1-14-10214/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-14-10214

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2014. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-10214 (14930000201) Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaalasi

R.I kriminaalasi KarS § 375 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ruti Kilg Süüdistatav R.I

Isikukood xxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel: eesti keel,

pensionär; Kriminaalja väärteokorras karistamata; Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 27.08.2014. a. Kaitsja Advokaat Kristjan Nõges

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada R.I KarS § 375 lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 200 (kakssada) eurot. päevamäära, so 840 (kaheksasada nelikümmend)

KarS § 66 lg 1,3 alusel määrata, et R.I tuleb mõistetud rahaline karistus tasuda

ositi kuu jooksul 10 (kümne) kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. R.I on kohustatud tasuma igakuiselt 10. kuupäevaks vähemalt 84 (kaheksakümmend neli) eurot kuni kogusumma tasumiseni.

Rahaline karistus tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või

EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber rahalise karistuse tasumisel on 99914400012986.

- -10214, rahaline karistus, R.I“. Selgitusse tuleb märkida „1 14

2

Tõkend – – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. elukohast lahkumise keeld

KrMS § 180 lg 1 alusel mõista välja riigituludesse menetluskulude R.I-lt katteks 1392 (üks tuhat kolmsada üheksakümmend kaks) eurot.

Jätta menetluskulud summas 1085 (üks tuhat kaheksakümmend viis) eurot 46 senti R.I- välja mõistmata.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus menetluskulud summas R.I 1392

(üks tuhat kolmsada üheksakümmend kaks) eurot tasuda 1 (ühe) aasta jooksul

kohtuotsuse jõustumisest alates. R.I on kohustatud maksma igakuiselt 10. kuupäevaks vähemalt 116 (ükssada kuusteist) eurot kuni kogusumma tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või

EE401700017002872300 (№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber

menetluskulude tasumisel on 99914700038958

. Selgitusse tuleb märkida „1-14-10214, menetluskulud, R.I“.

M ja aksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks

suunatakse

kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KarS § 375 lg 3 ja § 83 lg 2 alusel konfiskeerida R.I elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud 28,68 liitrit alkoholi etanoolisisaldusega 34,9-93,5 mahu%.

KrMS § 126 lg 1 p 4 alusel hävitada R.I elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud 27 (kakskümmend seitse) 1 1 (üks) -liitrist pudelit ja 5-liitrine anum.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määrus Määruskaebus tuleb esitada ki kaebuse lahendamise menetluses. rjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

3

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

R.I-le on esitatud süüdistus KarS § 375 lg 1 järgi selles, et tema rikkudes Alkoholiseaduse § 7 lg 1 käitles käitlemiseks mittelubatud alkoholiga järgnevalt: - hoidis 31. jaanuaril 2014 Jõgevamaal Põltsamaa linnas Lühike tänav 10 oma elukohas ja elukoha juurde kuuluvas abihoonetes kokku kahekümne seitsmes üheliitrilises pudelis ja ühes viieliitrilises anumas 28,68 liitrit käitlemiseks mittelubatud alkoholi etanoolisisaldusega 34,9- 93,5 mahu%, s.o 12,47 liitrit absoluutalkoholi, mis on tlemiseks mittelubatud suur kogus käi alkoholi.

Alkoholiseaduse § 2 lg 5 järgi on kange alkohoolne jook, mille etanoolisisaldus on üle 22

mahuprotsendi. Alkoholiseaduse § 7 lg 5 sätestatu kohaselt on käitlemiseks mittelubatud

alkohol suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt või enam Alkoholi , kütuse ja elektriaktsiisi seaduse § -, tubaka- - 46 lg 6 nimetatud aktsiisimäära, mis alates 01. jaanuarist 2014. a oli 16 eurot 43 senti muu

alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. R.I poolt suures

koguses hoitud 28,68 liitri käitlemiseks mittelubatud alkoholi (12,47 liitri absoluutalkoholi) arvestuslik aktsiis on 204 eurot 88 senti (16,43x12,47).

KarS j kuriteo eest § 375 lg 1 ärgi toimepandud taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks rahalist karistust 200 ra, s.o 840 eurot. päevamää

KarS § 66 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuuliste maksetena iga kuu 10.-ks kuupäevaks vähemalt 84 eurot kümnel üksteisele järgneval kuul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. KarS § 375 lg 3 järgi kuulub konfiskeerimisele süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine, s. o 28,68 liitrit alkoholi etanoolisisaldusega 34,9-93,5 mahuprotsenti, mis asub hoiustatult ekspertiisiasutuses OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (Marja 4D Tallinn). Samuti kuulub

hävitamisele kakskümmend seitse üheliitrilist pudelit ja 5-liitriline anum, milles asus käitlemiseks mittelubatud alkohol.

II Kohtu seisukoht Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on teinud kaitsjast loobumise taotluse. Taotluse kohaselt loobub R.I kaitsja osalemisest kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses (tl 67). R.I kinnitas suuliselt kohtuistungil, et ta loobub kaitsja osavõtust ka kohtuotsuse kuulutamisel. KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, v. a juhul, kui

süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning

soovib loobuda kaitsja osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu KarS § 4 lg 3 ja § 375 järgi. Kohus leidis, et R.I tulikul arutamisel ise enda huve esindama. Seda on võimeline kriminaalasja koh kinnitas R.I ise, kelle väitel on kaitsja talle vajalikku juba eelnevalt selgitanud. Sellest tulenevalt oli kohtul alust olla veendunud, et R.I on võimeline ise enda õiguste eest seisma. Kohtul ei tekkinud selles kahtlusi ka R.I

küsitlemise käigus. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. P

rokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

4

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine

vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista süüdi KarS § R.I 375 lg 1

järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

KarS § 44 lg 2 esimese lause järgi arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. KarS § 44 lg 3 sätestab, et keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. KarS § 44 lg 4 järgi väljendatakse päevamäära suurus kümne sendi täpsusega. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et R.I ke eurot (tl skmiseks päevasissetulekuks on 4,15 50). Sellest lähtuvalt tuleb rahalise karistuse suuruse arv 4,20 eurot. Seega on 200 estamisel aluseks võtta päevamäär päevamäära rahaliseks suuruseks 840 eurot.

III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale

kohtueelses menetluses makstud tasu 96 eurot (tl 65). Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). KrMs § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks ka ekspertiisi maksumus 1848,96 eurot (tl 29). Seega on menetluskulud kokku 2477,46 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

R.I

taotles kohtult menetluskulude vähendamist ja vähendatud menetluskulude

tasumise määramist 1 aasta jooksul Prokurör nõustus menetluskulude vähendamise ja . vähendatud osas osade kaupa määramisega. R.I on 80% töövõimetu pensionär. Tema igakuisteks sissetulekuteks on pension 330 eurot ja invaliidsuspension 12 eurot, ema hooldamistasu 15 eurot. R.I elab koos oma ema ja elukaaslasega. R.I ema on 92-aastane pensionär, kes vajab hooldamist. R.I elukaaslane on 70% töövõimetu, kuid töötab. R.I on poeg ja tütar, kes elavad eraldi oma perekondadega. R.I kinnitustel on ta suuteline igakuiselt tasuma rahalise karistuse ja menetluskulude katteks kokku 200 eurot maksimaalselt. Kohus, hinnates R.I sissetulekuid ja menetluskulude suurust, leiab, et ilmselgelt ei ole

R.I suuteline tasuma menetluskulusid tervikuna. Menetluskulude täies ulatuses väljamõistmine tooks R.I-le kaasa majanduslikult raskeid tagajärgi. Sellest tulenevalt on põhjendatud lähtuda Ain leppiku poolt avaldatust, et ta on suuteline ühes kuus rahaliselt tasuma 200 eurot. Kuna R.I tuleb igakuiselt tasuda rahalise karistuse katteks 84 eurot, on põhjendatud menetluskulude katteks välja mõista 1392 eurot. Kuivõrd R.I ei ole

suuteline tasuma väljamõistetavaid menetluskulusid korraga, tuleb määrata tasumine osade

5

kaupa 1 aasta jooksul. Kohtu hinnangul võimaldab see R.I tasuda käesoleva otsusega

määratud kohustused vabatahtlikult ja seetõttu arvestab tema varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid.

IV Konfiskeerimine Kohtule esitatud kokkuleppes taotletakse KarS § 375 lg 3 alusel R.I-lt konfiskeerida süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine, s.o 28,68 l alkoholi, etanoolisisaldusega 34,9-93,5 mahu%. KarS § 37 lg 3 sätestab, et kohus konfiskeerib KarS § sätestatud süüteo toimepanemise 5 -s 375 vahetuks objektiks olnud aine või eseme.

KarS § 83 lg 2 seaduses sätestatud juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo

toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks

kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik.

R.I elukohas läbiviidud läbiotsimisel leiti ja võeti ära 27 läbipaistvat pudelit

mahutavusega 1 l alkoholilõhnalise vedelikuga ja liitrine anum ca 4 l alkoholilõhnalise 1 5- vedelikuga (tl 7-8) -le Keskkonnauuringute Keskus ekspertiisi . Äravõetud vedelik edastati OÜ teostamiseks. Analüüsiaktide kohaselt tuvastati, et tegemist on etanooli, isopropanoolija tertbutanoolisisaldusega alkoholiga (etanoolisisaldus 34,9-93,5 mahu%), absoluutalkoholi maht 28,68 l kokku on 12,47 l. Soovituslik kaubakood on 22072000 (tl 27). Alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 7 lg 1 p 1 alusel on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta AS § 4 lg s 1 sätestatud nõuetele. -

AS § 4 lg 1 sätestab, et käideldav alkohol peab lisaks muudele õigusaktiga kehtestatud nõuetele:

1) vastama alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele; 2) olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse; 4) vastama riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis (edaspidi ) märgitud näitajatele; 5) katseprotokoll

vastama tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootenäidisele; 6) olema alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduses sätestatud juhtudel maksumärgistatud. Kriminaalasjas on tuvastatud, et R.I hoidis oma elukohas alkoholi, mis ei vasta nendele nõuetele, mis lubaksid käidelda. Ekspertiisiga o hoitud alkoholi n tuvastatud, et R.I

elukohas leitud alkoholi näol oli tegemist denatureeritud piiritusega, mis ei vasta nõuetele (ATKEAS § 13 lg 1). Tegemist oli R.I-le kuuluva alkoholiga. Kuna R.I poolt

tema elukohas hoitud alkohol on süüteo toimepanemise vahetuks objektiks (st süütegu oli suunatud käitlemiseks mittelubatud alkoholi valmistamisele), kuulub äravõetud alkohol KarS § 375

lg 3 ja § 83 lg 2 alusel konfiskeerimisele. Kokkuleppe kohaselt asub alkohol Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ-s.

V Asitõendid

Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks 27 1-liitrist pudelit ja 5-liitrine anum, mille seest tuvastati käitlemiseks mittelubatud alkohol. KrMS § 124 lg 1 sätestab, et asitõend on kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel.

6

KrMS § 126 lg 3 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendi suhtes p 4 ette järgmised meetmed: väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses

sätestatud juhul töötatakse ümber. Kohus on seisukohal, et KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb hävitada asitõenditeks olevad R.I elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud 27 1-liitrist pudelit ja 5-liitrine anum.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik