675 tuleb ja asjas teha uus 0.2014 otsus väärteoasjas tühistada

otsus. Määrata L.N-ile LS § 227 lg 1 rikkumise eest karistuseks rahatrahv 15 trahviühikut, s.o 60 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik