1-13-2095/53 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

Kriminaalasi nr 1-13-2095

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. detsember 2014, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-13-2095 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

Enjar Malm

Tõlk

Prokurör Tatjana Šibajeva

Elle Karm Kohtuasi Viru vangistusest tingimisi enne Vangla materjalid S.B tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Kaitsja S.B, isikukood , Eesti Vabariigi XXX kodanik, rahvuselt venelane, haridus, elukoht xxxx põhi Karistuse kandmise algus 30.01.2012 ja

lõpp 30.01.2016

v.-adv. vanemabi Heiki Kuningas

RESOLUTSIOON

Jätta S.B gistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. van

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid (asukoht Riia 4, 51004 Tartu) kasuks 162 (ükssada kuuskümmend kaks eurot, s.h on bemaks 20%, s.o 27 eurot) eurot v.-adv. vanemabi Heiki Kuningase poolt käi määratud korras süüdimõistetu S.B kaitsjana osutatud õigusabi eest.

2 KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista S.B lt - menetluskuluna kaitsjatasu 162 (ükssada kuuskümmend kaks) eurot riigituludesse v.-adv. vanemabi Heiki Kuningase poolt

osutatud õigusabi eest.

S.B tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr EE891010220034796011 või Swedbankis nr EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 20.10.2014 Viru Maakohtule materjali

d kinnipeetava S.B vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. S.B käesoleval ajal karistust Viru Maakohtu 08.03.2013 kannab kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § – 2 järgi ning talle 199 lg 2 p 4,5,7 25 lg mõisteti karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati S.B karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 09.02.2011 10.02.2011, s.o kokku 2 (kaks) – päeva ja lõplikult kuulub S.B kandmisele 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust Viru Maakohtu 25.09.2012 otsusega mõistetud karistus 4 (neli) aastat vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti S.B le 4 (neli) aastat vangistust. S.B - karistuse algus on 30.01.2012.

S.B on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, vanglakaristust kannab ta teist korda (esimest korda alaealisena). neli. Varasemalt on Kehtivaid väärteokaristusi on kinnipeetaval kinnipeetav toime pannud röövimisi, varguseid ning avaliku korra rikkumise vägivalda kasutades. Erinevat liiki kuritegude toimepanemine näitab seda, et oht ühiskonnas on suurem,

kuna S.B ei vali kuritegude toimepanemisel liiki, aega ega kohta. Viimase kuriteo pani isik toime katseajal. S.B käitumist ja kuritegusid iseloomustab grupiviisilisus ning vägivallaga ähvardamine. Kuritegude soodusteguriks on kindla igakuise sissetuleku puudumine, puudulik majandusliku toimetuleku oskus, mõnuainete kuritarvitamine ning mõjutatavus kriminaalse tutvusringkonna poolt. Kinnipeetav on osalenud ajavahemikul 23.10.2012-16.11.2012 sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“. Ta on töötanud ajavahemikul 08.03.2013- -06.01.2014 24.09.2013 tootmistööl ja ajavahemikul 24.09.2013 toidujagajana, mille käigus omandas tööharjumuse. Kinnipeetav on omandanud vangistuses riigikeele taseme B1, osates riigikeeles suhelda igapäevastel teemadel. Ajavahemikul 24.09.2013-20.12.2013 osales isik xxxx tugigrupis. sõltuvusprobleemidega tegelevas Ajavahemikul 05.03.2014-14.05.2014 osales kinnipeetav sotsiaalprogrammis xxxx. Alates 25.08.2014 paikneb kinnipeetav avavangla osakonnas ning soodustusena on alates 01.09.2014 kohaldatud tema suhtes xxxx, kus

järelevalveta liikumist õppimise eesmärgil õpib mäetöö ta erialal. enam kui 2 Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud aastat 10 kuud tal veel enam kui 1 aasta 1 kuu vangistust. ja kanda jääb

3 Kinni vangistuse jooksul. peetaval S.B puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused

Vabanemisel asub kinnipeetav elama oma isa G B 3-toalisesse korterisse aadressile xxxx, kus elavad isa ja viimase elukaaslane. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on korter kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud. S.B le on ettenähtud oma tuba. S.B - omandas põhiha , alustades seejärel õpinguid alguses õppis keevi riduse xxxx xxxx, kus tajaks, seejärel ehitust ja lõpuks elektrikuks, jättes erialaõpingud erinevatel põhjustel pooleli.

Avavanglas olles on kinnipeetav xxxx , mida saab ka uuesti alustanud õpinguid mäetöö erialal võimaliku vabanemise korral jätkata. Kinnipeetav on sooritanud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil ja võlgade tasumiseks. Vabanemisel kinnipeetaval eriala, tööoskused ning kindel töökoht puuduvad. S.B soovib tulevikus ise endale tööandjaks olla.

Vabanemisel on isikut nõus majanduslikult toetama isa Georgi S.B. Täitise andmetel on isikul kindel. Vangistuses tasumata nõudeid summas 2225,92 eurot, mille täitmine ei ole läheb kohustuslikult igakuiselt isiku sissetulekutest 50% hagide maksmiseks.

Pereliikmetest on kinnipeetaval isa G B ja vend I B kriminaalkorras karistatud. Lisaks on isiku lähedasteks isa elukaaslane L K ja vend A B. Pereliikmete omavahelised suhted on toetavad. S.B omab kriminaalset tutvusringkonda sõprade näol, kellega on koos pannud toime kuritegusid. Lähedaste sõnul ei ole kinnipeetaval korralikke sõpru, kes teda vabadus Kinnipeetav on kuritarvitanud alkoholi, pannud es positiivselt mõjutaksid. alkoholijoobes olles toime kuritegusid. Samuti on ta alkoholijoobes olles käitunud vägivaldselt. Alkoholi sõltuvust ei ole diagnoositud. Isik on motiveeritud loobuma lõplikult

alkoholi tarvitamisest. Narkootikumide tarvitamist alustas S.B 16 aastaselt. Ta on tarvitanud amfetamiini, heroiini, metadooni, ecstasyt ja kanepit. Tal on diagnoositud sõltuvus amfetamiinist ja kanepist. Kinnipeetav on narkootikume süstinud, kuid enamasti manustas neid suu kaudu. Vahetult enne vangistust isik narkootikume oma sõnul ei tarvitanud. Kinnipeetav on läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni faasi vangistuses olles. Isikule on tehtud ettepanek asuda sõltuvusravile xxxx rehabilitatsioonikeskuses, millest isik keeldus põhjendusel, et on olnud piisavalt kaua ilma narkootikume kasutamata ja saab vabaduses narkootikumide tarvitamisest hoidumisega hakkama. Kinnipeetav on nüüd oma sõnul täiskasvanumaks saanud ja mõtleb rohkem tegude tagajärgedele. Vangistuses on isik näidanud ennast igati positiivselt, kontrollides ja analüüsides oma emotsioone. Eesmärgid tulevikuks on ebamäärased. Vanglateenistuse ametnikega suhtleb isik viisakalt ning probleeme temaga ei ole. S.B soovib edaspidiselt elada õiguskuulekalt. Ohus on inimesed, kellega S.B tekib konflikt. Samuti võib S.B inimestelt vara kättesaamiseks kasutada füüsilist või vaimset vägivalda. Kinnipeetava puhul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 72% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 49%. Tulenevalt eeltoodust ei toeta Viru Vangla S.B ennetähtaegset vabanemist. S.B ennetähtaegse vabanemise korral teeb Viru Vangla ettepaneku määrata talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud lisakohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses G B korteril aadressil xxxx märgib, et kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. töötab, ku on töötu. G on nõus G B id L K B toetama S.B vanglast vabanemisel nii materiaalselt kui ka moraalselt. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole S.B kindlat töökohta ja eriala, töökogemused tal

puuduvad. Kinnipeetavat, kes on 22 aastane, on karistusregistri andmetel juba 6 korda kriminaalkorras karistatud, neist kaks korda esimese astme kuritegude eest. Korduvalt on isik sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Varasemalt on uue kuriteo ta sooritanud katseajal. Kriminaalhooldusametnik teeb riskide maandamiseks ettepaneku panna

4 kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud ,4,7,8 kohustused.

S.B ise soovib a vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaned ja lõpetada õpingud, et minna erialasele tööle. Kinnipeetava väitel saab ta toitjakaotuspensioni, sest tal ei ole ema. Pensioni suurus on 140 eurot. Kinnipeetava sõnul on ta selle vangistuse ajal mitmeid programme läbinud ja neist on kasu olnud. Isiku sõnul õpib ta praegu Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses, kus õppida on jäänud veel 2,5 aastat. Sel korral ta katseaega ei rikkunud.

Prokuröri abi Elle Karm oli seisukohal, et S.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole praegu põhjendatud. S.B on varem kriminaalkorras karistatud 6 korda. Viimase kuriteo, mille eest ta praegu karistust kannab, pani ta toime katseajal. See näitab, et ta ei suuda katseajal täita kontrollnõudeid ja mitte jätkata kuritegude toime panemist. Esimesel korral, kui talle vangistus kohaldati, oli S.B alaealine. Kõik toimepandud kuriteod on erineva iseloomuga, mis teeb S.B käitumise raskesti prognoositavaks. Konfliktolukordades n on ta vägivaldne. On hea näha, et S.B o vangistuses olles olnud seaduskuulekas, omandanud palju kasulikke oskusi ja omandab eriala. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemine on erandlik ja prokurör ei leia, et S.B puhul neid erandlikke asjaolusid oleks, et ta peaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanema.

Kaitsja oli teistsugusel arvamusel kui vangla ja prokurör. Iseloomustuses on antud S.B isiku ülevaade seisuga enne viimast kuritegu. Nüüdseks on S.B juba vangistust kandnud üle 2 aasta. Ta on selle perioodi jooksul mitmeid erinevaid sotsiaalprogramme läbinud. Vanglal on suur usaldus S.B vastu, sest ta on avavanglas, kus tal on järelevalveta liikumine, et õppida kutsehariduskeskuses. See asjaolu viitab sellele, et isiku ohtlikkus peab olema väga madal, isegi olematu. Kui isik on ohtlik ja potentsiaalselt võib suvalisel ajal uue kuriteo toime panna, siis järelevalveta liikumist vangla kindlasti ei lubaks. S.B ütles, et eelmise vangistuse ajal ta ühtegi sotsiaalprogrammi ei läbinud, nüüd on aga neist talle kasu olnud. Ta on osalenud ka sõltuvusprobleemidega tegelevas tugigrupis. Mis puutub narkootilistesse ainetesse ja alkoholi, siis on S.B üle 2 aasta nendest eemal olnud. Sellest johtuvalt saab järeldada, et huvi ja vajadust või soovi tal nende järele ei ole, seda enam, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel pannakse talle kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. S.B on varasemalt eelistanud tegutseda mõtlemata tagajärgedele. Nüüd on tema mõtlemine muutunud, ta mõtleb rohkem tegude tagajärgedele. Vangistuses on isik näidanud end igati positiivselt, kontrollides ja analüüsides oma emotsioone, mis tähendab seda, et spontaanne ja järelemõtlematu käitumine on tema jaoks minevik. Kui isik oleks ohtlik, siis on ebatõenäoline, et ta võib ilma

kontrollita avavanglas liikuda. Mis puutub tema tulevikku, siis esmalt ta omandab eriala, õppida on tal jäänud 2,5 aastat ja kui ta on eriala omandanud, siis on tal võimalus sel erialal tööle hakata. Tal on moraalne ja materiaalne tugi isa näol ja ta saab ise ka toitjakaotuspens , mis pole küll ioni suur summa, kuid siiski tähelepanuväärne. Kokkuvõtvalt oli kaitsja arvamusel, et esinevad alused selleks, et S.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

5 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu prokuröri , kaitsja, tutvunud arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, lei

ei kuulu vangistusest ab, et süüdimõistetu S.B tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 6-l korral kriminaalkorras karistatud, sh korduvalt on teda karistatud reaalsete vanglakaristustega. Kinnipeetavat on valdavalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, sealhulgas 2-l korral esimese raskusastme varavastase kuriteo e eest. – röövimis S.B kannab käesoleval ajal lisaks Viru Maakohtu 08.03.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,5,7 – 25 lg 2 järgi mõistetud

karistus (kokku 5 ele, ka Viru Maakohtu 25.09.2012 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,10 järgi kuriteoepisoodi), s.o esimese raskusastme varavastase kuriteo eest mõistetud 4 aastast vangistust. Kuritegude toi majanduslikud mepanemist on soodustanud sõltuvusprobleemid, raskused . Eel , et ning mõjutatavus (kuriteod on toime pandud grupi poolt) toodust järeldub varasem karistused, aga ka karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine, ei ole ad kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju S.B avaldanud. on alkoholi kuritarvitanud, tal on diagnoositud narkosõltuvus, mis kahtlemata on uue kuriteo toimepanemise riskifaktori ks. Arvestades poolt toimepandud kuritegude te S.B asjaolusid, ei vastaks kohtu hinnangul vabastamine vangistusest tingimisi käesoleval ajal tema enne

, samuti ka Kohtu tähtaega ühiskonna õiglustundele ristuse mõistmise eesmärkidele. arvates eksisteerib reaalne oht, tarvitades ja majanduslikesse raskustesse et sõltuvusaineid sattudes, samuti suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega,

arvestades mõjutatavust, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kindel elukoht, samuti moraalset ja materiaalset toetust pakkuv perekond, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Viru Vangla ei toeta S.B tingimisi ennetähtaegset

vabastamist, sest tõenäosus, et ta paneb järgneva 2 aasta jooksul toime uue mittevägivaldse kuriteo on 72% , mis

ja uue vägivaldse kuriteo on 49% on kõrge risk. puudub S.B gara tema majanduslikku toimetulekut. nteeritud töökoht, mis võib raskendada Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabast Kohus leiab, et S.B amist. suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal Kohus tunnustab S.B selle eest, et ta on käesolevat ei esine.

vangistust k e suunas muutnud ning et tal ei ole andes oma käitumist oluliselt paremus distsiplinaarkaristusi vangistuse jooksul. Samas ei kaalu kohtu hinnangul S.B positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid kohus peab kaalukamateks KarS -

§ 76 lg s 3 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. vanemabi Heiki Kuningas, kelle taotluse kohase eurot. Kohus peab seda summat lt kulus õigusabi osutamiseks 162 põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 3

0.12.2014 kohtumääruse RESOLUTSIOON

6 1. Viru Maakohtu 2. detsembri 2014

määrus S.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta jätta muutmata. 2.

Määruskaebus jätta rahuldamata. ed 3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & , sh käibemaks 16 Partnerid kaudu 96 eurot eurot, advokaat Heiki Kuningale määruskaebemenetluses S.B le riigi õigusabi - osutamise eest. 4. luskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Heiki Mõista S.B lt välja menet - Kuninga p eest 96 eurot riigituludesse. oolt osutatud õigusabi 5. - ja Tolliameti S.B

tasuda väljamõistetud summa Maksu arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber ja selgitus „ 99914700046335 S.B , 1 kulud“. -13-2095, menetlus

6. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.