3-14-51478/17 · 3-14-51478/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(5)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-51478 Haldusasi Pärnu mnt 67A OÜ kaebus Tallinna Ettevõtlusameti 13. märtsi 2014. a korralduse nr 5-1.8/216 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja –Pärnu mnt 67A OÜ, volitatud esindaja advokaat Vahur Kivistik Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Jaan Lindsaar Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 2. jaanuaril 2015.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Ettevõtlusamet kohustas 24.09.2013 korraldusega nr 5-1.5/624 (edaspidi ka 24.09.2013 korraldus) Pärnu mnt 67A OÜ-d esitama reklaamimaksualased maksudeklaratsioonid 5 tööpäeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. Korralduse põhjenduste kohaselt eksponeeris Pärnu mnt 67A OÜ Tallinnas aadressil Pärnu mnt 67A reklaami alates 2011. a juulist. 2. Tallinna Ettevõtlusamet kohustas 23.10.2013 korraldusega nr 5-1.8/710 (edaspidi ka 23.10.2013 korraldus või esimene sunniraha korraldus) Pärnu mnt 67A OÜ-d tasuma sunniraha 1000 eurot hiljemalt 7 tööpäeva jooksul arvates korralduse saamise päevast põhjusel, et Pärnu mnt 67A OÜ ei täitnud 24.09.2013 korraldust. 3. Tallinna Ettevõtlusamet kohustas 13.03.2014 korraldusega nr 5-1.8/216 (edaspidi ka 13.03.2014 korraldus või vaidlustatud korraldus) Pärnu mnt 67A OÜ-d tasuma sunniraha 1500 eurot hiljemalt 7 tööpäeva jooksul arvates korralduse saamise päevast põhjusel, et Pärnu mnt 67A OÜ ei täitnud 24.09.2013 korraldust. 4. Pärnu mnt 67A OÜ esitas 17.04.2014 Tallinna Ettevõtlusametile vaide 24.09.2013 korralduse, 23.10.2013 korralduse ja 13.03.2014 korralduse kehtetuks tunnistamiseks. 5. Tallinna Ettevõtlusamet palus 19.05.2014 kirjaga Pärnu mnt 67A OÜ-l esitada põhjendatud taotlused tähtaja ennistamiseks 24.09.2013 korralduse ja 23.10.2013 korralduse vaidlustamise osas. Pärnu mnt 67A OÜ esitas 29.05.2014 täiendavad selgitused.

2(5) 6. Tallinna Ettevõtlusamet tagastas 04.06.2014 otsusega nr 5-5/301.2 Pärnu mnt 67A OÜ vaide 24.09.2013 korralduse ja 23.10.2013 korralduse kehtetuks tunnistamise osas. Riigikohtu seisukohtadele asjas nr 3-3-1-24-12 tuginedes leidis Tallinna Ettevõtlusamet, et on nimetatud korraldused maksukorralduse seaduse (MKS) § 531 lg 4 alusel Pärnu mnt 67A OÜ- le kätte toimetanud. Mõlemad korraldused edastati Pärnu mnt 67A OÜ-le lihtkirjadena ning Pärnu mnt 67A OÜ-le on selle kohta esitatud ka korralduste Eesti Postile üleandmist kinnitavate saatelehtede koopiad (24.09.2013 korraldus on postitatud 26.09.2013 ja 23.10.2013 korraldus on postitatud 23.10.2013). Tuginedes Riigikohtu lahenditele nr 3-3-1- 75-07 ja 3-3-1-100-10 asus Tallinna Ettevõtlusamet seisukohale, et maksuhaldur ei pea tõendama, kas korraldused reaalselt pandi Pärnu mnt 67A OÜ postkasti ning et Pärnu mnt 67A OÜ peab ise vastustama posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil. AS Eesti Post ei ole tagastanud Pärnu mnt 67A OÜ-le 26.09.2013 ja 23.10.2013 lihtkirjadena postitatud korraldusi. Kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-3-1-25-09 pidi Pärnu mnt 67A OÜ olema hiljemalt 03.02.2014 teadlik tema suhtes tehtud haldusaktist, kuna sellel kuupäeval on tema arveldusarvelt sundkorras maha võetud esimesena rakendatud sunniraha. 7. Tallinna Ettevõtlusamet jättis 13.06.2014 otsusega nr 5-1.17/243.3 Pärnu mnt 67A OÜ vaide 13.03.2014 korralduse kehtetuks tunnistamise osas rahuldamata. Tallinna Ettevõtlusameti 04.06.2014 otsuses nr 5-5/301.2 on põhjalikult selgitatud, et 24.09.2013 ja 23.10.2013 korraldused on vaide esitajale enne 13.03.2014 korralduse andmist kätte toimetatud. Kuna Pärnu mnt 67A OÜ 24.09.2013 korraldust seisuga 13.03.2014 ei täitnud, oli maksuhalduril asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 10 lg 1 alusel õigus kohaldada sunniraha. Hoiatus sunniraha kohaldamiseks sisaldus 23.10.2013 korralduses. Vaidlustatud korralduses on selgelt viidatud 24.09.2013 korraldusele kui haldusaktile, mille täitmist maksukohustuslaselt nõutakse. Samuti on selles selgitatud, et Pärnu mnt 67A OÜ peab esitama reklaamimaksualased deklaratsioonid. Seega pidi Pärnu mnt 67A OÜ-le olema arusaadav, millise konkreetse kohustuse täitmist maksuhaldur temalt nõuab. Kuna 23.10.2013 korraldusega kohustati Pärnu mnt 67A OÜ-d tasuma sunniraha 1000 eurot ning vaidlustatud korraldusega 1500 eurot, vastab korraldus MKS § 91 lg-le 4. 8. Pärnu mnt 67A OÜ esitas 14.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Ettevõtlusameti 24.09.2013 korralduse ja Tallinna Ettevõtlusameti 13.03.2014 korralduse tühistamiseks. 9. Kohus võttis 23.07.2014 määrusega kaebuse menetlusse ja 23.09.2014 määrusega lõpetas haldusasja menetluse 24.09.2013 korralduse tühistamise nõude osas tähtaja rikkumise tõttu. Menetlus jätkus 13.03.2014 korralduse tühistamise nõudes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebaja palub tühistada 13.03.2014 korraldus järgmistel põhjustel. Kaebaja sai 24.09.2013 korralduse ja 23.10.2013 korralduse kätte alles 08.04.2014, kui vastustaja saatis need kaebaja esindajale e-posti teel. Vaidlustatud korralduse aluseks on 24.09.2013 korraldus, millega kohustati kaebajat esitama reklaamimaksu deklaratsioon. Kaebaja ei ole Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009 määruse nr 44 „Reklaamimaks Tallinnas“ (edaspidi ka määrus nr 44) § 1 p 4 mõistes maksukohustuslane, mistõttu puudus ka kohustus reklaamimaksu deklaratsiooni esitamiseks. Samuti ei ole vastustaja algatanud kaebaja suhtes maksumenetlust, mida näeb ette määruse nr 44 § 7 lg 7. Seetõttu puudub Tallinna Ettevõtlusametil seaduslik alus nõuda maksudeklaratsiooni esitamist. Maksudeklaratsiooni esitamise nõudmiseks tuleb alustada

3(5) maksusumma määramise menetlust ja määrata reklaamimaks otsusega. 24.09.2013 korralduse õigusvastasus ja kehtetuks tunnistamine on aluseks vaidlustatud korralduse tühistamisele, sest kaebajalt nõutakse sunniraha tasumist õigusvastase korralduse täitmata jätmise eest. 11. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastavalt MKS § 531 lg-le 4 on 24.09.2013 korraldus ja 23.10.2013 korraldus kaebajale lihtpostiga kätte toimetatud. Samuti pidi kaebaja alates 03.02.2014 olema teadlik, et maksuhaldur on tema suhtes andnud haldusakti, kuna 23.10.2013 korraldusega rakendatud sunniraha võeti kaebaja arvelduskontolt sundkorras maha 03.02.2014. Sunniraha kohaldamise eeldused on täidetud. Pärnu mnt 67A OÜ jättis 24.09.2013 korralduse täitmata ning kaebajat oli eelnevalt sunniraha rakendamisest hoiatatud. Hoiatus sisaldus Tallinna Ettevõtlusameti 23.10.2013 korralduses. Kuna vaidlustatud korraldus paneb Pärnu mnt 67A OÜ-le ainult sunniraha tasumise kohustuse ja ei reguleeri reklaamimaksu tasumise kohustusega seonduvaid küsimusi (nt kas kaebaja on reklaamimaksu maksukohustuslane), mis on õiguslikult siduvalt määratletud 24.09.2013 korralduses ja mis on selle kehtetuks tunnistamise nõude kohtule esitamise ajaks kaetud õiguskindluse printsiibist tuleneva kaitsega vaidlustamise osas, siis ei saa kaebaja neid argumente kasutada vaidlustatud korralduse kehtetuks tunnistamise nõude põhjendustena. Vaidlustatud korraldus on kooskõlas ka ATSS § 8 lg-ga 1, kuna Pärnu mnt 67A OÜ on 24.09.2013 korralduse kätte saanud ning Tallinna Ettevõtlusamet ei ole seda kehtetuks tunnistanud. Samuti ei olnud Pärnu mnt 67A OÜ 24.09.2013 korraldust hoiatuses märgitud tähtajaks täitnud (täitis alles juunis 2014). Puudusid ATTS § 8 lg-s 3 sätestatud piirangud sunnivahendi kohaldamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Vaidlus käib selle üle, kas kaebajale 13.03.2014 korraldusega teistkordse sunniraha määramine 24.09.2013 korralduse täitmata jätmise eest oli õiguspärane. 13. ATSS §-st 7 ning MKS §-st 136 tuleneb, et isikule, kelle suhtes soovitakse sunnivahendit kasutada, antakse kohustuse täitmiseks tähtaeg ja teda hoiatatakse kirjalikult, et kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunnivahendeid. Kaebajat kohustati 24.09.2013 korraldusega (tl 8) maksudeklaratsiooni esitamiseks 5 tööpäeva jooksul korralduse kättesaamisest arvates ja selles hoiatati kaebajat, et kohustuste täitmata jätmise eest võib kohaldada sunniraha, esimesel korral 1000 eurot. Nimetatud summas sunniraha määrati kaebajale 23.10.2013 korraldusega (tl 12), milles hoiatati kaebajat, et 24.09.2013 korralduse täitmata jätmise eest järgmisel korral kohaldatav sunniraha on 1500 eurot. Seega on ATSS §-st 7 ning MKS §-st 136 tulenevad tingimused täidetud. 14. Kooskõlas MKS § 135 lõikega 1 ning ATSS § 2 lõikega 1 ja § 8 lõikega 1 on lubatud sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1 järgi hakkab haldusakt kehtima adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates. Haldusakt kehtib HMS § 61 lg 2 kohaselt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et ta sai 24.09.2013 ja 23.10.2013 korraldused kätte alles 08.04.2014 (st pärast vaidlustatud korralduse andmist), kui ettevõtlusamet edastas need kaebaja esindajale e-postiga. Määruse nr 44 § 13 lõikest 1 tulenevalt kohaldatakse reklaamimaksualaste õigusaktide kättetoimetamisele MKS sätteid. MKS § 46 lg 2 näeb ette, et haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid toimetatakse kätte vastavalt MKS 4. peatükis sätestatule. MKS 4. peatükk reguleerib dokumentide

4(5) kättetoimetamist (MKS §-d 52-55). MKS § 52 lg 1 järgi antakse dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated kätte allkirja vastu, toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Samas sätestatakse, et maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. MKS § 531 lg 2 esimese lause kohaselt saadetakse juriidilisele isikule või asutusele dokument registrisse kantud aadressil või menetlusosalise soovil tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. Sama paragrahvi lõike 4 esimese lause kohaselt loetakse juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välisriiki saatmisest. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-24-12 (p 11) leidnud, et vaidluse korral peab maksuhaldur tõendama dokumendi lihtkirjana juriidilise isiku registrijärgsele aadressile kättetoimetamist; kättetoimetamist tõendavaks dokumendiks on lihtkirja üleandmine postiasutusele. Toimikust nähtub, et vastustaja on 24.09.2013 korralduse postitanud esmalt 24.09.2013 ja Eesti Post on selle 25.09.2013 tagastanud märkega „puudub asutuse nimi“ (tl 9-10). Seejärel on vastustaja Eesti Postile selgitanud, et ümbrikul märgitud aadress on tegelikult õige (tl 9-11) ning on kirja samal päeval uuesti postiasutusele üle andnud (tl 67). Seega vastavalt MKS § 531 lõikele 4 on 24.09.2013 korraldus kaebajale kätte toimetatud 01.10.2013. Tallinna Ettevõtlusameti 23.10.2013 korraldus on kaebajale kätte toimetatud 28.10.2013, mida tõendab väljavõte vastava lihtkirja üleandmisest postiasutusele 23.10.2013 (tl 68). Vaidlustatud korraldus on tehtud 13.03.2014 ning kaebajale kätte toimetatud 18.03.2014. Vastustaja märgib õigesti, et maksuhaldur ei pea kontrollima, kas juriidiline isik on talle saadetud dokumendid tegelikult kätte saanud. Kohtupraktikas on järjekindlalt leitud, et juriidiline isik peab ise hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil ja jättes selle kohustuse täitmata võtab juriidiline isik riski, et maksuhalduri haldusaktid ei jõua temani (vt nt Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-10-04, p 14; 3-3-1-65-09, p 13; 3-3-1-100-10, p 16). Seega on kaebaja enne vaidlustatud korralduse andmist kätte saanud nii ettekirjutuse maksudeklaratsiooni esitamiseks koos sunniraha hoiatusega kui ka esimese sunniraha määramise korralduse koos teistkordse hoiatusega. Vaidlust ei ole selle üle, et vaidlustatud korralduse andmise ajal ei olnud kaebaja 24.09.2013 korraldust täitnud ja kaebaja esitas 24.09.2013 korraldusega nõutud maksudeklaratsioonid alles 2014. a juunis. Kaebaja ei ole esile toonud ühtki ATSS § 8 lg-s 3 märgitud alust, mille tõttu ei oleks tohtinud sunnivahendit rakendada. Seega oli sunniraha rakendamine 13.03.2014 korraldusega lubatav. 15. Kohus märgib täiendavalt järgmist. MKS § 91 lg 1 sätestab, et kui deklaratsiooni ei ole esitatud seadusega sätestatud tähtpäevaks, võib maksuhaldur määrata deklaratsiooni esitamiseks tähtaja ja teha hoiatuse (MKS § 136), et maksuhalduri määratud tähtajal deklaratsiooni esitamata jätmise eest võidakse rakendada sunniraha. MKS § 91 lg 3 esimene lause sätestab, et kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtajaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Tallinna Ettevõtlusamet on 13.03.2014 korralduses viidanud 24.09.2013 korraldusele, millega kaebajat kohustati reklaamimaksu deklaratsioonide esitamiseks, selgitanud selle kättetoimetamise asjaolusid ja märkinud, et 24.09.2013 korraldus on tähtaegselt täitmata. Seejärel on viidatud ka 23.10.2013 korraldusele, milles sisaldus täiendav sunniraha määramise hoiatus. Vaidlustatud korralduses ei pidanud maksuhaldur täpsemalt põhjendama reklaamimaksu deklaratsiooni esitamisega seonduvaid asjaolusid (millal ja millist reklaamimaksuga maksustatavat teavet kaebaja on eksponeerinud), sest see oli 24.09.2013 korralduse esemeks. MKS § 91 lg-st 4 tulenevalt ei tohi sama deklaratsiooni esitamiseks rakendatav sunniraha esimesel korral ületada 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot ning sunniraha kokku ei või ületada 3300 eurot. Vaidlustatud

5(5) korraldusega rakendatud sunniraha ei ületa MKS § 91 lg-s 4 tulenevaid maksimaalseid määrasid. 16. Kaebaja väidab, et vaidlustatud korraldus on õigusvastane, sest 24.09.2013 korraldus, millega kaebajat kohustati maksudeklaratsiooni esitamiseks, on õigusvastane. Tallinna Ettevõtlusameti 24.09.2013 korralduse tühistamise nõude osas on aga kohus 23.09.2014 määrusega menetluse lõpetanud kaebetähtaja rikkumise tõttu ning kõnealune korraldus on seega kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. Seega 24.09.2013 korralduse õigusvastasusele tuginedes kohus vaidlustatud korraldust tühistada ei saa. 17. Eelpool öeldut kokku võttes on kohus seisukohal, et vaidlustatud korralduse tühistamiseks kaebuses toodud asjaoludel ei ole alust. Kaebus jääb seega rahuldamata. 18. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud menetluse lõpetamise korral. MTA ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise taotlust, seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit