1-11-13784/155 · 1-11-13784/155 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 02.12.2014, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-11-13784 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Kaitsja Ain Tali Arri Tooming Kohtuasi

Viru Vangla materjalid T.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu T.O, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 29.06.2011 ja lõpp 29.06.2016.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 26.11.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON:

Vabastada T.O Harju Maakohtu 14.03.2012 tingimisi enne tähtaega temale otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni karistusaja lõpuni 29.06.2016 ja määrata tema katseajaks Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -

5 sätestatud kontrollnõudeid:

1) ud alalises elukohas aadressil: xxxx; elama kohtu määrat

2) - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaal hooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, - töö või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada T.O suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7, 8 alusel järgmised kohustused:

1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end töötukassas arvele; 3) osalema kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides 4) mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega.

Välja mõista T.O-lt menetluskuluna riigituludesse 48 eurot kaitsetasu adv. Arri Toominga poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr

EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Arri Tooming kasuks 48 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Arri Toominga poolt süüdimõistetu T.O

kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

T.O vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates p

äevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, , kaitsjale ja prokurörile. T.O

Asjaolud.

27.10.2014 saabusid Viru Maakohtule Viru Vangla materjalid kinnipeetava T.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. T.O on süüdi mõistetud Harju Maakohtu otsusega KarS § 200 lg 2 p 5 ja 7 14.03.2012 järgi ning karistatud vangistusega 5 aastat, KarS § 263 p 1 ja 4 järgi ning karistatud vangistusega

6 kuud. KarS § 64 lg 1 kohaselt mõisteti kuritegude eest liitkaristuseks vangistus 5 aastat. Karistuse kandmise alguseks loeti 29.06.2011.

Vangla toetab T.O ennetähtaegselt vabastamist.

Kohtuistung.

Kohtuistungil taotles kinnipeetav enda enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et ta on vangistuses viibinud juba pikemat aega ning tal pole alkoholiga kokkupuuteid olnud. Algselt

asub elama xxxx Kinnipeetav , kus elab tema perekond. Suhted lähedastega on väga head.

omandas vangistuses puidupingi operaatori eriala ning vabaduses soovib gümnaasiumi lõpetada. Kinnipeetav avaldas, et ta on pingutanud selle nimel, et võimalikult kiiresti vanglast

vabaneda. Enne tähtaega vabanemisega kaasnevad tingimused on arusaadavad ja nende täitmine on jõukohane. Vangistuse ajal on ta käinud viiel korral kodukülastusel. Käitumisega

probleeme ei ole. Selles kriminaalasjas, mis oli madratsi põlengu kohta kuulati mind tunnistajana üle ning praeguseks on asi lõpetatud. See teine asi, mis praegu prokuratuuris on,

see oli aastal 2011, kui toimus kambris põleng peale kella 10, kui ta magas. Hiljem hakkasid kaks julgeoleku töötajat temalt füüsilise jõuga informatsiooni välja pressima. Kaebuse põhjal lasti need ametnikud lahti ja peale seda on ametnikud teda stabiilselt ähvardanud. Kolm aastat pole selle kriminaalasjaga midagi tehtud ning nüüd enne tähtaegse vabanemise asjas tuli see uuesti välja.

Prokurör ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leidis, et kuriteo asjaolud, mille ees kinnipeetav karistust kannab, olid olemuselt ettekavatsetud, jõhkrad ning vägivaldsed. Ärakandmata karistuse aeg on võrreldes mõistetud karistusega lühike. Samuti on isiku suhtes Viru Ringkonnaprokuratuuri menetluses kriminaalasi nr 12922700005, kuna teda

kahtlustatakse vangistuses viibides KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises.

Kaitsja toetas kinnipeetava vabastamist. Kaitsja leidis, et tegemist on erandliku taotlusega. Tegemist on juhtumiga, kus süüdimõistetu pani toime kuriteo ja ka vangistuses viibis sellel ajal,

k teo tehioludele. Sellest mahukast ui oli alaealine. Prokurör toetub oma seisukohas kohtuotsusest, mis tehti kolme isiku suhtes nähtub, kes oli teo initsiaator ja kes oli täideviija ja selleks ei olnud kindlasti T.O isikud olid sellel ajal alaealised ja M, . Kõik üks neist,

naudib juba käesoleva aasta märtsist vabadust ja põhjendamatu on, miks T.O peab vangistust kandma. Vangla iseloomustuses on pikk rida positiivseid asjaolusid, mis peaksid olema aluseks tema vabastamisele. T.O on üle kolme aasta kandnud karistust ja seega kaitsja leiab, et vabastamine on õigustatud ja põhjendatud.

Kohtumääruse põhjendused.

KarS § 76 lg 2 kohaselt esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku

võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

KarS § 76 lg 4 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte

lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku § 75 sätestatud -s käitumiskontrollile.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et T.O

saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu ipeetaval on kindel elukoht elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinn

tema emale kuuluvas eramajas aadressil xxxx. Kinnipeetaval on garanteeritud töökoht ettevõttes xxxx, kus ta hakkab tegema kummimatte rehvidest.

Kinnipeetav on vangistuses osalenud majandustöödel, omandas puidupingitöö eriala, osales noortele suunatud programmis Equip ning osales sõltuvusprobleemidega tegelevas tugirühmas.

Alates 11.08.2014 osaleb kinnipeetav sotsiaalprogrammis Viha Juhtimine ning selle

programmijuhi sõnul on kinnipeetav osalenud aktiivselt vestlusringides analüüsides enda käitumist, tema kodutööd on alati tehtud ning ta on üks töökamatest kinnipeetavatest grupis.

Kinnipeetav on vangistuses käitunud õiguskuulekalt. Kinnipeetavat on kuuel korral hea käitumise eest noorte kinnipeetavate motivatsiooniprogrammi raames lubatud kodukülastusele. Pereliikmetega on head ja toetavad suhted, mida kinnitavad regulaarsed kokkusaamised emaga.

Vangla iseloomustuse kohaselt on riskianalüüsi hindamise tulemusena leitud, et uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 9% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 21%, mida võib pidada madalaks riskiks. Vangla hinnangul puuduvad uue kuriteo risk ja ohtlikkus. Isik ei väljenda kuritegelikke hoiakuide ega õigusta

enda käitumist, pigem proovib seda analüüsida ja põhjendada. Vangistuses on käitumine

paranenud ning valvurite sõnul on kinnipeetav viisakas. Kuritegelikke hoiakuid välja kujunenud ei ole.

Antud juhul on ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse

kandmisest lõpuni vanglas. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse

eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Vabastades kinnipeetava vangistusest käeoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni määratud

karistusaja lõpuni . Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada 29.06.2016

süüdimõistetu allutamisega kriminaalhooldusele ning lisakohustuste panemisega. Kohus on seisukohal, et kinnipeetav on tõestanud, et ta suudab õiguskuulekalt käituda vanglas ning kohtu hinnangul saab kinnipeetavale anda võimaluse tõestada, et ta suudab seda ka vabaduses.

Lisaks märgib kohus, et kinnipeetava enne tähtaegse vabastamise arutamisel ei saa takistuseks

olla kriminaalasi prokuratuuris. Kuivõrd tegemist on 2011 kriminaalasjaga ning seda menetletakse tänaseni, siis puudub kindlus millise lahenduse ja millal võiks kriminaalasi saada.

Kohus on seisukohal, et olukorras kus kinnipeetav on näidanud vangistuses, et ta suudab

muutuda ning ta on teinud tõsiseltvõetavaid jõupingutusi vabanemiseks, ei ole õiglane jätta kinnipeetav vabastamata ainuüksi prokuratuuri menetluses oleva kriminaalasja tõttu.

Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, T.O kuulub karistuse kandmisest vabastamisele

tingimisi enne tähtaega ning allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Anu Ammer

Tartu Ringkonnakohtu 07.01.2015 koht

umääruse RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 02. detsembri 2014 määrus muutmata ja prokuröri määruskaebus rahuldamata. Kohtumäärus jõustus 16. jaanuaril 2015. a Tartu ringkonnakohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Referent Lea Herne